Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuride vahelised erinevused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kultuuril, nalja, vestlus, distants, kultuuriga, kultuuridevahelise, õuna, naljad, aasia, distantsi, kohanemise, kultuuridevahelised, tunta, partner, vaikus, tausta, õppinud, sakslase, stress, iseennast, filosoof, söömis, sotsialiseerumine, etappi, prantslased, araablaste, jaapanlased, sakslased, inglased, sugugi, hiinlased, itaallased, rahvadSelleks, et rahvusvaheline meeskond kujuneks ühtseks tuleb kõigepealt leppida faktiga, et võõramaalastest kolleegide tegutsemismotiivide mõistmiseks pole muud teed kui nende keele ära õppimine, nende kultuurist pärinevate raamatute lugemine ja tutvumine nende maa üldajalooga, selgitab Lewis (2003, lk 112). See tähendab mahukat investeeringut – mitte niivõrd rahalist kui ajalist. Firmad, kes ei vii ennast kurssi oma koostööpartnerite kultuuriga, võtavad enda kanda üsna suure riski. Halvasti funktsioneeriv välispartneriga ühisettevõte võib lõpetada suure rahalise kaotusega. Selle tõestuseks toob Lewis (2003, lk 112) ühe eheda näite elust enesest. Üks suur traditsiooniline Briti kompanii rajas tütarfirmad kolmes Euroopa riigis, ilma et oleks pööranud palju tähelepanu nende riikide kultuurilistele 2 iseärasustele
teiste rahvaste vastu. ,,Ma ei jõua ära imestada, kui haritud on Eesti rahvas," ütleb Eestis elav portugallanna. KOKKUVÕTE Kultuuridevaheliste erinevuste teadvustamine ja erinevate kultuuride tundmine aitab oma kultuuri paremini tundma õppida ning julgemalt teistest kultuuridest pärit inimestega suhelda. Arvestades seda, et kultuure on maailmas sadu, pole kindlasti võimalik kõiki nende eripärasid tunda, kuid on võimalik hinnata, milliseid erinevusi tasub seostada kultuuriga ning millised neist on individuaalsed erinevused. Kultuuridevahelised erinevused on küll suured ja olulised, kuid inimeste vahelised erinevused ühe kultuuri sees on tavaliselt suuremadki. Valdav osa maailma riike on mitmekultuurilised ning ühe kultuuri esindajaid elab mitmes riigis, samuti on palju mitmekultuurilisi inimesi. Tasub meeles pidada, et kultuurilised identiteedid ja kultuurierinevused pole kaasa sündinud ja olemuslikud vaid (teadlikult) konstrueeritud.
emotsionaalne stabiilsus. Rahvusel on iseloom olemas küll, kuid see iseloom ei peegelda täpselt tegelikkust, ehk seda milline on antud rahva seas valdav seadumus tunda, mõelda või käituda. Rahvuslikud stereotüübid ei kirjelda reaalsete inimeste igapäevast käitumist, vaid pärinevad pigem rahva ajaloolisest mälust või valitsevast ettekujutusest, kuidas riiklikel institutsioonidel on tava käituda. Erinevate kultuuride kombed ja tavad Keel Keel on seotud kultuuriga. · Keel väljendab selles kultuuris elavate inimeste mõtlemisviisi ja maailmapilti. · Oma kultuuri hinnatakse üldjuhul kõrgelt. · Teiste kultuuridega kohtudes peaksime meeles pidama, et samasugused, etnotsentristlikud tunded on ka teistel rahvastel. (Etnostentrism arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast.) Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusena oma kultuuri.
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi.............................................................
