Mõisted Külm sõda - 11.klass (0)

TUNNITÖÖ – KÜLM SÕDA – 11. klass Märgi, millist külma sõjaga seotud terminit on iseloomustatud. •Pärast Teist maailmasõda (1945) jagunes maailm kaheks – vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga ja idablokk  ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit – Õ lk 74 (kahepooluseline maailm) •1947. aastal USA presidendi poolt esitatud välispoliitiline seisukoht, mille juhtmõtteks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui  välissurve (kommunismi) vastu – Õ lk 6 (Trumani doktriin) •Külmale sõjale iseloomulik nähtus, kus osapooled üritavad teineteist üle trumbata relvade kvaliteediga – Õ lk 10 (võidurelvastumine) •Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi – Õ lk 6 ja mõistena õpik lk 74 (Külm sõda) •NSV Liidu  katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast – Õ lk 4 (raudne eesriie) •1947. aastal USA välisministri kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa  riikidele – Õ lk 6 (Marshalli plaan) •Mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide või rahvusvaheline, usuline või muu tüli ning  võib põhjustada suure sõja puhkemise – Mõistena õpik lk 74 ja pealkirjana õpik lk 32 (Lähis-Ida kriisikolded) •1948.-1949. aastal takistas NSV Liit lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Kriisi kutsus esile  rahareform Saksamaa lääneosas. Kriis kestis ligi 11 kuud – Õ lk 8 (Berliini blokaad) 1


•Rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1945. aastal ja mille peamine eesmärk on ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine  maailmas – Õ lk 14 (ÜRO) •Rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1949. aastal, mille peamine eesmärk on sõjaline ja poliitiline koostöö riikide vahel –        Õ lk 12 (NATO) •Rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1951. aastal (üleskutse 1950. aastal) ja mille peamine eesmärk on majanduslik ja poliitiline  koostöö – Õ lk 76 (Euroopa Söe- ja Teraseühendus) •1949. aastal lõhenes Saksamaa kaheks eraldi riigiks – Õ lk 50 (Ida- ja Lääne-Saksamaa) •1961. aastal puhkenud Külma sõja kriis Euroopas, mille käigus eraldati teineteisest Ida-Berliin Lääne-Berliinist – Õ lk 25 ja 54  (Berliini müür) •1950.-1953. aastal puhkenud sõda Aasias, milles osalesid NSV Liit ja USA oma relvadega. Sõja tulemusel hukkus ligi 3 miljonit  inimest. Olukord poolsaarel on jäänud samaks tänase päevani  ja jagatud kaheks vaenutsevaks pooleks – Õ lk 16 (Korea sõda) •1962. aastal puhkenud kriis Kariibi mere piirkonnas, mille käigus NSV Liit saatis oma massihävitusrelvad Kuuba saarele. USA plaan  oli paigutada oma relvad NSV Liidu piirile (Türgi territooriumile). USA kuulutas Kuubale majandusblokaadi. Tegemist oli Külma 
sõja kõige pingelisema kriisiga – Õ lk 26 (Kuuba raketikriis) •1960.-1970. aastatel puhkenud sõda Kagu-Aasias, kus osalesid NSV Liit ja USA. Sõda lõppes 1973. aastal  USA kaotusega ja Indo- Hiina poolsaar langes kommunistide võimu alla – Õ lk 28 (Vietnami sõda) •1960.aastatel USA-s noorte protestiliikumine, mis oli ajendatud Vietnami sõjasündmustest – Õ lk 92 (Pariisi üliõpilasrahutused) 2


•Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus – Õ lk 86  (heaoluühiskond) Keda on iseloomustatud?  • USA president pärast Teist maailmasõda – Harry S. Truman • NSV Liidu riigijuht pärast Teist maailmasõda ja Berliini blokaadi ajal  – Jossif Stalin • USA president Kuuba raketikriisi ajal 1962. aastal  – John F. Kennedy • Kuuba president Kuuba raketikriisi ajal – Osvaldo Dorticos Torrado • NSV Liidu juht Berliini müüri ehitamise ja Kuuba ehk Kariibi mere raketikriisi  ajal – Nikita Hruštšov • Suurbritannia peaminister pärast Teist maailmasõda 1951-1955 – Wintson Churchill Reasta järgmised külma sõja sündmused ajaliselt õigesti:  I II  - Berliini müüri ehitamine 1961 3 - ÜRO asutamine 1945 1 - Kuuba raketikriis 1962 4 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1951 6 - Berliini blokaad 1948-1949 1 - Saksamaa lõhenemine 1949 5 - Vietnami sõja lõpp 1975 5 - NATO asutamine 1949 4 - Berliini müüri lammutamine 1990 6 - Marshalli plaani käivitamine 1947 3 - Korea sõja algus 1950-1953 2 - Trumani doktriin 1947 2 Vt ka 4. leht 3


KLEEBI VIHIKUSSE Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus 1 Berliini blokaad (1948-1949) NSVL, Saksamaa,
USA NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine 
tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. 
Saksamaa lõhenes lõplikult. 2 Korea sõda (1950-1953) NSVL, USA, Hiina Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL 
hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; 
kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid 
teist poolt endale Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea 
Rahvademokraatlik Vabariik;
1953 sõlmiti vaherahu 3 Berliini kriis (1953-1961) USA, NSVL, kaks 
Saksamaad Põgenemine kommunistlikult poolelt 
demokraatlikule poolele. Saksa LV 
välisminister Hallstein tunnistas vaid Saksa 
Liitvabariiki. Valmis Berliini müür. 4 Ungari ülestõus  (1956. a 
oktoober) Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt 
okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV 
okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked 
kestsid 2 kuud, hukkus tuhandeid. Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid 
massirepressioonid, 200000 inimest põgenes 
kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningaid 
järeleandmisi. 5 Vietnami sõda  (1959-1975) USA, Vietnam, 
Prantsusmaa, 
Suurbritannia Ameerika Ühendriikide Kongress andis 
presidendile loa viia väed Vietnami. 
Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA 
Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati 
presidendil rakendada Indo-Hiinas USA 
sõjaväeüksusi. Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja 
rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. 6 Kuuba ehk  Kariibi kriis 1962 NSVL, Kuuba, 
USA Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline 
kriis; Sotsialistlik revolutsioon. 
Kommunismimeelsus ja USA vastasus; 
maailm oli kolmanda maailmasõja äärel; NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui
USA lepib selle kommunismimeelsusega. 
Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. 7 Afganistani sõda  (1979-1989) NSVL, Afganistan, 
USA, 
Suurbritannia, 
Pakistan, Hiina Detsembris viis NSVL oma väed 
Afganistani, sõda algas. Sissid said abi 
USAlt, Suurbritannialt, Pakistanilt, Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele 
vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit 
USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 
1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda 
polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. 4


5