Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kulinaaria raamatu „Sööme ära!” referaat - sarnased materjalid

kartul, hjalik, lambaliha, aedvilja, veiseliha, gist, leivakoitude, sealiha, kokk, elda, kalja, jahude, seletused, keetmisel, kana, kalad, nisujahust, viina, heeringas, aedviljad, nemeres, kartulitera, puuvilju, puuviljadest, leenagurpidi, pikimellida, segametsas, ruses, musts, petajale, peruus, seep, valt, umbkauduootma, kukeseened, leivad
thumbnail
22
doc

Vürtsid ja ürdid

Enne kasutamist tuleks kadakamarju muljuda või purustada. Vürtsköömen: Köömne sugulane, kuid erineva maitsega. Seemneid kasutatakse tervelt või jahvatatult. Nende maitse küllaltki tugev, hapukas, vähe magusavõitu, kergelt mõru. Seemnete röstimine tugevdab maitset veelgi. Sobib kasutada marinaadide koostises, eriti hästi sobib lamba ja linnulihatoitudega. Sinepiseemned: Sinepiseemneid on nii valgeid kui musti. Sobivad kasutamiseks marinaadides ning eriti hästi sealiha, kala ja seentega. Paprika: on väga levinud grillimaitseainete ja -marinaadide koostisosa. Enne lisamist kuumuta paprikapulbrit kuumas õlis, nii saad veel ilusama värvi ja ka maitsed tulevad paremini esile. Piri-piri: Sobib ainult terava maitse armastajatele. Purusta soovitud kogust (tavaliselt maksimaalselt pool kauna) piri-piri näppude vahel, soovitame kasutada kindaid või pärast hoolikalt käsi pesta. Ürdid

Kokandus
60 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. · Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha. Kuubikud massiga20-30 g, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse hakitud sibul, pruunistatakse ja pärast lisatakse tomatipasta, kuumutatakse enne hautamist võib lisada porgandit kuid ei pea. Hautatakse kuni liha on pehme. Kui liha pehme siis valmistatakse kaste. Jahu kuumutatakse rasvaines ning siis lisatakse see hautamisleeme, segatakse · Stroogonov - Veiseliha

Kokandus
66 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Hautatud lihatoidud: Pikitud liha-veiseliha, põdraliha, selja-või tagatükk 1,5 kg suuremad tükid, pikitud Rulaad-veiseliha,lambaliha,vasikaliha,1.5-2kg lihatükid, vasardatud, rulli keeratud Liharullid-veiseliha, vasikaliha, ovaalse kujuga rullid, seotud, portsjonis 2tükki. Klopsid-veiseliha kintsutükk, seljatükk 1,5-2cm paksused viilud, 160g, ovaalsed. Asuu-veiseliha kintsutükk, labatükk 4x2-2,5x2 cm kangid, portsjonis 160g Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha kuubikud 20-30g portsjonis 160g Raguu-Kondiga kuubikud 40g,portsjonis 130g hautakse kastmes Pilaff-Lambaliha abatükk, rinnatükk kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g riisiga Risto-kõik lihaliigid kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g koos riisiga Stroogonov- veiseliha, kangid portsjonis160 g kuumutatakse koos tomatikastmega Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87

Kokandus
254 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kerakala referaat

aretati mürgivaba kerakalaliik. Fugu valmistada oskavate kokkade sõnul eelistavad nad mürgist varianti, kuna mittemürgise puhul kaob kogu närvikõdi. Nende sõnul ei käi inimesed restoranides fugut söömas mitte ainult hea maitse, vaid ka närvikõdi tõttu. Kuigi kerakala söömine ja maitsemine on ohtlik, sellest räägitakse palju, leidub ikkagist neid, kes üritavad teha fugut litsentsita. Näiteks 2008. aastal tegi 30. eluaastates kokk kerakalast toitu ja selle käigus maitses ta kala maksa. Kokk kaotas mürgise maksa maitsemise tagajärjel teadvuse ja ta elutegevus peaaegu lakkas. Haiglasse toimetatud koka elu suudeti siiski päästa. Selle juhtumi puhul ei saanud kokka trahvida, kuna ta ei kahjustanud mitte kedagi peale iseenda. Samuti sattusid 2009. aastal seitse jaapanlast haiglasse peale kerakala söömist. Seitse meest tellisid endale tooreid mereande ja grillitud kerakala. Sööjatel tekkis

