50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ragnar õispuu
Õppematerjali autor
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.................................................................................
aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, mis eirasid sihilikult NSV Liidu poolt 1975. aastal Helsingi Julgeoleku ja Koostöökonverentsi lõppaktis fikseeritud inimõiguste deklaratsiooni paragrahve ja 1979. aastal allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Deklaratsiooni sätteid. See ei suutnud vastupanuliikumist siiski maha suruda, mis muutus 1970.aastate lõpust alates järjest organiseeritumaks. Nii nagu mujal Nõukogude Liidus, oli ka Eesti NSV-s trükisõnale kehtestatud range tsensuur ning kirjastustegevusega tohtisid tegeleda vaid kommunistliku partei kontrolli all olevad kirjastused. Seetõttu paljundati vajalikku ja huvipakkuvat kirjandust seda enamasti kirjutusmasinal ümber trükkides, kasutades paljunduseks kopeerpaberit. Suurema hulga koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Rakendati ka teksti pildistamist, st fotograafilist paljundamist. Paljundusmasinad olid tol ajal vähe levinud, need kuulusid
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see
Kaspar Erik Lind 10C Kuidas on kultuur aidanud kaasa eestluse säilimisele? Eesti rahvas on hoidnud südamelähedal enda kultuuri ning on suutnud seda säilitada juba märkimisväärselt pikka aega. Kultuur eristab meid teistest rahvastest. Rahva olemasolu ning erinevus teistest rahvastest oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918
kasutasid kivist ja luust tööriistu, elasid vete ääres. Tähtsamad tollest ajast teada olevad asukoad olid Sindi ja Kunda lähedal. Neoliitikumi ajal elupaigad püsisid veekogude lähedal. Õpiti valmistama varasemast paremaid tööriistu nt venekirved, hakkasid levima kumera põhjaga paja taolised savinõud, mida kaunistati sissevajutaud soonekestega kammkeraamika või nöörornamendiga nöörkeraamika. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Kunda kultuuri ajal elas Eestis umbes 1500 inimest ning peamised asulakohad asusid veekogude läheduses, millest tulenes ka peamine tegevusala kalapüük. Veel tegeleti koriluse ja jahipidamisega. Eluviis oli rändlev- vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Kunda kultuuris kasutati luid ja sarvi, millest valmistati erinevaid töö-ja tarbeesemeid. Näiteks ahingutega püüti kalu. Toruluudest valmistatud jäätuuradega raiuti jäässe auke, et
Riik, see on inimene Eesti on väike riik, oma keele ja kultuuriga. Igal riigil on oma kultuur. Paljudel riikidel on oma keel, aga on ka suur hulk neid riike, kes kasutavad mõne teise riigi keelt oma emakeelena. Meie keeles on mitmed võõr- ja tsitaatsõnu teistest keeltest, mis tähendab, et me peaksime edendama oma keelt veelgi ja tekitama nende asemele rohkem omasõnu. Kultuur on meil väga mitmekülgne meil on oma rahvariietus, omad kombed ja tavad, kohalik filmitööstus, oma eepos ja palju muud. Lennart Meri mõtteil on Eesti püsimajäämise peamine eeldus tugev eesti keel ja kultuur. Kuidas aga mõõta, kas keel ja kultuur on tugevad? Mis neid aspekte meile näitab? Kas keele tugevust määrab kõnelejate arv? Minu arvates mitte. Mina arvan, et piisab sellest, kui keele kõnelejad on ühtsed. Kui eesti keele kõnelejad hoiavad kokku ja annavad seda edasi oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid