Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Külm Sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viet, vietnam, kommunist, stalin, egiptus, doktriin, kuuba, suurbritannia, koost, doktriini, konverents, kommunistid, president, moskva, nagy, sotsialism, araabia, castro, blokaad, nato, koreas, sung, tsehhoslovakkia, aasia, genfis, nasser, palestiina, üro, kuubal, kambodza, mõjuvõim, truman, majandusabi, dubcek, lääneriigid, revolutsioon, kongressKÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure,
(1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede
a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. 1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine.
Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-
Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema
alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 2
1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks
15. märts 1939 Tsehhoslovakkia hõlmamine 23. märts Klaipeda ülevõtmine Märtsi lõpp nõudmised Poolale 23. aug MRP Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) Otsused: tunnustati NSVL-i piire 1941. aasta seisuga nõuti Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni lepiti kokku edasises sõjapidamises - nt. Stalin nõudis teise rinde avamist; NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu Jalta konverents (Krimmi konverents) 4. 11. veebruar 1945 Osalesid: J
USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947
Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas
· kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See
19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine NL ja USA vaheline võistlus, kus püüti saavutada relvastuse arvus ja kvaliteedis oma vastasest ülekaal.
1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin 1946 1957 - Vietnami kodusõda märts Churchilli kõne (vastus) 1963 1946 Fultonis 1.jaan.19 Kuubas võim F.Castrole 1946 - Hiina kodusõda 59
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas -
poliitiliste suhete loomine e demokraatia kaitsmine. NSVL seisukohalt: Euroopa maade demokratiseerimise pidurdamine; Euroopa lõhestamine; allutada Euroopa majanduslikule ning poliitilisele kontrollile. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Ühendriigid pakkusid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas 6.Trumani doktriin Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu ( peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). USA eesmärk oli riikidele abu osutamine, aga NSVL silmis oli see USA ettekääne, et riike majanduslikult ning poliitiliselt oma võimule allutada. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 7.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949)
Põhja- Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Suessi kriis 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser. Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega. 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa. Suessi kriisi käigus võtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Suessi kanali oma kontrolli alla, Iisrael aga viis nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. NSV Liit ähvardas kasutada Nasseri reziimi toetuseks koguni tuumarelva. Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus
aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Põhjus: Juutidel polnud 1948. aastani oma riiki. Sel aastal kuulutasid nad välja Iisraeli riigi. Sellega aga polnud nõus Araabia riigid. Tulemus: Sõdivad siiamaani, pole saanud lahendust. Suessi kriis (1956) Osalejad: Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael. Põhjus: 1952.aasta riigipöördega läks Egiptuses võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike
Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve all peeti silmas eriti kommunistlikke rühmitusi,kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaan on USA välisministri Georg Marshalli väljapakutud kava,mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Marshalli plaan kui
● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür
KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island,
1953 sõlmiti vaherahu. · Tagajärjed: Esimene suurem sõda pärast 2.Msi. Korea rahvas lõhestati. NKLi tähtsus vähenes, kuna toetas kaotajat. Jaapan sai suurt kasu, kuna USA tellis neilt sõjavarustust. · Külma sõja kajastumine: Jõhker sõda, ideoloogiate põrkumine, võidurelvastumine, propakanda. · Baaria riik- ebasoositav, põlguse ära teeninud riik. Suessi kriis (kanal ehitati 1864a. Inglaste poolt) · 1956 a. · Osalejad: Egiptus (Nasser), Inglismaa, Pr, USA (Eisenhower), Iisrael, NKL- abistas Egiptust relvadega. · Põhjused: Egiptus riigistas Suessi kanali, mis oli prantslaste ja inglaste oma. · Sündmused: 1956 Egiptus (NKL abistab relvadega) ründab Iisraeli, teda toetavad SB ja Pr (tahtsid uuesti võimu kanali üle). · Tagajärjed: Egiptuses loodi ühendkuningriik, mis peagi laguneb. Egiptus sai Suessi kanali. SB ja Pr mõju maailmas kahaneb, NKLi autoriteet Idas suureneb.
on kujunenud vastuolud, tänu NSVLiidu tegevusele Ida-Euroopas. · Vastasseis süvenes tänu sellele, et 1) NSVLiit keeldus Põhja-Iraanis vägesid välja viimast. 2) NSVLiit hakkas toetama Kreeka kommunistide relvastatud võitlust valitsuse vastu. 3) NSVLiit nõudis rahvusvahelise kontrolli kehtestamist türklastele kuuluvate Musta mere väinade üle. 1947.a. töötati välja Trumani doktriin. DOKTRIIN poliitiline või sõjaline põhimõtete kogum koos sellest tulenevate järeldustega. Trumani doktriini alusel : o USA lubas abi kõigile rahvastele, keda ähvardab oht võidelda relvastatud vähemusega, keda toetavad välisjõud. o Usa Kongress eraldas 400 milj. Dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. MARSHALLI PLAAN Usa riigisekretär G.Marshall tegi 1947.a. ettepaneku toetada Euroopat
Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. Churchill / C. Attlee GB peaminister Otsused: GER 4ks okupatsioonitsooniks Berliin okupatsioonisektoriteks Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis GER piirid Poola ja Saksa piir Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati: Lõuna Põhja Köningsbergiga NSVL
diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid)
Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa
aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga. Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL
militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid. Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal. Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte. Ekspansioon- sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine. Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)! L. Breznev- osalus Praha kevades, selle tulemusena kehtestas doktriini, et kui Ida- Euroopa riikides on mõni süsteem hädaohus, siis NL-i kohus on seal kord taastada ja Vietnami sõjas toetas Vietnami DV-d, oli NL-i riigijuht kuni 1982. aastani. F.Castro- tema juhtimisel kukutati Kuuba diktaator, sai ise Kuuba valitsusjuhiks. W.S.Churchill- oli Inglismaa peaminister, Atlandi harta üks osapool- Hitlerivastasus, Potsdami ja Teherani konverentsides kaasosaline. Loobus peaministrikohast 1955.a. C. de Gaulle- oli korduvalt Prantsusmaa president, toetas Prantsusmaa
saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga.- Lenini käsk. Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu. Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas
1955 a. sai Saksamaa LIitvabariik NATO liikmeks ning Moskva juhtimisel loodi sotsialistlikr riikide militaarne blokk - Varssavi Lepingu Organisatsioon. Seega oli Ida-Lääne sõjaline ja poliitiline vastasseis lõplikult võrmistatud. 11. Külma sõja kriisikolded KRIISID JA KRIISIKOLDED KÜLMA SÕJA AJAL: 1. BERLIINI BLOKAAD juuni 1948-mai 1949 Põhjus: rahareform läänetsoonides ja selle laiendamie Lääne-Berliini NSVL blokeerib Lääne-Berliini ühendusteed Läänetsooniga, USA ja Suurbritannia loovad õhusilla. Tagajärg: Avaliku külma sõja algus kahe Saksa riigi loomine Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik vabariik, Lääne-Berliini ei liideta Ida- Saksamaaga; 1949.a. luukase lisaks Brüsseli paktile (1948) veel NATO - 1949 2. KOREA SÕDA 1950-1953 Põhjus: Korea oli lõhestatud, Põhja-Korea tahab liita kogu riiki oma võimu alla, kommunismi levitamine, USA poolt jälle kommunismi leviku tõkestamine Osapooled: USA ÜRO , Lõuna Korea
annaabi.ee 
