Kultuuri mõiste areng Kultuuri määratlusi on tänapäeval üle 400. Ld. K. Cultura- viljelemine Ld. K. Cultus korrastatud , hoolitsetud, viljeledud Etümoloogia- teadus sõnade päritolust ja ajaloost. Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19.saj kultuur inimkonna vaimne ja materiaalne areng Kultuur- inimühis...
"Veelinnurahvas" Arutlus Film "Veelinnurahvas" näitab Soome-Ugri rahvaste ühiseid väärtusi ja tõekspidamisi. Meie eelkäijatel oli suur jumala ja looduse austus. Ka tänapäeval on Eestis jätkuv huvi looduse ja selle mitmekesisuse säilitamise vastu. Vaatamata sellele, et tänapäeval on meil loodust üha vähem ja vähem, on Eestis võetud kasutusele mitmeid meetmeid selle ilu säilitamiseks järgmistele põlvkondadele. Eestis on Looduskaitseseadus ning mitmed looduskaitsealad ja rahvuspargid. See viitab sellele, et ka tänapäeval hoolitakse loodusest. Samuti seletatakse hästi lahti, kuidas Soome-Ugri kultuur ja keeled on arenenud ajapikku ning kuidas erinevad hõimud on asunud elama erinevatesse elupaikadesse. Kuigi tänapäeval elavad inimesed erinevates riikides, on meil siiski ühiseid eelkäijaid paljude teiste riikide kodanikega. Soome-Ugri rahvastel oli algul ühtne kultuur, kui...
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suur...
Sissejuhatus Eesti teatri areng on olnud oma aja kulgedes üsnagi värvikas ja mitmekesine. Pole olnud kordagi hingetõmmet, kus oleks teatrikunsti kujunemine pidurdama jäänud ning eelkõige on tänu suunatud baltisakslaste poolele, kes tõid meile teatri kui iseseisva kunsti vormina. Esimesed teated teatritegevusest Eestis pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat ,,Androslannad" esitlesid. Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid. Valisin sellise teema, kuna on huvitav järgida ku...
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku lo...
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lis...
Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Majanduse vilgas areng ja sellega seoses kujunev rahvuslus, põhjustasid vaadeldaval perioodil, XIX sajandi lõpu ning XX sajandi alguse, kultuuri kiire arengu. Mõjutatuna saksa ja vene kultuurist, oli eesti kultuurist saamas professionaalne rahvuskultuur, osake Lääne-Euroopa kultuuriruumist. Riiklikus koolisüsteemis venekeelne õpetus säilis, ent 1905.aasta revolutsiooni tulemusena lubati emakeelsete erakoolide rajamine suur samm hariduselus. 1870. alghariduse alal algasid põhjalikud ümberkorraldused kohustuslikuks muutuks vallakool. Sellega seoses tuli rajada hulgaliselt uusi koole. Tekkisid üldained kirjutamine, arvutamine ja maateadus. Tänu sellele said kirjaoskuskoolidest üldhariduskoolid. Nagu mainitud, hakkas levima eestikeelne haridus. Kasutusele võeti hulgaliselt uusi õppevahendeid, s.h geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel. Algkoolide raud...
Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuu...
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte lange...
1.Teaduuvutused keemias, füüsikas ja meditsiinis. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika(aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaaru) 1919.a teostas Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930.aastal avastati tehisraadioaktiivsus(Irene ja Frederic JoliotCurie)maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942.a Usas. Töötati ka tuumapommi loomise kallal. Keemikud õppisid looma kindlate omadustega tehisaineid(sünteetilised ained). Tehti kindlaks valkude ehitus ning alustati ainevahetusprotsesside uurimist. Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Meditsiiniarengule tõid keemikute avastused suurt kasu. Need muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. 2.Sidevahendite areng(massimeedia vahendid) Tänu elektrile arenes jõudselt sidetehnika, eriti raadio. Enamus riigijuhte mõistsid raadio pakutavaid võimalusi inimeste meelsuse mõjutamisel. Seetõttu alustati paljudes riikides 1920.aastail ...
Uuem rahvalaul 18. Saj. Eeldused: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse. Uuemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Keskkohal tegevuse kujutamine. Uued teemad: armastus, igatsus. Lauldi üksi ja koos. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Laulikud. Lauldi kandle või lõõtspilli saatel, vahel kuulus laulu juurde ka tants. Aluseks on lõppriim. Värsiread on rühmitatud salmidesse. Meloodia tähtsus tõusis.
