Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuriloo uurimustöö.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, paides, järva, teadnudaetud, koeru, kalmistul, esivanemad, sugupuu, rahvarõivad, elanüürid, vaatamisväärsus, ordulinnus, seelik, jüriöö, ansambel, jaanipäev, sünnipäev, tantsurühm, rahvatantsu, reelika, uurimuslik, ühingud, sündisin, käisin, riina, kogudus, 1573, rubla, keiser, taastati, catid, esinenud, filmuuseum, peakateJalgsema külaks. Minu töö keskendub ainult Jalgsemale. Arheoloogid on avastanud Jalgsema külas kahe ja poole meetri paksuse kultuurikihi. Arheoloogiamälestistena kuuluvad siin kaitse alla kivikalme Ansomardi talu lähedal, asulakoht Andrese pere juures ja kolm kultusekivi, viimasest 100-150 m kaugusel ida ja kirde pool. Huvipakkuv on paljude muistenditega seotud Jalgsema karstijärv, mis põuastel suvedel täiesti kuivaks jääb. Ma olen ise pärit Jalgsema külast, kus elasid minu esivanemad ja see on minus tekitanud huvi Jalgsema küla ajaloo uurimise kohta. Ma arvan et Jalgsema külas on piisavalt palju huvitavat ja jäädvustamist väärivat teavet. Käesoleva töö eesmärgiks seadsin: 1) Koostada Jalgsema küla ajaloost väike ajalooline ülevaate. Tahan uurida, mis muutused on minu kodukülas ajaloo jooksul toimunud, kes kuulsatest inimestest on selles külas elanud. Õnneks on Jalgsema külas veel vanu
Ametisse pannakse Taani kuningriigi asehaldur. 1572.aasta lõpus asub tsaar uuesti sõjakäigule Liivimaa vastu. Ivan IV ise tuleb vägede juhina Liivimaale. Üsnagi ootamatult tulevad nad Paide alla. 1573.aasta 1.jaanuaril Paide langeb. Tsaar elas Paide all üle oma lähima käskniku surma. Mäo mõisa maadel sai ta surma. Tsaar leiab, et see surm nõuab temalt kättemaksu. (Mäo ristis tema mälestusmärk.) Tsaar vihastas ja märatses Paides. Russow kirjutab, et kõik kes kätte saadi, keedeti, aeti teibasse, nüliti elusalt. Paide lossi tornil olid keldrid, osa Paide kaitsjatest läksid keldritesse varjule, panid talupoegade riided selga ja väitsid, et nad on vangistatud Magnuse poolt, tsaar andis neile armu. Ivani rahuldas Paide all läbielatu, lahkub tagasi Venemaale. Novgordis toimuvad Magnuse ja Maria pulm. Üks osa vene vägedest jääb Liivimaale. Edasi tegutsetakse kahes suunas
............................................................................................22 ...................................................................................................................................................22 ..................................................................................................................................................24 3 SISSEJUHATUS Tori esimene kirik orduajast pärit Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Järgmise Tori kiriku kohta on teada, et see oli puitehitis. Pärast Põhjasõda laastavaid sündmusi kirjutati kiriku 1713. aasta visitatsiooniprotokollis, et kirik on õige vana ja lagunenud, kirikla laostunud, maa tühi ja lage. Praegusele Tori kihelkonnakirikule pandi nurgakivi 1852. aasta. Kirik ehitati Viljandi ehitusmeistri Henrich Passlacki projekti järgi, mida täiendas eksterjööri
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
.......................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada, eriti kui elada selle kiriku läheduses. Kasutatud on Internetti, raamatuid ja koolis varem tehtud uurimistöid,
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5
Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk......................
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
Rakvere foogt tegi venelastega kokkuleppe,et annab rakvere 2 nädala pärast le aga soovib 2 nädalat asja üle järele mõtlemiseks. Rakvere foogt tegeles vara väljaveoga.Suurtükid ja laskemoona ja muu vara vedas Tallinnasse, 2 nädalat hiljem andis venelastele tühja linnuse üle. Ordu vahistas ta ning heideti vangi. Tartus hakati müüre ehitama, sama toimus rakveres. Majad kisti maha, nende kivid viidi müüriks. Venelased saavad esimese sümboolse tagasilöögi paide all. Paides oleks teglikult läinud olukord nii nagu mujal, kuid paide foogt oli jalga lasknud. Grupp ordumehi otsustasid linnust kaitsta ning olid edukad. Kaspar von Oldenborkum organiseeris paide kaitse, saab paljuski tema karjääri aluseks. Hakkab liikuma jutt, et tegu on liivimaa viimase rühtiga, kes julges venemaale vastu hakata olle sealjuures edukas. Oluline strateegiline tähendus. Tänu sellele, et paide jääb vallutamata ei saa vene väed liikuda Tallinna suunas
Töö põhieesmärk on teada saada, kui teadlikud on inimesed antud legendist. Alaeesmärgiks on teada saada: 1 kas ja kuidas on Pühtitsa ikoon, Püha tamm ja tervendava veega allikas omavahel seotud; 2 millised on uskumused ja õigeusu levik Eestis. Selleks uurib töö autor erinevad kirjanduslikke allikaid, nt K. Soop, U. Kesküla „Kuremäe klooster“ ja EELK Illuka koguduse poolt välja antud „Illuka kirik ja kogudus 1930-2010“ja internetiallikaid, küsitleb viit kooliõpilast, viit turisti ja viit kohalikku elanikku. Uurimustöö koosneb üheksast peatükkist ja lisast, kuhu on paigutatud illustreeriv lisamaterjal. Esimeses peatükis on juttu Eesti ainsast tegutsevast õigeusu nunnakloostrist. Teises saate teada, kust tuli nimi Pühtitsa. Kolmandas on ülevaade sellest, kui teadlikud on inimesed antud legendist, mis räägib jumalaema ilmumisest. Neljandas on juttu
Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
Maja oli hästi ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, maja kõrval oli ka tiik. Maja ees oli ka väga suur aed, kus kasvas palju õunapuid, pirnipuid ja kreegipuid. Selline ilus ja vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja Lydia Koidula eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, aga hiljem muutis ta selle ära) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne. Hiljem sai Jansen koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor. Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel
Al 7saj sai araabia büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5
Allajäämise põhjused: vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretketega. Sõjaline ülekaal vastatel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Vastastel oli parem relvastus. Väge täiendati pidevalt uute meestega. Vallutajate taga sesisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma katoliku kirik. Võideldi mitme vaenlasee vastu korraga. (sakslased, taanlased, rootslased, venlased) Eestlaste seas oli ka omavahelisi naaksumisi. Koostöö puudumine (ka välisriikidega) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus olid orjenteeritud üksikute sõjakäikude jaoks. Sõda kurnas majanduslikult kõike välja pannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu just elavjõust + katk. Eestlaste muinasusund:
Maja oli hästi ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, maja kõrval oli ka tiik. Maja ees oli ka väga suur aed, kus kasvas palju õunapuid, pirnipuid ja kreegipuid. Selline ilus ja vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja Lydia Koidula eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, aga hiljem muutis ta selle ära) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne. Hiljem sai Jansen koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor. Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel
tsensuur tugevnes, koolis tuli hakata õppima ja suhtlema vene keeles. Eestlaste endi hulgas kerkis esile neid, kes kiitsid venestamispoliitika heaks. Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada kogu eestlaste omaalgatuslikku tegevust: suur hulk seltse tegutses edasi, moodustati kutseühinguid, rahvaluule kogumine sai hoo sisse. 1884. aasta on meie ajalukku kirjutatud sellega, et juunis pühitseti Otepää kirikus EÜS4-i lipuks sinimustvalge, juulis õnnistati sisse Tartu Peetri kirik ja novembris avati Käsmus merekool. 1.2. Võru linna käekäik 1880ndail Haldamine. Võru oli asutamisest alates mõeldud halduskeskuseks. 1880. aastal kehtestati Venemaa 1870. aasta linnaseadus, mis võimaldas haldusorganitesse hõlmata laiemaid ringkondi kui varasem magistraadisüsteem. Linnavolikogu valimistel oli hääleõigus igal vähemalt 25aastasel linnaelanikul, Vene tsaaririigi kodanikul, kellel oli linnas mingi
1998.-1999. aastatel korraldatud etnosotsioloogiline küsitlus Kagu-Eestis kinnitas, et surnule pannakse endiselt kaasa metallraha, mõnikord ka paberraha ja rahakott. Seda on nimetatud Võrumaa kombeks, aga ka vene kombeks (Torp-Kõivupuu 2003:131). Raha paneku tava selgitavad siinsed vene inimesed erinevalt: 1) et rahaõnn jääks perekonda; 2) surnule reisirahaks teispoolsusse; 3) et lahkunu ostaks endale välja koha kalmistul ja varem surnud kadunukesed ei 13 Lang, Merike. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. - Mäetagused, 1984, nr 25, lk 87 [E- folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index.html , viimati vaadatud 30.05.2008. 14 Lang, Merike. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. - Mäetagused, 1984, nr 25, lk 87 [E- folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index.html , viimati vaadatud 30.05.2008.
