Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Külm sõda Kolmandas Maailmas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üliriigi, kuuba, üliriigid, üliriik, nsvl, castro, sõjad, diktaatorlik, vietnam, pidevad, kodusõda, läbirääkimisi, satelliit, vältas, segatud, jaapanlased, lõunaosa, kulges, mõjusid, inimõigused, vabadused, ühendriigid, kartuses, aasialikud, diktatuurid, lahkumist, reaalsem, nägid, otsest, hoiti, diktaatori, fidel, angolasKÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas.
1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses
Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955
II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis,
juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes
Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-
1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi
Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna-Koread, Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb. Külm sõda hakkab Euroopas tuure koguma ning Korea on Euroopale koormaks. 27 juuli. 1953 sõlmitakse vaherahu. Iisraeli riik on poole väiksem kui eesti. See on demokraatlik parlamentaalne (knesset) vabariik. Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused
Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis) Lõplik hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes
loobuti klassivõitluse ja maailmarevolutsiooni ideedest, leiti, et Läänt ja Ida ei saa vastandada, sest maailm on vastastiku seotud ning sõltuv kindel tervik. · Uut moodi mõtlemine väljendus USA ja NSV Liidu suhete paranemises, reaalse desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises. Kriisid ja sõjad Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine) · Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja
Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38
Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste:
..............12 3.Kokkuvõte..............................................................................................................................14 4.Kasutatud kirjandus................................................................................................................16 2 1. Sissejuhatus Külm sõda sai alguse pärast Teist maailmasõda 1945.aastal, kui hakkasid kujunema vastatandlikud leerid NSVL ja Lääneriikide (USA, Prantsusmaa, Suurbritannia) vahel. NSVL eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas ja Lääneriikide eesmärk oli demokraatia taastamine. Mõiste „külm sõda” võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947. a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitlaste suhteid kui murenevaid ja konfliktiga asenduvaid.1 Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. Märtsis. (..
Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka poliitilises elus. Algas võimuvõitlus perestroika pooldajate ja tagurlike jõudude vahel. 1990ndate aastate alguses varises kogu Nõukogude süsteem kokku. Gorbatšov loobus võimust. 3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953.
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda
territorriumile, et Saksamaaga võidelda (tal endal ei olnud Saksamaaga ühist riigipiiri). Balti riikide ja Rumeenia puhul seda lubati, Poola puhul mitte. Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida- Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Töö allikatega. 1. Mittekallaletungileping õnnestus nii kergelt sõlmida, sest NSVLi läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga venisid, lisaks ei lubatud tal vägesid Poola viia.
Lõpuks hakkas pinge NSV liidu poolt niivõrd suurenema, et liideti USA, Prantsusmaa ning inglaste okupatsioonitsoonid ühtlaseks ning loodi Saksamaa Liitvabariik. Samuti viidi läbi rahareform. Sellega ei nõustunud NSV Liit ning loodi Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli jagatud Lääne ning Ida- Saksamaaks.Idas kehtisid sotsialistlikud põhimõtted, läänes aga palju vabameelsemad ning arenduslikumad. Seetõttu algaski võidurelvastumine. Kuna NSVL tundis end ebakindlalt, siis nõudis ta oma alasid Euroopas, mille ta ka sai. Paljud idapoolsed riigid pidid tunnistama Punaarmee võitu ning seejärel loodi VMN, ehk Vastastiku Majandusliku Abistamise Nõukogu, kus kõik sõjas kannatanud ja NSVL võimu alla jäänud riigid pidid alluma tema võimule nii majanduslikult kui poliitiliselt. Algas võidurelvastumine USA ja Nõukogude Liidu vahelnign hakati massiliselt tootma kuumrelvi, vesinikupomme, tanke jms sõjatehnikat. 1949
● Rahvasteliidu nõrkus ● Lääneriikide lepituspoliitika ● Lääneriikide lootus, et puhkeb sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel ● Militariseerimine ● Suur-Saksamaa idee ● Maailmarevolutsiooni idee ● Jaapani soov laiendada oma mõjusfääri Kaug-Idas ● Sõja algus 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja – nn Kummaline sõda, Maginot` ja Siegfried`i liinid 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale. Septembri lõpuks Poola purustatud - maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn Soome Talvesõda 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Moskva rahulepinguga: ● Soome kaotas Karjala alad koos Viiburi linnaga ● Soome pidi loovutama mereväebaasi Hanko poolsaarel Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik ● 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu – Barbarossa plaan
Hitlerist sai füürer. Saksamaal algas ka aktiivne juutide tagakiusamine. Hitleri tugisammasteks loodi SS ja Gestapo. Hitler aga asus taastama Saksamaa sõjalist jõudu ning rikkuma Versailles' rahulepingu tingimusi. NSVL 1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku
Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal. Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)
konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil (Lõpp 1980-90 aastate vahetus Idaboki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühendamine) Avaldusvormid: vastastik propaganda vastastik ideoloogia vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire
Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. PILET 9 1. Kriis ja NSVL 2. II ms järgsed rahvusvahelised konflikid NSVL varastas USA tuumapommi dokumendid ja toimus võistlus selle peale, kes parema hävitusrelva valmis ehitab Toimus Saksamaa linnas Berliinis. 1961. aastal ehitati Berliini müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Piirivalvurid said ülesande tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Toimus Põhja- ja Lõuna-Korea vahel
a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). 33* RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis. 34* 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.). 35* RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO. . Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): 48* 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult
soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945) Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liidlaste relvajõudutesse umbes 30m meest, vastaspoolel 80m meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täselt öelda. NSVL kaotas enda hinnangul üle 27m inimese, teistel andmetel ulatub see arv aga isegi 40m. Hiina kaotused olid ligikaudu 10m, Poolal 6m, Saksmaal 6+m, Jaapanil 2m, jugoslaavial umbes 1
aitas likvideerida tööpuudust, kuid see ei saanud kesta igavesti. Saksamaa riigivõlg kasvas umbes 4x. 9-10nov.1938 toimus nn. Kristallöö natsid lõhkusid juutide ärisid, peksid neid ja põletasid sünagooge. Lepituspoliiika 1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise (st enne Hitleri võimuletulekut). 1935 kehteastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht- rikuti rahutingimusi. Inglismaa lootis sakslasi järelandmistega maha rahustada ja pealegi peeti NSVL poliitikat ohtlikumaks. Juunis 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe Saksamaa soovis ehitada sõjalaevastikku, mis oleks 35% ja allveelaevastiku, mis oleks 45% inglaste omast. See oli rahu kahepoolne rikkumine! Märtsis 1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast Austria-Ungari kesririigi kokkuvarisemist ei olnud ,,jänuk- Austria" saatus Esimese maailmasõja järgses kaoses sugugi kerge. Paljudele austerlastele
algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik reziim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem
algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik reziim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem
algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik režiim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem
annaabi.ee 