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Jätkusuutlikust arengust hakati rääkima juba 1970. aastail. Tollal peeti jätkusuutlikuks arenguks eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Tänapäeval on jätkusuutlik areng säästev areng, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna vajadused, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb liikuda kooskõlaliselt kõigis neljas suunas, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Kuid, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Erinevate riikide heaolu võrreldakse mitmete näitajatega, nagu näiteks SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport,...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali ain...
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
Kultuuriteooria. Margaret Sarv 1. Kultuuri mõiste ei hõlma näiteks: taevakehade asetust. Kuigi tähtedele ja kuule jt taevakehadele antakse tähendus läbi kultuuri, siis taevakehad ise eksisteerivad kultuuriväliselt. füüsikaseadusi. Jällegi, kuidas mõistetakse gravitatsiooni on kultuuri osa, kuid gravitatsioon iseenesest ei kuulu kultuuri mõiste alla. 2. Ajalugu on inimeste poolt loodud süsteem, mis püüab kirjeldada minevikus toimunud sündmusi. Kõigil nähtustel, mida pole iial püütud kirjeldada, puudub ajalugu. See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu. 3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus. Kõiki nä...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina...
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 7 (esimene osa, teine osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 15.04.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Konspekt on nähtaval @koolis. Iga täidetud teemapõhine tööleht annab 2-punkti. 1. Esimene arvestatav (praeguses mõistes) pop- ja jazzmuusikute põlvkond tekkis Eestis, millal? Esimene arvestatav (praeguses mõistes) pop...
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemise...
Globaalne kultuur : müüt või reaalsus Kultuuri mõiste Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. Globaliseerumise mõju kultuurile Globaliseerumine põhjustab ühe tihenevat üleilmset kultuurivahetust, mis seisneb kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise ...
KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beitr...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Anneli Rihvk-Hiie Tallinn 2011 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfä...
1 3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlm...
12. klass, Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlikusest hakkasid rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes 1970. aastail nägid ülemaailmseid keskkonna probleeme ning suunasid need ka avalikuse ette. Sel ajal peeti jätkusuutlikkusest rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Ökoloogilise tasakaalu tähtsus pole kadunud tänapäevalgi, kuid selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enda jätkusuutlikkusest. Püütakse siduda majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlikuse põhidefinitsioon on: Jätkusuutlik areng on niisugune arngutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve ning ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Ühiskonda on vaja hoida kui terviklikku süsteemi. Ökoloogiline tasakaal: Eesti ökoloogiline tasakaal võrreldes Euroopa Liiduga on madal. Meie enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame ...
Inimene ilma kultuurita on kui... Seda lauset lõpetada on üsna raske. Just sellepärast, et kultuur on väga laialdane mõiste ning selle kohta on esitatud väga palju erinevaid definatsioone läbi ajaloo. Kuid selleks, et rääkida inimesest ilma kultuurita, tuleks kõigepealt mõista, mida kultuur üldse tähendab ja keda arvatakse olevat kultuurseks inimeseks. Kultuur on inimühiskonna poolt loodud, mis eristub kogu loodusest ja sellest, mis ei ole läbi inimtegevuse tekkinud. Tihti seostatakse kultuuri tsivilisatsiooniga. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur oamndatakse sünnijärgselt ühiskonnalt, läbi teiste ühiksonnaliikmete: kasvatuse, õppimise ja jäljendamisega. Kes siis on kultuurne inimene? Mina arvan, et see on keegi, kes avardab pidevalt oma silmaringi, otsib uusi teadmisi, teab ning mõistab peale oma kult...
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkussuutlikusele Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.Eestil on ka oma strateegia, aastani 2030.Säästev Eesti 21, mis kiideti heaks 14. septembril 2005.SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.Mis on kaasaja nüüdisühiskonna probleemid? Üks väljakutseid on kindlasti kultuuri jätkusuutlikkus.Kas kultuur on jätkusuutlik? Arvan et Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks ongi eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus.Igal rahvusel on oma kultuur ja see hoiab ka oma rahvust elus.Kui ei oleks kultuuri...