Kokandus
7 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

TOIDUAINETE SENSOORSE...
74 allalaadimist
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

joonis 2.1.). Pilt: Toidupüramiid Joonis 2.1. Toidupüramiid Toidupüramiid selgitab õiges toiduvalikus erinevate toiduainerühmade osakaalu. Mida allpool püramiidis asub toiduainete rühm, seda rohkem peab neid sööma. Iga toiduainerühm varustab organismi erinevate toitainetega. Alljärgnevalt antakse ülevaade toidupüramiidist korruste kaupa. I põhikorrus (alumine): teraviljasaadused ja kartul. Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24

Analüüsimeetodid...
50 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

Kõige enam valmistatakse sealihatooteid. Nendeks on singid (rümba esi- ja tagaosast), rullsingid, restruktureeritud tooted (kestas keedusingid, valmistatakse lihatükkidest massiga kuni 400g), karbonaadid (rümba seljaosast), ribid (ribiosast koos ribikontide ja nahaga), suitsupeekon (ribiosast, millelt ribikondid on eraldatud), suitsufilee, suitsukoot, suitsupõsk, -pea, -ribikont, ungari pekk jt. 9 Veiselihatooted on veiseliha pipraga, delikatess veiserind, piprasink, einesink veiselihast jt. Et veiseliha on tihkema ja kõvema konsistentsiga võrreldes sealihaga, siis mahlakuse andmiseks võidakse lisada sealiha lõike, searasva ja rohkesti maitseaineid. Linnulihatooted on kalkuni kintsusink, delikatess kalkunisink, suitsubroileri koib, broileri rulaad, suitsubroiler jt. tooted. Suitsulihatoodete säilivusajad olenevad töötlemisviisist ning on 5 ööpäevast (keedu-,

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus
40 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kulinaaria ajalugu 19 sajandi lõpul ja 20.sajandi algul

muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. Populaarseks sai talupoja tuhasküpsetatud kartul ja kaalikas. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. · 19.sajandi künnise ületamisega muutus ühtaegu ka euroopaliku kulinaariateaduse suund ja ka serveerimistavad

Kokandus
23 allalaadimist
thumbnail
23
odp

Kuulsad kokad välismaalt ja Eestist

vahetus läheduses. Tõnis Siigur Siigur õppis kokaks Tartu 17. kutsekoolis ja sai tuleristsed Püssirohukeldri kuulsa peakoka Andres Kaio juures. On töötanud koka ja peakokana Ammende Villas ja restoranis Stenhus. Koostanud kokaraamatu 50 Hääd Eesti retsepti ja European Cookery kaasautor. Tõnis on arvamusel, et hea toidu valmistamise juures saab määravaks tooraine kvaliteet ning koka teadmised. Ta on öelnud: '' Hea kokk peab nägema tervikut, oskama leida ja kasutada eri piirkondade toorainet.'' Tõnis Siigur Menüüde koostamisel ja kontseptsiooni loomisel lähtub Tõnis kindlasti tooraine mitmekesisusest, et esindatud oleks nii linnu- kui loomaliha, mereannid, juurviljad. Olulist rolli mängib kokatöö juures meeleolu: "Vahel on kohe tunne, et peab tegema küpsetatud, vahel hautatud rooga." Peakoka sõnul on talle oluline reisida ja kogeda

Kokandus
53 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Viski powerpoint esitlus

VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 40­50% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid V­VI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatakse idandamata odrast, nisust

Kokandus
31 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Kokanduse põhimõisted

en papillotte (pr k) – liha- või kalalõikude ning köögiviljade küpsetamine küpsetuspaberist või fooliumist pakendis, mille servad on kokku volditud. Epoisses – Burgundia põhjaosas valmiv apellatsioonijuust, mis kuulub pehmete pestud pinnaga juustude hulka. Juust saab eriliselt iseloomuka maitse tänu Marc de Bourgogne’iga pesemisele. Teadaolevalt oli Epoisses Napoleoni lemmikjuust. Escoffier, George Auguste – (1846–1935), prantsuse kokk, restoranipidaja ja kokaraamatute autor, kes andis klassikalisele prantsuse kokakunstile uue, õilistunud näo ning rajas n-ö moodsa prantsuse kokakunsti, milles on esindatud paljud haute cuisine’ile omased võtted, kuid lihtsustatult ja kaasajastatult. Kirjutas raamatu Le Guide Culinaire, mis on senimaani kasutusel nii kokakunsti õpikuna kui ka kokaraamatuna. Koos sõbra César Ritziga pani aluse paljudele hotellidele, näiteks