sigu, lambaid, veiseid ja kitsi. Tõenäoliselt tundsid nad ka mõningaid kultuurtaimi. Neilt on eesti keelde tulnud näiteks sellised sõnad nagu "kirves", "hernes", "seeme", "vagu", "härg" jt. Leidude põhjal on kindel, et venekirveste kultuuri esindajad kuulusid europiidsesse rassi (kammkeraamika inimesed mongoliidsesse). Lõunapoolsematest neist said lätlaste ja leedulaste esivanemad. Eesti aladel on nad andnud oma panuse meie genofondi - tõenäoliselt oleme neilt pärinud oma välimuse. 3 VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad"). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas (hiljem ka Padisele) ja naistsistertslaste Püha Miikaeli ehk Mihkli kloostri Tallinnas (hiljem ka Tartu ja Lihulasse)
Märguande peale rüüstasid eestlased Harju-Virus mõisu ja tapsid kõik saksasoost inimesed. Padise kloostris tapeti 28 munka. Eestlased valisid omahulgast 4 kuningat ja kõik eestlaste väed koondusid Tallinna alla. Orduväed olid samal ajal Pihkva all sõjakäigul. Ordu juht B. von Dreileben pöördus kiiresti Eestisse tagasi. Eestlaste 4 kuningat kustusti läbirääkimistele. 6 04.05.1343 - Paides toimunud läbirääkimistel tapeti eestlaste kuningad. Eestlased palusid abi Rootsi kuningriigilt: Turu ja Viiburi foogtilt. Kõigepealt löödi ülestõusnud maha Tallinnas, kus otsustav öahing toimus sõjamäel. rootslased jõudsid kohale paar päeva peale sõjamäe lahingut. Ülestõus suruti maha lääne-Eestis. Saaremaal algas ülestõus Jaagupipäeval vanem Vesse juhtimisel. Viimane tapeti 1344. aasta talvel. Tulemused: Eesti talupoegade koormised suurenesid veelgi.
1329 Esimene teade Eesti kirikute (Helme ja Paistu) orelite kohta. 1340 Tallinna raekoja esmamaining ürikuis. 1342 Vastseliina linnuse ehitamine. Jüriöö ülestõus (1343–45) 1343, 23. Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, aprill sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine. u 25. aprill Läänemaa ülestõusu algus. 4.mai Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides. Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud 11.mai orduväe vahel. 14.mai Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine. 18.mai Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi. 26.mai Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda. 24.juuli Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine. aasta lõpp Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama. 1344,
Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega.
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
-5. sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi. Vaatamisväärsused: 1.Westminster Abbey Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris
"Doktor Faustus"(1947) on "Fausti" jälgedes üldistus saksa inimese, ühiskonna, vaimuelu ja ideoloogia kohta. Peategelane on helilooja, kes saavutab oma võimete tipu, kuid sellele järgneb kiire langus, süüfilise põhjustatud vaimuhaigus, füüsiline ja vaimne allakäik. See on paralleel Saksamaa tõusu ja langusega. Hermann Hesse oli saksa-sveitsi kirjanik, tema isa oli baltisaksa päritolu, vanaisa aga lõpetanud Tartu ülikooli ja tegutsenud arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele. "Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Loocumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi premonstraatlased. 1200. aasta kevadel saabus Albert koos ristisõdijatega 23 laeval Väinale. Liivlased pidid uuesti piiskopivõimu tunnistama, lisaks väina-äärsetelekeskustele tegid seda nüüd ka koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega. Riia asutamine- 1201. aastal loovutatud piiskopi maatükile rajati Riia linn. Riasse toodi üle Meinhardi rajatud kapiitel, mille kui Riia toomkapiitli etteotsa sai piiskop Alberti vend Engelbert. Kuna piiskopil puudus ilmalik võim, siis seda korraldas mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad. Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks kohapealne sõjaline jõud
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
võitja) nimetuse neljadel mängudel. Augur – Vana-Rooma preeste-ennustaja, eks ennustas lindude lennu ja käitumise ning teiste loodusmärkide järgi. Sel viisil kuulutas ta jumala tahet. Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul. Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr).
annaabi.ee 
