Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur................................................................................................. 6 3.2 Muusikakultuur.............................................................................................. 6 3.3 Rahvakultuur................................................................................................. 7 .....................................
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu
Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled
Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. · Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. · Baltoskandinasse 23 000 19 500 aastat tagasi. · Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. · Baltikumi asustamine 19 000 23 000 aastat tagasi.
Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. Baltoskandinasse 23 000 – 19 500 aastat tagasi. Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi.
soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allkimaterjalist on hiline folkloorne ainestik ja seda alates 18.saj. Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule, kuna selle tagajärjel saadakse ebasobivaid järeldusi. Indoeuroopa rahvaste mütoloogiat uurides on võimalik kasutada materjale, mis viivad kuni 4000 aastat tagasi ja esinevad kirjalike allikatena. Nad on laialt levinud geograafiliselt ja on mitmekesised. Seetõttu on võimalik minna ajas kaugele tagasi ja ei pea kasutama allikaid, mis ainult vihjavad vaja minevale
kirjanduse mängulisust. Talle on omane Koguja skeptiline vaimsus (Kaplinski 1984: 114), mis ohjab intellektuaalset kirge, ideede mängitamist. 1980-ndatel ilmub Valtoni sulest mitu romaani ja jutustust. ,,Arvid Silberi maailmareis" (1984, lühem variant 1981) on veel novellitsükli struktuuriga, püsielemendiks mehe ja naise ürgalgne suhe pillavalt metamorfeeruvate fantaasiamaastike taustal. Sel ajal püüab Valton oma sõnul liikuda euroopalikult loogikalt [---] soome-ugri või Siberi rahvaste või indiaanlaste loogika poole, mis on väga lahtine, asjadel ei ole liiga kindlaid põhjusi, nad ei jagune valgeks ja mustaks ega ole raamis ja lõpetatud (Köst 1986: 133). Olulisele kohale tõuseb opositsioon Lääs-Ida, mis lähtub huvist taoismi ja zen-budismi vastu. Ida-aineline ajaloolis-filosoofiline romaan ,,Tee lõpmatuse teise otsa"(1978) räägib Tsingis-khaani vallutusretkedest ja kohtumisest hiina mõttetarga Chang Chuniga
d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e. Liiklemisega seotud muistised 2. Irdmuistised üksikesemed, mida väga sageli leitakse. 3. Peitleiud - aadred Paleoliitiline kultuur ja kunst Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest. Kuidagi ei ole võimalik selgeks teha, kas tuld osati süüdata ise, või hoidi tuld, mis oli tekkinud loodusjõudude tagajärjel. Moustier'i kultuuris on kasutatud Levallois'i tehnikat tulekivi küljest löödi ära kettakujuline kild, sellest omakorda löödi veel kilde servadest ära. Kui võrreldi neandertallaste ja
Kõik kommentaarid