Kokandus
16 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Liha ja lihatooted - referaat

..............................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha............................................................................................................ 10 2

Toidukaubandus
136 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Koka eksami aruanne

Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto hind hind 30 kõrvits kg 0,150 0,105 0,300 0,210 6,8400 kr 1,02 kr 16 sibul kg 0,040 0,034 0,080 0,067 9,3972 kr 0,37 kr 100 vesi kg 0,050 0,000 0,100 0,000 0,00 kr aedvilja puljongi pulber kg 0,005 0,005 0,010 0,010 78,4800 kr 0,39 kr värske tüümian kg 0,002 0,002 0,004 0,004 279,120 kr 0,55 kr sool kg 0,000 0,000 0,000 3,5987 kr 0,00 kr must pipar kg 0,000 0,000 0,000 333,440 kr 0,00 kr

Kokandus
191 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Fourchette

Ajalugu Sõna fourchette tuleneb prantsuse keelest ja tähendab eesti keeles kahvlit. Fourchette-lauas pakutakse roogi, mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Fourchette-laud on ajalooliselt pärit prantsuse kuningakojast, kus kuningale ratsavõistluse ja väljasõitude ajal kaeti niisugune laud. Seetõttu järgitakse ka tänapäeval fourchette-vastuvõttude korraldamisel sageli just prantsuse tõlgendust, kuigi visioon fourchette-lauast pärineb märkimisväärses osas vene köögist ning venekeelsel kulinaaria- ja teenindusteoorial. Kasutamine Fourchette-laudu kasutatakse tavaliselt ametlike vastuvõttude puhul, kus lühikese aja jooksul tuleb teenindada suurt hulka külalisi. Sageli ei ole sellistel vastuvõttudel teada ka külaliste täpne arv. Loomulikult võib fourchette-laua katta ka mitteametlikel vastuvõttudel, kus peaeesmärgiks on suhtlemine. Mõnikord to

Kokandus
13 allalaadimist
thumbnail
14
xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu

Kokandus
80 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Vene rahvusköök

Neid söödi värskena või keedeti, hautati, küpsetati, kusjuures alati teineteisest eraldi. Toidu komponente kunagi ei segatud omavahel. Suures koguses söödi sibulat ja küüslauku. Toitude maitsestamiseks kasutati juba 10.-11. Sajandil peterselli, ja vürtsidest aniisi, koriandrit, loorberit, musta pipart ja nelki. Liha keedeti alati kas hapukapsasupis või hautati pudruga. Praadimist ei tuntud. Enamlevinud lihaliigiks oli veiseliha, kuid samas vasikaliha oli rangelt keelatud. Piim ei olnud samuti igapäevane toiduaine. Aga olemasolul joodi piima värskena või hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni19. Sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. Teraviljaküpsetistest olid: Vatruskad. Ümmargused lahtised pirukad, mille täidiseks on kohupiim või harvem ka moos. Pliinid. Präänikud ehk meeleivad, milles mett on 50%, olid samuti teada-tuntud.

Kultuuriajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas

inimhulkade, nt sõdurite, või vaste toitmiseks. (1) 2.3 Köögiviljad Eesti alal toiduks tarvitatud juurviljadest on üks vanemaid naeris. Arheoloogilised leiud näitavad, et naerist on Eesti alal kasvatatud juba esimese aastatuhande lõpul. Kõrge toiteväärtusega naeris sisaldab palju valku, süsivesikuid ja vitamiine. Seda kasvatati alemaadel, aga naeripõllu tarvis tehti ka kütist. Alles 19. sajandi lõpul tõrjus kartul siin naeri välja, pärides viimaselt säilitamise ja küpsetamise viisid. (1) 7 Eesti keeles on hilisematelgi sajanditel olnud köögiviljaaia sünonüüm kapsaaed või kapsamaa, millest tuleks järeldada, et köögiviljaaias domineeris kapsas. Millal Eesti alal kapsast kasvatama hakati, pole teada. Igatahes Novgorodi ümbruses kasvatati neid kindlasti juba 13. sajandil.