Keel ja kultuur Keel ja kultuur on omavahel tihedalt seotud, sest keel on kultuuri üks tähtsamaid osi, mõlemad jagunevad omakorda edasi osadeks, mis neist teevad selle, mis nad on meie mõistes keele puhul suhtlusvahendi, mida mõistame kõik ühtselt ja mida kasutame igapäevaelus teistega suhtlemiseks üle maailma, et anda edasi oma mõtteid ja teadmisi. Sõnal kultuur on väga palju erinevaid tähendusi, praeguseks juba ligikaudu 1000, algselt tähendas kultuur maaharimist, 18.-19. sajandil hakkas tähendama ka inimese harimist. Sõna kultuuri tähenduse lihtsast keeruliseks on põhjustanud tehnoloogia, teadmiste ja materiaalne arengu taseme tõus ning sotsiaalse struktuuri keerukus. Keskkonnaga kohanemine lõi majanduslikud tingimused, millest tulenes tööjaotus ja teiste eluvaldkondade areng ja seega kultuuri arenemine. Kultuur oma laias tähenduses on kompleksne tervik, mis hõlmab uskumuste, kunsti, teadm...
Sotsiaalsed muutused Mis on sotsiaalne muutus? Muutus- seisundite vahetus Areng- keerukustumine Evolutsioon- keerukustumine suuremal skaalal Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toim...
Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist jäi islamimaades nii ühiskonna- kui ka kultuurielu kiduma. Kuigi Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt suur hulk palverändureid ja islamiriikide valitsejad elasid luksuses, oli see vaid islamimaade väline sära. Tegelikkuses peatus hariduse, teaduse ja muu kultuuri areng, moslemi kaupmehed ei olnud suutelised võistlema Euroopa omadega, kellel oli paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ja tõhusamad relvad. Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, na...
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inime...
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne...
Eesti kultuur ja välismaailma mõjud. Küsimusele, mis on Eesti kultuur leidub mõningaid vastuseid. Eesti kultuur on nii enam levinud Eestis, kuid on ka levinud mitmes teistes riikides väliseestlaste kaudu. Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti kultuuri arvatavasti Nõukogude periood, mis katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja h...
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaja alguseks peetakse Ameerika avastamist 1492. aastal Cristoph Kolumbuse poolt. Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel. Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused. Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid, näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri muutmiseks alustasidki prantsalastest lihtinimesed mässu kuningavõimu vastu, mis tõi kaasa Suure Pra...
20. sajandi algus Esile kerkisid uued isikud, kes asusid Eesti asjade edasiviimist. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse areng eestlaste seas oli väga kiire. Jaan Tõnisson - astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine. Konstantin Päts Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne ...
Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kuivõrd oluline on Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri arenemisel? Seda oskame me kindlasti öelda, et Euroopa kultuur ei oleks praegu selline, kui poleks olnud mõjutusi mida avaldas Vana-Kreeka kultuur tol ajal Euroopale. Ühtlasi on ka kogu maailma kultuur väga tähtsal määral saanud alguse muistsest Kreekast. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. saj. ekr. ja nn. hellenistlik ajajärk. Hellenismiperioodil , kui Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses ...
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlik areng? Eesti on demokraatlik riik ja peab hoolt kandma, et järgmistel põlvedel oleks sama hea või isegi paremad elutingimused tähendab Eesti areng peab olema jätkusuutlik. Kuid mis on jätkusuutlik areng? See on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Selles arutluses tulebki juttu Eesti jätkusuutlikust arengust ja selle tagamisest. Esimest korda hakati avalikult jätkusuutlikust arengust rääkima 1970. aastatel, kui Rooma klubi oma ettekandes osundas, et maailma majandusekasv ohustab meie planeedi kliimat ja loodust. Eesti võttis vastu oma jätkusuutliku arengu arengukava vastu 2003. aastal ja kandis see pealkirja ,,Säästev Eesti 21". Selle neli põhieesmärki on heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus. Selleks, et riik oleks jätkusuutl...
Kultuur kui rahva vara Iga rahvuse teeb eriliseks tema kultuur. Kultuuri moodustavad tavad, kombed, keel ja tähtpäevad. Erinevatel piirkondadel ja rahvastel on see erinevalt välja kujunenud. Eesti kultuuri on tugevasti mõjutanud ajaloosündmused ja teiste riikide eeskuju. Seetõttu on osad meie kultuurile iseloomulikud tavad välja suremas. Ka rikastame meie kultuuri teiste rahvaste iseärasustega. Eesti kultuur on saanud mõjutusi teistelt rahvastel, näiteks sakslastelt ja venelastelt. 20.sajandil Nõukogude Liidu võimu all olles lubati välja anda ainult sotsialistlikke kirjandusteoseid. Eestlastest kirjanikud ei saanud oma teoseid vabalt avaldada. Selletõttu sai nõukogude aegsele eesti kirjandusele iseloomuks ridade vahele kirjutamine. Kõik oluline, mis lugejale edastada taheti, pandi kirja metafooride abil. Ainult nii said kirjanikud edasi anda oma mõtet. Selline kontroll ja piiramine muutis eesti kirj...
Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Uus põhiseadus valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 aasta lõpul. Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli il...
Varakeskaegne Euroopa-kas ühiskonna areng või langus? Nagu igal ajastul, oli ka varakeskajal oma tõusud ja langused. Jätkus linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba varem hilise Rooma keisririigi ajal. Suurenema hakkas kiriku osatähtsus. Kuid kas see ajastu oli ühiskonna areng või langus? Mina arvan, et Euroopa ühiskonnas toimus langus siis, kui varakeskajal hakati rohkem tähelepanu pöörama kirikule ja kiriku kultuuri arengule. Lääne-Euroopas kujunesid esimesed ristiusukirikud ning hakati rahvaid ristiusustama. Rahvaste ristiusustamine oli pikk ja valulik protsess, sest toimus see enamjaolt vallutuste käigus. Kogu Euroopas kulges ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja es...
Kas tänapäeva Euroopa kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Arvan, et tänapäeva Euroopa kultuuri on mõjutanud mõlemad riigid, nii Kreeka kui Rooma, kuid arvan, et rohkem on mõjutanud siiski Vana-Kreeka kultuur. Ühtlasi on saanud ka kogu maailma kultuur minu arvates alguse Kreeka kultuurist. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. sajandil eKr ja nn hellenistlik ajajärk. Sel perioodil, kui Vahemere idapoolsed linnad täitusid immigrantidega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri, mille areng ja levik oli tänu sellele vägagi kiire. Kreekas sündisid filosoofia, kirjandus, teadus ja kunst. Väga suured saavutused on Kreekal ka arhitektuuri alal. Kuid hellenistliku perioodi ajajärku kuulun antiikteaduse ja filosoofia arenemine. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübi...
Tööstusliku pöörde eelduses -masinate leiutamine -pärisorjuse kaotamine (tööjõud) -raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakk...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Tänapäeva maailmas on igal riigil oma kultuur, inimestel on erinevad arusaamad ja tõekspidamised. Kuid arenev ühiskond ja tehnoloogia ning raha ja informatsiooni levik üle riigipiiride toob kaasa aina suureneva globaliseerumise. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas üks levinumaid probleeme ning tekib küsimus, kas see süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Üks peamisi globaliseerumisega kaasnevaid probleeme on kultuuri erinevuste vähenemine ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad Ameerika filme ja tantsivad hip-hopi. Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti ...
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
1. Loetle a) elusa looduse komponente, b) eluta looduse komponente a)pinnaehitus, veestik, õhkkond b)taimed, loomad, inimesed 2. Kuidas inimene loodust mõjutab? Too näiteid. Tehased, autod, reostused jne Milles seisneb kasvuhooneeffekt? õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. 3. Nimeta peamiseid keskkonnaprobleeme maailmas. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv. · Siseveekogude ja merede reostumine. · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine. · Ülekarjatamine, ülepüük merel muldade vaesumine, vee puudus. 4. Mis on globaalprobleem? Too näiteid. inimtegevusest haaratud maa laieneb järjest uutele aladele ning põhjustab taime- ja loomaliikide arvu kahanemist. Väheneb maakera bioloogiline mitmekesisus. Neid, kogu maakera ja tervet inimkonda puudutavaid nähtusi ...
· Millised oli nõukoguliku kultuuripoliitiika eesmärgid? Selle eesmärgid olid : ei tohtinud alahinnata ega laimata riiki ja selle korda , kodanikud pidi ülistama riigijuhti. · Millised abinõusid rakendati nõukoguliku poliitika elluviimisel? Püüti hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandeid, sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud eesti kirjandusest. Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti ainult mõned raamatud ja nende kasutamiseks tuli taotleda eriluba. · Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Eesti kultuuri lõhestatus seisnes selles , et Nõukogude liit lõhestas selle kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Välis eesti kultuur on selline, et need inimesed, kes pagulusse läksid välisriikidesse võisid kirjutada, rääkida, maalida jms seda, mida nad tahavad, aga need, kes eestisse jäid, pidid valima, mida nad loovad ja kirjutavad. · Mille poolest erinesi...
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrrelda...
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui ta vanaema luges piibl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