../ on sündinud teatavatesse gruppidesse ja on nendega enam-vähem lahutamatult seotud. Seega ei pea kollektivistid tegema erilisi pingutusi, et olla aktsepteeritud, samas kui individualistid peavad selle nimel tublisti vaeva nägema. Seepärast tuleb individualistidel rohkem rääkida, katsuda olukorda verbaalselt oma võimu alla saada, ning nad ei hinda vaikust". Vaikimine iseloomustab pigem põhjapoolseid rahvaid, sellega kaasnevad vaikuse vasted kehakeeles. Põhjused: suurem distants? Kliima? Lehtonen and Sajavaara "The Silent Finn" (1985) mõõdupuu: vaikusetaluvus ("tolerance of silence"), nt ameeriklastel äärmiselt madal, soomlastel kõrge. Sajavaara and Lehtonen "The Silent Finn Revisited" (1996) mõõdupuu: kõnetaluvus ("tolerance of talk"). Uus mõiste: õigus kuulata. (NB! Vahepealse kümne aasta jooksul oli soomlaste enesehinnang tugevasti tõusnud). Kogu eestlaste vestluskäitumise ja viisakuskäitumise võib (üldistades) kokku võtta
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrg
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. Igapäevaelus tähend
mõista võõrast kultuuri ning austada võõraid kombeid ja institutsioone. Levinud on mõiste etnotsentrism ehk enda kultuuri paremaks pidamine ja teiste kultuuride hindamine oma mõõdupuu järgi. Lauri Honko on kirjutanud: ,,Enesega rahulolek ja naabrite halvustamine on läbi kultuuriajaloo olnud rahvusliku iseteadvuse jõuallikas, aga see on olnud ka tõsine takistus kultuuridevahelisele vastastikusele mõjule ja sellest lähtuvale arengule" (Honko 1970: 12). Võõra kultuuriga saab kohtuda välismaal. Keeruline oleks hinnata võõrast kultuuri ilma sinna reisimata. Seetõttu käivad nii antropoloogid kui ka etnoloogid ekspeditsioonidel. Paljud inimesed asuvad uude kultuuriümbrusse kas tööle, õppima või elama. Võõras kultuuris kohanemine koosneb mitmest etapist. Eelnevalt on võimalik teha ettevalmistusi, et uues keskkonnas edukalt hakkama saada. Alguses on võimalik teadmisi hankida raamatutest või ajakirjadest. Alles uues kultuuris
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused ning suhtlust mõjutavad ka kultuurid. Inimene kes pole kultuuride erinevustest teadlikud ja ei oska neid näha, kalduvad sageli teist kul
ühiskonnas.nt haridustee lõpetamine. Rituaalide eesmärgiks omn tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse ees ja hoia inimese tundeid grupikontrolli all. Subkultuur, kontrakultuur, piiride säilitamine Subkultuur on mingi ühiskonna ala grupikultuur nt noorte subkultuur. Noortel on oma arusaamad elust, elustiil, rõivamood, släng. Subkultuuri tekkimise põhjuseks on see, et kõigil ei ole võrdselt juurdepääsu üldisele kultuurile. Inimene kohaneb üldisel kultuuriga läbi subkultuuri. Kontrakultuur vastandab ennast üldisele kultuurile. Piiride säilitamine See on barjääri e tõkke püstitamine teiste kultuuride vasta, et takistada võõraste sissetungi. SOTSIALISEERUMINE Eluaegset õppimise protsessi nim. Sotsialiseerumiseks.Selle käigus omandab inimene kultuuri ja samal ajal õpib tundma iseennast ja kujundab välja oma sotsiaalse mina ja identiteedi-kes ta on ja mis ta on Sotsialiseerumise protsess
Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juhtudel ei teki suhtlemisel ületamatuid probleeme. Lihtne on teistes maades viibides kergesti ja enesele teadmata teiste usku riivata sobimatute kommentaaride või käitumisega. Tuleks oma uue ajutise asumaa religioosse tausta kohta huvi tunda juba enne kodust lahkumist. Emotsioonid, mis tekivad võõra kultuuriga kohtudes võivad olla erinevad. võib selguda, et varasemad õpitud hoiakud ja eelarvamused, kuidas teistega tuleks käituda, ei pea paika. Võõraid kombeid võid tundma õppida ka juba välisriigis olles. Viisakas küsimine kohalike kommete kohta on alati tunduvalt parem kui teadmatuses ebasünnis käitumine. Selleks, et võõras kultuurikeskkonnas suuremate probleemideta hakkama saada tasuks viisakusele tavalisest veidi rohkem tähelepanu pöörata, siis on uude ühiskonda sulandumine lihtsam
Käsitleb ta kokku 8 suurt kultuuri/tsivilisatsiooni. Kultuuri all peab ta silmas samuti kõrgkultuuri. Läänemaailma ehk õhtumaa tipphetkeks peab ta 18.sajandit. 8. Mida uurib ajalooline antropoloogia? [Kultuuriajalugu, lk 144] Ajalooline antropoloogia uurib “ajaloolist teist/võõrast”, taotledest võõraste rahvaste ja kultuuride praktikate, tavade ja uskumuste kirjeldamist ja tõlgendamist. Võõra defineerib kas geograafiline, kultuuriline või ajaline distants oma vaatepunktilt. Kasutusele võetakse nii ajaloo, kui ka antropoloogia uurimismeetodeid. Eelkõige on rikastanud antroploloogia kultuuriajalugu. Prantsuse traditsioon on toetunud eelkõige strukturaalantropoloog Claude Levi-Straussi töödele ja uuriti eelkõige mineviku ühiskondade pereelu. Ameerikas eelkõige Clifford Geertzi töödele ja uuritakse sotsiaalseid riitusi js situatsioone. Saksamaal on tugev filosoofilise antropoloogia
o Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled omandanud, aktiivsus samas piirkonnas, hiljem teise keele omandanud aktiivsus erinevas piirkonnas (vrld emakeel); Broca alas mõlemad piirkonnad. o La/ra foneemid jaapanlastel, kurdid, Kissinger ja tema vend, Aveyroni metsik poiss, Genie, Rochom P’ngieng (Kambodža naine, džunglis 8-26 a-d). Kultuuri omandamise tundlik periood (0-15) o Uue kultuuriga kohanemine immigrantidel. 1. Rahvuslikku identiteeti ei mõjuta teise kultuuri immigreerumise vanus ega seal veedetud aeg. 0-15 aastaselt teises klt-s → identifitseerisid end teise kultuuriga, mida kauem seal elasid. 16-30 aastaselt → ei identifitseerinud end teise kultuuriga, seal viibitud aja pikkusest sõltumata, st ei omandanud teise riigi klt-i.
sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. Kaks alternatiivset lähenemist: oluline on indiviid ja sellest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine on: tähendusrikas üksus on ühiskond ise ja seda püütakse säilitada, on loodud institutsioonid,et see püsiks. Esimene suur klassik Bronislaw Malinowski, kes seadis eesotsa indiviidi. Malinovski viis läbi välitööd Trobiandi saartel. Tema oli esimene, kes hakkas propageerima pikaajalisi välitöid. Tema kokkupuude põlisrahvaste kultuuriga oli pikaajaline. Tema teoorias üksikindiviid omandab suurema tähtsuse. Institutsioonid on selleks,et rahuldad üksikindiviidi vajadusi. Vaimsed vajanduses on sekundaarsed, Malinowski räägib füsioloogilistest põhivajadusest. Inimesel on teatud hulk põhivajadusi, mida tuleb rahuldada. Neid põhivajadusi on 7: toit, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, uhkus, liikumine, kasvamine. Tal on põhivajaduse seletamiseks ka tabel, kus on 7 põhivajadust, toimub 3 etapi teel
*Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne) Herderi arvates kultuuri mõiste ei ole universaalne. Ta ütles: "Juba mõte Euroopa kultuuri ülimuslikkusest on looduse majesteetlikkuse hävitatav solvang(?)"
saaks teatud kultuuri või ühiskonda hinnata ainult selle kultuuri enda mõistete kaudu ja teise kultuuri elanikud ei saaks selle kohta midagi öelda. · Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri maailma parimaks ja vaadelda teisi enda kultuuri mõõdupuu alusel. Kaob püüdlus objektivismile. *Loomulik etnotsentrism kõik ühiskonnad on mingil määral etnotsentristlikud teisi kultuure saab vaadelda enda kultuuriga võrdlemise teel. · Emic uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonna liikmete endi seletustele; see on püüd seletada kultuuri seestpoolt vaadelduna. Uurija ei tohi olla kunagi targem kui uuritavad. · Etic lähtutakse teooriast ja sellest, mida uurija tähtsaks peab. Oht, et kirjeldus ei pruugi olla sarnane inimeste endi kujutelmadele. Plussiks on kindlad uurimisprintsiibid, mida on võimalik kirjeldada ja võrrelda. Sellise meetodiga on hea
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda
mitmekesisena. Eurooplane vaatab, et kõik on lihtsalt ühesugust lund täis. Eks keelde loome ka neid asju, mida me näeme, kus elame jne. Rahvastevahelised mõtlemise erinevused tulenevad, siiski sellest, kas selleks on vajadus oleneb keskkonnast, et seda enda jaoks hästi liigendada ja kirjeldada. Ellujäämisvajadus, kultuuriline vajadus. 6 Mõtlemise ja keele seoste idee seos kultuuriga. 3.loeng Difusionism Oli pärast evolutsionistlikku teooriat järgmine, mis proovis välja pakkuda suuri seletusi kultuuride arengule kogu maailmas, kõide ühiskondade kirjeldamiseks. Idee: kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Kultuuri muutumise põhiline mehhanism on laenamine, selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Põhiliselt tuuakse esile 3 koolkonda, kes käsitlesid seda teemad natukene erinevalt: 1
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
Teadlased jagunevad kaheks: objektivistid rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi subjektivistid ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest. Nõustun pigem subjektivistidega, sest minu arvates poleks ilma inimesteta ühiskonda. Kui poleks inimesi, siis minu meelest nt puud ei moodusta oma ühiskonda vms 32. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 33. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad),
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse juhtimine, ühistegevus ja maasotsioloogia Allar Lind Siim Tomson Katrin-Kai Raid Maris Tsikin Anna Nekrassova SUHTLEMISERINEVUSED ERINEVATE KULTUURIDE VAHEL EESTIS Essee õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja: Maris Prits Tartu 2012 1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkr
Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 19. Ratsionalism? (Weber) kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia. 20. Mis on ühiskond? Definitsioon. Millised tunnused iseloomustavad ühiskonda. Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: territoorium, arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus. 21. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 22. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Heaoluühiskond, siirdeühiskond, Niklas Luhmanni lähenemine.
Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule (või inimgrupile). Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotleb vaimu, maitsete ja kommete rafineeritust. Tihti kitseneb kultuuri mõiste vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele. Kultuuriga selles tähenduses seonduvad tihedalt haridus ja meedia. Kultuur on mittepärilikult edasiantav informatsioon antakse edasi ühiskonna kaudu (ingliskeelses kirjanduses nimetatakse seda ,,meem"; pärilikult edasiantavat informatsiooni kannab aga ,,geen") Kas me märkame kultuuri? Ruum, sh kultuuriruum, milles me viibime, on eriline ja me peame kõik asjad läbi ja lahti mõtlema, et kultuur siin edukas oleks, samuti, et kultuur oleks järjepidev, edasiantav. Selleks, et teha midagi
19. Millised kultuuriteoreetilised distsipliinid käsitlevad üksikisiku vahetuid kogemus? Funktsionalistlik antropoloogia tegeleb indiviidi bioloogiliste vajaduste "tõlkimisega" kultuuri keelde. Malinowski arvas, et praktikas osalev indiviid ei pruugi mõista süsteemi tervikuna.Kultuurantropoloogia rajaja Boasi eesmärk oli kirjeldada kultuure nõnda, nagu seda seespoolt tajuvad kultuuride kandjad ise. Radin võttis omaks Boasi kultuurirelativismi, teda huvitas eriti indiviidi suhe oma kultuuriga. Psühhoanalüüs sündis küll psühhoteraapiana, kuid kasvas kultuuriteooriaks. Ka alustab psühhoanalüüs indiviidist, Minast, kelle psüühika jaguneb teadvustatud ja teadvustamata osaks. 20. Kuidas suhtub keel tegelikkusesse? Keel on kokkuleppeline, märgisüsteem kokkuleppeline. Heidegger ,,Keel on olemise koda". Baudrillard märkidel puudub seos tegelikkusege, tegemist vaid simulatsiooniga. Suhtleja meelest ongi keel teabe edasiandmise vahend. Sõnad (märgid) tähistavad
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis
on, tuleb mõista nende kultuuri tuumaks olevaid usundisüsteeme ja põhiväärtusi. Kultuurilised suundumused keerlevad mõnede väga oluliste küsimuste ümber, mis on ühised kõikidele kultuuridele. Ühiskonna moodustavad inimesed ja see, kuidas me üksteisesse suhtume, on teema, mille iga kultuur peab ise välja selgitama. Samuti peavad ühiskonnad otsustama, kuidas nad maailmaga üldisemalt sobituvad, sellese suhtuvad ja seda mõistavad. Kui uurida sellist maailma regiooni nagu Aasia (antud referaadi fookus), kultuurilisest vaatepunktist, siis kõigepealt on olemas megakultuurid ja nende megakultuuride teisendid, mis on tavaliselt regioonisiseselt geograafiliselt rühmitatud. Näiteks on olemas Vaikse ookeani piirkonna kultuuride megakultuuri kategoooria. Selle alla käivad Jaapan, Korea ja Hiina Ida-Aasiast ning Tai, Indoneesia ja Singapur Kagu-Aasiast. Vaikse ookeani piirkondade megakultuurid on mitmes olulises mõttes üksteisega palju sarnasemad kui mingi teise
Seega, organisatsiooniga liitujad omandavad tööoskuste ja vilumuste, õigeks peetavate käitumisviiside ning töögrupi normide ja väärtustega seotud teavet ja kogemusi. Organisatsiooniliikmete kohanemist saab suunata. Selleks kasutatakse vestlust, rituaale ja vahetut juhendamist. Sissejuhataval vestlusel on suur mõju, sest see annab esmase pildi organisatsioonikultuuri sisust. Liialt optimistlik või kriitiline vestlus toovad kaasa rahulolematuse ja personali voolavuse. 5. Organisatsioonikultuuri ja rahvuskultuuri seosed Inimkäitumine varieerub maailma eri paigus väga suurel määral. Küllalt suure osa inimese valikutest ja tegevustest määrab kultuur, mis on kujunenud inimese ja looduskeskkonna pikaajalises koostoimes ja hõlmab teadmisi, tõekspidamisi, kunsti, moraali, seadusi ja tavasid, mille inimene omandab ühiskonna liikmena.
Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada. Teadlased jagunevad kaheks: · objektivistid rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi · subjektivistid ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest. 30. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 31. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha
haritlased kujundama eesti rahvale ühiste traditsioonide ja ühise ajaloo kontseptsiooni. Selles protsessis on olnud määravaks faktoriks suhestumine teiste rahvuste ja rahvuskultuuridega. Alguses avaldasid siinsele kultuurikeskkonnale kõige enam mõju kaks keele- ja kultuurisfääri: saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa kultuurist (ajakirjandus, laulupeod, seltsid, kirjandus, haridussüsteem, teater, muusika, kunst). Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik. Viimased eristasid eesti kultuuri selgesti vene kultuurist (vrd õigeusk ja kirillitsa). Samal ajal kuulus Eestimaa 18.-19. sajandil Vene impeeriumi koosseisu, mis ühtlasi tähendas osaliselt ühtlustatud poliitilist ja majandussüsteemi ning sellega kaasnevas bürokraatias vene keele kasutamise paratamatust. Vene impeerium püüdis vene keele ja
1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Heri
(on vaja arvestada, millist elu inimesed reaalselt elavad ning mille poole püüdlevad) Kultuur on seotud dokumentatsiooniga, midagi dokumenteeritud. Kogum vaimse töö produkte ja praktikaid, millesse on inimmõistus salvestunud. Kultuuri analüüs uurib antud dokumente ning selekteeritakse parim väärtus/vaade kultuurist Sotsiaalne määratlus. Kultuur kui elamiseviis. Kuidas me sööme, riietume jne. Kõik, mis me teeme on seotud kultuuriga. Kõige kolme defineeringuga on vaja arvestada. Leavis – Kunstinähtused peavad ühiskonnas omama erilist positsiooni, et toimida valgustavana. Inimestel on oht lasta end juhtida valedest asjadest. Mimesis –loov lahendus. Leavisel oli umbusk filmikunsti, sest see ei lase inimestel ise ette kujutada, mimesis on ära võetud. (W) Iga kirjanusteos kasvab ühiskonnast välja, see on ühiskonna osa, sest kunst on üks inimtegevuse suundi.
Juba siis moodustas kultuur selle algelisel kujul ühe olulise komponendi jaapanlaste eelkäijate elust. ( Sealsamas 2008: 126) Jaapani kultuurile on eriti iseloomulik teiste rahvaste kultuuri omastamine, selle kohandamine oma tõekspidamistele, tänu millele on jaapani kultuur jäänud väga omanäoliseks. Eriti tugev on Hiina mõju, mis kestis aastasadu. Kuid aeg möödus, see võõramaine kultuur töötati loominguliselt ümber, vastuvõetav osa liitus orgaaniliselt jaapani kultuuriga ja kummalisel kombel jaapani kultuur muutus sellest mõjust veel enam omanäolisemaks. Maalikunsti, arhitektuuris, poeesias, skulptuuris jne. on tunda Hiina mõju, kuid see on allutatud jaapani kultuuri süsteemile. Pärast II Maailmasõda toimus jaapani kultuuri amerkaniseerimine. Enne sõda aga ülistati jaapani vaimu ja riigikorda kui midagi erilist. Jaapani progressiivsed ajaloolased taotlevad selle kahe äärmuse vahel objektiivset ja tervet suhtumist rahvuslikku kultuuri.( Jaapani kultuuri
annaabi.ee 