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

tärkliseterad lõhkevad. 20. Millised tegurid põhjustavad B-grupi vitamiinide lagunemise? B-rühma vitamiinid lagunevad kergesti valguse käes, seda sisaldavad toiduaineid ei tohiks jätta puhastatult ja tükeldatult valguse kätte. 21. Millised tegurid põhjustavad C-vitamiini lagunemise? C- vitamiin laguneb kui see panna kuuma vette, laguneb ka valguse ja õhuhapniku toimel, samuti aluste, vase ja rauaga kokku puutumisel. C-vitamiin kaob aedvilja külmtöötlemisel on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3

Kokandus
184 allalaadimist
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Kala ja kalatooted referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus..............................................

Toiduainete õpetus
42 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kala- ja kalatooted

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus.........................................................................................4 Kalade bioloogiast......................................................................................................... 7 Kalade haigused.........................................................................................................8 Difüllobotrioos........................................................................

Kaubandus ökonoomika
64 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maitsetaim Salvei

Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool SALVEI Helena Hiiesalu Õpipoiss KOKK Salvei päritolu ja iseloomustus Salvei [Salvia] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki

Kokandus
10 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

...32% ööpäevasest kalorivajadusest, kusjuures rasvhapete jaotus võiks olla: 1/3 monoküllastamata (näiteks oliivõli), 1/3 polüküllastamata (näiteks kala) ja 1/3 küllastatud rasvhappeid (näiteks loomsed rasvad). Liiga vähene rasva hulk toidus vähendab küllastamata rasvhapete osa, samuti rasvlahustuvate vitamiinide omastamist. Toidus sisalduvad rasvad aeglustavad mao tühjendamist. Näiteid lipiidide sisaldumisest toidus: · keedetud kartul - praktiliselt puuduvad (<1%); · kartulisalat 3%; · praekartul 4%; · friikartul 40%; · puu- ja juurviljad - praktiliselt puuduvad; · avokaado 20%; · pähklid 60%; · piim 0,1....3,5%; · juust 10.....47%; · sealiha 21%; · veiseliha 11,5%; · viiner 12%. 7.3 Valgud Inimorganismi 50 000......60 000 valku moodustavad 45% selle kuivkaalust. Valkude metabolism on seotud aminohapete metabolismiga

Kokandus
151 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
20
xlsx

Toiduainete kilohinnad

poolsuitsuvorst kg 4,5 porgand kg 0,76 porgand (must) kg 0,3 porgandi-astelpajumehu l 1,5 porru kg 1,18 portvein l 6,62 praekapsas kg 1,32 pruun karamellsuhkur kg 3,05 pruun mini-tükksuhkur kg 2,74 pruun riis kg 1,72 pruun suhkur kg 2,65 pudruriis kg 1,18 puhastatud kartul kg 0,49 puljongipulber kg 4,04 punane kg 7,61 punane vein l 4,18 punane mugulsibul kg 1,36 punane pipar kg 51,41 punane sõstar kg 1,74 punane veiniäädikas l 4,26 punapeedi viilud marinaadis kg 1,62 punapeet must (puhastamata) kg 0,29 punasesõstramoos kg 2,46 purustatud mandlid kg 9,43

Laomajandus
20 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Õpimapp - eritoit

Liha saab valmistada grillides, röstides, vokkides(idamaine kuumtöötlemismeetod, toitu kuumutatakse lühikest aega ), praadides, friteerides(sisuliselt küpsetamine rasvvannis), hautades, moorides(rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus), keetes, kupatades(,­ lühiajaline kuumutamine vees või aurus pinnavalkude denaturaliseerimiseks või veesiduvuse vähendamiseks), aurutades ja suitsutades(on külm-(15-20C)ja kuumsuitsutamine(60-80 C)) . Sea ja veiseliha on lihasgruppide ülesehitus põhimõtteliselt sama, ainult siga on väiksem ja nii ka lihasgrupid väiksemad. Veiseliha on sitkem kui sealiha ja välimuselt punasem. Veiseliha rasvasisaldus on väiksem sealihast- seega pole ka nii mahlane kui seal. Sealihal on eriliseks väärtuseks kamar, veiselihal aga nahk ei ole söödav. Seal annab mahlasust pekk. Veise pekki pole, on vaid rasv. Eestlastel pole seda kombeks kasutada. Searibi sobib hästi grillida, kuid

