Ellujäämiseks organismid muudavad ennast või oma 2) Need mida saadakse elu käigus. Sügavaid teadmisi keskkonda enne kui ebasoovitavad muutused toimuma on raske saavutada. hakkavad. (puud koguvad vaiku ja viivad vee enne Mõistus on nõrk- ei näe sügavale asjadesse ja tungida talve välja). Keskkonnas on järgnevad ja korduvad neis põhjani. Veritas in Puteo- tõde lebab kaevus. Mitte mehhanismid, ilma milleta oleks võimatu ellu igasugune mõtlemisviis pole sobilik asjade jääda.Järelikult elu on mateeria organisatsiooni vorm, teadasaamiseks. mis on võimeline sihipäraselt tegelikkuse ennetava Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. On peegelduse alusel kas enda või oma keskkonna maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad struktuuri muutes ennetama keskkonnamuutuste
Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on keha, mis säilitab oma terviklikkuse ka ülepiiriliste keskkonnamuutuste korral) 4 Vastavalt ... Psüühika on käitumist organiseeriv protsess ... aga ikka vaja aru saada, mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt ei peatu: ükskõik mille määratlus sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.) 5
keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Mittebiooloogilist käitumist eristab bioloogilisest organismi individuaalse kogemuse organiseerimisvõime. Psüühika saab jaotada osadeks: * Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse – see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa! * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem *Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem
Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on keha, mis säilitab oma terviklikkuse ka ülepiiriliste keskkonnamuutuste korral) -> Vastavalt ... Psüühika on käitumist organiseeriv protsess ... aga ikka vaja aru saada, mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt ei peatu: ükskõik mille määratlus sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.)
11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on see tunne, see kõhedus mis inimeses tekib, kui ta tunneb endast õhkuvat ebainimlikkust, see võõras, keda näeme ennast peeglist vaadates. Elamine on mõttetus, absurdsus, harjumus, mis toob kaasa ainult ohvreid, inimene on elamise ori. Absurd on kogu aeg igal pool olemas. 13. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks
i. Primaarsed väljad – projektsioon, domineerib IV (aferentne) koore kiht. 95% modaalspetsiifiline: sensoorsed tunnused. ii. Sekundaarsed väljad – gnostiline, domineerib II ja III rakukiht, 50% modaalspetsiifiline: asjad. iii. Tertsiaarsed väljad – TPO, „tagumine assotsiatiivne kompleks“. Kõrgemad rakukihid. Funktsioon multi- ja supramodaalne: meeleline maailm. iv. Funktsioonide progresseeruv lateraliseerumine: primaarne -> sekundaarne -> tertsiaarne. g. Suurem osa ajukoorest moodustavad tertsiaarsed väljad. Olulised erinevused nii koorekihtide suhtelises paksuses, rakutüüpides ja ühendustes. Müeliini jaotumine ajus osutab, millised ajukoore kihid infot vastu võtavad ning
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus- teadustes edukat rakendamist empiiriliste loodusnähtuste kirjeldamiseks? Newtoni füüsika on reaalselt olemasolev, empiirilist rakendust omav teadus ja ühtlasi ka matemaatiline tea
See üleminek eeldab alati põhjust, mis paneb ülemineku toime, s.t eeldab toimepõhjust. Aristoteles uurib oleva olemist, analüüsides muutusi, mis leiavad aset substantsidel. Liikumine ühest kohast teise on vaid üks sääraseid muutusi. Teised muutused käivad kvantiteedi (nt suurenema vähenema), kvaliteedi (nt haigestuma tervenema), suhete kohta, milles substants viibib (nt lähenema kaugenema) jne. Kõigis nendes muutustes muutub substantsi mõni määratlus, samas kui substants jääb iseenda suhtes samaks. - substants - iseseisev olemine, mis jääb muutustes püsima ja iseendaga võrdseks. - aktsidendid määratlused, mis substantsi juures muutuvad ja mida iseloomustab iseseisvusetu olemine. Nad " ei püsi iseendas", vaid on milleski muus, substantsis. Suhe aktsidentsi ja substantsi vahel on akti ja potentsi suhe: Substants on potentsis aktsidentside suhtes. Aktsidentsid on aktid, mis määratlevad substantsi.
2) ontoloogia(asjade olemus) eitamine lõplikku tõde pole võimalik saavutada ja vaatluste abil saab esitada ainult tõenäolisi hüpoteese 3) enesestmõistetavuse eitamine mitte midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik leiab kinnituse arutluses. See, mida saab loogiliselt järeldada, sellega saab midagi peale hakata. 4) subjektiivuse eitamine subjektiivus üksikisiku otsustest lähtudes on vale 5) tugev normiteadlikkus - normikohane on ailult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine, muu on teadmatus või hälve Sellele vundamendile toetuvad kõik loodusteadused. Comte leiab, et inimlik mõtlemine on läbinud kolm staadiumit: 1) teoloogiline e fiktiivne mõtlemine inimene püüab leida, mis on asjade esmane põhjus ja viimne eesmärk. Usutakse absoluutsesse tõesse, tõde on saavutatav, tal endal on osa sellest tõest. Võlts mõtlemistasand. Usub, et kõiki ilminguid saan
Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria) I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an sich ) ja nähtumust (asi meie jaoks ehk fenomenon). Aistingud annavad tunnetuse sisu, mõistus annab aga vormi "taju ilma mõistuseta on pime, mõistus ilma tajuta on tühi". Seega mõistuses on aprioorsed teadmise vormid (näiteks teadmine põhjuslikkusest). Tunnetusvõime astmed: 1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon
Toimub tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. - Mnestilised protsessid. Tunnetatust luuakse mälukujund. - Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid. Nendes kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Tegelikkuse tunnetamisel eristatakse meelelist ja abstraktset tunnetust. Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused. Meeleline tunnetus on loomadel ja inimestel erineva suurusega. Abstraktse ehk teoreetilise tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane vaid inimesele. Abstraktses tunnetuses rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega. Aisting on seega sensoorse tunnetusprotsessi tulemus. Nii nagu on vajadustel oma hierarhia, on seda ka aistingutel. Mõneti on aistingu mõiste abstraktsioon. Aisting kui lihtsaim meeleise tunnetuse vorm, on
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilmingutes. Miks laste are
Platon on esimene äärmus. Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti põhilised. Esimesena sõnastas ta ka assotsiatsiooni mõiste/seaduse, mis on eesti keeles seos, ühendus. Tema arvas, et on olemas erineva keerukusastmega hingesid. Kõige lihtsam hing on taimedel (vegetatiivne hing, mille ülessanne on paljuneda, kasvada ja areneda liiki edasi viia). Loomadel on meeleline hing (on olemas teatavad emotsioonid hirm, agressioon jms samas on neil ka vegetatiivne hing). Inimesel on nii vegetatiivne, meeleline, kui ka mõistlik hing (selle viimase ülessanne on teha meist mõtlev inimene). Keskaeg * Keskajal keskenduti rohkem religioonile, kui teadusele psühholoogia ei arenenud eriti. Ei oldud huvitatud niivõrd tugevatest üksikisikutest, kuid pigem massist, et kõik oleksid lojaalsed valitsejatele jms.
ARISTOTELES (384-322 e.m.a.) Platoni õpilane, isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst. Platon Makedoonia Aleksandri õpetaja. Lõi oma kooli Ateenas. Küsimusele MIKS? saab vastata 4 viisi (viidata 4 erinevale põhjusele ehk põhjuse mõiste analüüs): 1) MILLEST? Materiaalne põhjus: materjal, substraat, asja mateeria (hyle), asja võimalikkus, kaos. 2) MIS? Formaalpõhjus: vorm (morphe), asja olemise tuum, asja määratlus (kvalit. Määratlus), kvaliteet, asja tegelikkus, kord, kosmos 3) KUST? Tegevpõhjus: aktiivne alge, mis muudab võimalikkuse tegelikkuseks, muudab mateeria vormiks. Organisaator. 4) MILLE JAOKS? Sihtpõhjus: asja eesmärk, asja koht, otstarve mingis tervikus. Lõppkokkuvõttes kosmoses. Need neli kirjeldavad inimese tervikliku praktilise tegevuse skeemi.
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten (1714-1762).
Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas)
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Moraal on endale kehtestatud normide küsimus. Tasemed : I. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele - indiviidi ellujäämine -ainus murepunkt mina ise -moraal on endale kehtestatud küsimus Üleminek egoistlikult indiviidilt teiste eest vastutavaks - Tavapärane - Eneseohverdus ja headus - Iseenda laiendatud määratlus - Oluline teistega loodud sidemed - Mida peaks tegema/ mida ei tohiks II. Headus ja eneseohverdus ( need on võrdsustavad) - Naine jõuab siia, kui saab emaks - Naine näeb ennast hoolitseja ja kaitsjana - Moraalne otsus on tuletatud sotsiaalsetest normidest ja üksmeelest - Peamine on muretseda teiste tunnete pärast - Pidev hirm, et ollakse ülekohtused teiste vastu - Vajadus heakskiidu järele
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub. * Käitumine Psühhol
Kõik meie teadmised tulevad meelte kaudu. Aistinguid on inimesel üle viie. Sõnastas esimesena loogikareeglid, millel põhineb ka tänapäeva haridus. Assosatsioonimäärus e seoste seadus. Kooseksisteerimise assotsiatsioon (tool ja laud ikka koos). Aristotelese ajal arvati, et hing on südames. Aristoteles väitis, et looduses on erinevat tüüpi hingesid: Taimede vegetatiivne hing(kasvada, paljuneda), loomadel meeleline hing lisaks vegetatiivsele (loomadel on tunded), inimesel vegetatiivne, meeleline, mõistlik hing(võime mõelda). VanasKreekas hakati inimesi jaotama gruppidesse temperamendi järgi. Uusaja teaduse teke. Descartes, Locke, Berkley Psüh tärkab jälle renessanssi ajal. Siis oli ideaaliks väga mitmekülgne inimene. 17. sajandil toimub Euroopas murrang(renessanss). Hakkas levima kella mehhanism
Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata. Aristoteles arvab, et Platoni enda lähtekohad, kui neid võtta sõna-sõnalt paisutavad ideede maailma meeletuseni. Kui ideid üldse on, on neid liialt palju. Ideede seos meelelise maailmaga katkeb
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa)
Sellise skeemina peab Kant võimalikuks käsitleda aega kui sisemeele kaemus- vormi, kuivõrd ajalised on nii taju kui ka diskursiivne mõtlemine ning seega võiks aega 5 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. pidada selleks ühendavaks kolmandaks elemendiks, mis on ühine nii mõistelisusele kui ka meelelisele antusele. Skeem põhineb aru menetlusviisil anda kujutlusjõu abiga puhastele arumõistetele meeleline sisu nii, et üldmõisted oleksid meelelise materjaliga seostatavad ja meelelised ettekujutused oleksid mõistetele subsumeeritavad. Jutt ongi subsumtsiooni probleemist – erilise meelelise antuse allutamisest mõiste üldisisusele, mille kaudu saab võimalikuks kogemustunnetus. Võimet allutada eriline üldisele nimetab Kant otsustusjõuks (Urteilskraft). Kuna jutt ei ole mitte subsumtsioonist empiiriliste mõistete alla, vaid aprioorsetest otsustustest, mis on alati
Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt. loomad, mõistlik mõtleb, intelligentne nt. inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke, Berkley). Keskaja mõtlejad kirjutasid ka inimesest, aga teised teemad olid nende jaoks palju olulisemad, näiteks küsimus sellest, mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldu, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
· Läbipaistev ( Descartes: selge ja distinktne) · Tõestatav( kas loogiliselt või empiiriliselt) · Loogiliselt koherente üks osa ei tohi olla vastuolus teise osaga · Lähtealuseid reflekteeriv suuta läbi valgustada ka need teooriad, millest see ise on üleehitatud. Kas on teadmisi, mis vastavad nendele kriteeriumitele? Tunnetuse mehhanismid: empirism Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. John Locke, an essay concerning human understanding, 1690 Objekt taju(sensation) lihtideeliitidee David Hume, an enquiry abuot human understanding, 1748 Objekt taju (impression) tajude koopiad ideed Tunnetuse mehhanismid: Ratsionalism: Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Tema arvates ühiskond tekibki, sest et on vajadusi, mida üksikinimene ise ei saa rahuldada. Inimene kuulub sellesse süsteemi kui teatud funktsiooni täitja ja ta on osa sellest süsteemist. Taoline inimühiskonna kõrvutamine (bioloogilise) organismiga on hiljemgi kasutust leidnud ( näiteks Spencer, Lilienfeld jt). 4. Aristotelese ideedeõpetuse kriitika Ta uurib olevat olevana. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab iga peegeldus ka selle allikat- nimelt selle asja ideed. Me ei saa seletada meelelise tegelikkuse pidevat muutumist. Ideed on püsivad, ja nad eksisteerivad ka eraldi. Meelelise maailma objektid ’’jäljendavad’’ ideid, ja saavad nii ’’osalisteks’’ nendes. Metafüüsika Uurib kõige üldisemaid printsiipe, kõige üldisemaid põhjusi. Tema uurimisvaldkond ei
nukleiinhapped ja nende alusel toodetud valgud. Inimese rakkude molekulaarsed koostisosad peegeldavad selgesti meie ühist päritolu kõikide selgroogsete ja isegi veel madalamate arenguastmega loomadega. 3.3. Psüühika ja käitumismehhanismid Käitusmismehhanismideks nimetatakse organismi vahendeid ja võimalusi käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaaltasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. 3.4. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt. sõrme ära tõmbamine kuuma eseme juurest). Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis
Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline õpetus ilust. Noorim filosoofia haru, Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. 2. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu, maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav.
kontrollitavad. on üldistavad ehk teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamustel. Preformatsiooniteooria: (17.-18.sajandil) Antony van Leeuwenhoek - spermatosoidis on väike inimene, kui inimene on valmis olema spermatosoidis, siis edaspidi toimub ainult kasvamine Nicolaas Hartsoeker On olemas alge John Locke - (tabula rasa) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks. Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev: assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide kordamine - harjumuse teke jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks tasu ja karistus Biheivorism on seotud J.Locke`ga 11.02. Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