Toidukaubandus
96 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti kulinaaria ajalugu

Nii körti, leent kui rooga hakkasid nooremad suppideks nimetama. Muhus öeldi: «Seni kuni koldes keedeti, oli leem, kui pliidil keedeti, oli supp». Kihelkonnas aga: «Enne paargu, pada, roog, nüüd köök, katel, supp. Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid. Naereid ja kaalikaid keedeti, küpsetati tervelt reheahjus ja kasutati teiste toitude lisandina. Küpsetatud kaalikas oli vaga maitsev. XIX sajandil levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Küpsed kartulid tõmmati roobiga sõelale või mati sisse, mindi õue, kus sõela hoolega raputati, et lahtine tuhk minema lendaks, ja pandi sama nõuga lauale. Matist võeti, hõõruti käte vahel või püksipõlvel puhtaks ja söödi. Kõrvale võeti soolasilku või kasteti kartul silgusoolvette

11 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti rahvusköök

au sees. Leib ei puudu vist küll ka igapäevase eesti pere toidulaualt, lisaks veel erinevad saiad ja sepikud ning pirukad ja saiakesed. Üks tohutult suur teraviljatoitude grupp on aga eestlaste toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta- ja riisitoidud. Õnneks on meil säilinud ka kamajahu valmistamise ja kamajahusöömise traditsioon. Pannkoogid on meie toidulaule kindlalt püsima jäänud. Endiselt on au sees erinevad kartulitoidud. Suure osa perede tavaline lõuna- või õhtusöök on kartul ja kaste. Väga levinud on siiani paksude jahukastmete valmistamine kartulite kõrvale. Metsas armastab meie rahvas endiselt käia ja kõik metsamarjad mida varem söödi süüakse ka praegugi. Tänapäeval valmistatakse puuviljadest ja 7 marjadest aga erinevaid magustoite- magusaid suppe ja kisselle, tarretisi, kreeme, vahtusid, küpsetisi, kastmeid

Toiduainete õpetus
47 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tervislik toitumine

mitte vähem kui 50 minutit. Märkus: omavahel võib kokku segada kaks-kolm sellist liiki juurvilja (igaüht 120g; üldkoguses mitte enam kui 240g). Alustuseks sööge rohelised köögiviljad, seejärel juurikad. 7 Tärklisesisaldusega köögi- ja juurviljad. Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid, kulub umbes tund aega. Ükskõik millised kaks ülalloetletud toiduainetest võivad moodustada peamise eine teie toidulaual. Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss (eelistatud on tarvitada just neid kruupe), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit. Maksimaalne kogus üheks toidukorraks ­ 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g. Kaunviljad ­ tärklis ja proteiinid (valgud)

Toitumisõpetus
109 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Köögileksikon

oliiviõli, soola, musta pipart Teraviljatoidud Kuskus (couscous) - Põhja-Aafrikas levinud peen nisutang, mida tehakse kõva- ehk durumnisu koorimata terades. Kõige enam sarnaneb ta mannaga, kuid konsistentsilt on sõmer ja meenutab pigem imepisikestest tükkidest koosnevat pastat. Selle valmistamine on imelihtne ja kiire. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu. Bulgur on populaarne Lähis-Idas, kus ta täidab sama rolli kui meil kartul või riis; valgu- ja süsivesikuterikkast bulgurist peavad lugu ka kogu maailma vegetaarlased. Kinoa - Lõuna-Ameerikast pärit kinoa ehk tsiili hanemalts sisaldab rikkalikult kiudaineid, mineraalaineid rauda, tsinki, seleeni, E-vitamiini. enne tarvitamist pesta terad veega, et eemaldada mõrkjas maitse. Keetmisel paisub kolmekordselt. sobib hästi suppidesse, ühepajatoitudesse ja prae lisandiks. Kinoaga saab edukalt asendada kuskussi, riisi, bulgurnisu, hirssi, tatart, amaranthi.

Kodundus
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun