FOVISM Aeg:1901 Pariis Nimetus:kriitikutelt maalilaadi 2.analüütiline kubism.objekt on jagatud geom.kujunditeks ja kohta,pr.k Fouve-kiskja Põhjus:1901.a toimunud Goghi segi paisatud;võeti kasutusele kollaaztehnika (Pablo Picasso) mälestusnäitus,mille eredad värvid andsin tõuke uue suuna 3.sünteetiline kubism-suured erksad värvilised tekkele Tunnused:võtsid eeskuju Goghi töödestpuhtad pinnad,millele kuj sooviti lihtsustatult *eestis ado erksad värvid,mis olid vastupidised looduseleerineva vabbe,eduard ole,märt laarmaa,arnold akberg FUTURISM
5 (SM- 6475545,83 657541,72 -10,237 -3,548 -2332958,026 -66290162,74 8) 8 1 Summa 0 0 129,573633 129,573633 Pindala on seega 1295736332647868165 0,006ha Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Lahendus Jagan kujundi lihtsamateks kujunditeks, kolmeks kolmnurgaks. Arvutan osakolmnurkade pindalad valemi 2P=ah järgi, kus P on kolmnurga pindala, a on kolmnurga alus ja h on sellele alusele tõmmatud kõrgus. Võtan arvesse ka joonise mõõtkava, mis on 1:166. Kogupindala saamiseks liidan need kokku. Pindala peab tulema võrdne eelmises ülesandes arvutatud pindalaga. 1.kolmnurk: a=525cm6m, h=2cm332m, 2P=6.09332=20, P=10m² 2. kolmnurk: a=6m, h=3cm5m, 2P=62.269671, P=31.1348355m² 3. kolmnurk: a=7cm11m, h=2cm3m, 2P=38, P=19²
väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud juhul piisab joonega poolitamisest, et tekiks kaks kolmnurka. Kuna kolmnurga pindala valem on S=, siis leian a ja h väärtused joonlauaga jooniselt mõõtes, seejärel arvutan väärtused meetrites, kasutades mõõtkava 1:166 ning ristkorrutist. Mõlema põhjaks on sama sirge, seega a=7,5 cm ning alumise kolnurga kõrgus on h1=2,6 cm ning ülemise kõrgus h2=3,3cm, seega: h2=, h1= ning a=. Kasutades valemit S= leian, et P234,10 m2, P1 26,87 m2 ning nende summa P=34,10+26,8760,97m2
PABLO PICASSO -elas 91-aastaseks KUBISM on 20. Sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis, 1907. Aastal Picasso ja Braque töödes. Kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubism jaguneb · Analüütiline motiivide lahutamine geomeetriliseks kujunditeks ja nende uue pildi üles ehitamine · Sünteetiline kunstnik paneb kõige pealt paika värvid ja siis mõtleb motiivi. Kubismi värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Picasso isa oli kunstiteadlane, kes töötas kohalikus muuseumis kuraatorina ja paljudes koolides kunstiõpetajana. Sealt sai Picasso on kunstialased teadmised ning õlimaalide tegemise oskuse. Kuigi tal oli tugevad teadmised ei lõpetanud ta ikkagi Madridi kunstikooli.
· Kujutava kunsti positsioon ühiskonnas on langenud. Tänapäeval palju uusi stiile ja isme. Enamus neist lihtsalt tahavad tähelepanu tekitada. · Maalikunsti liigid: · Seinamaal vanim, esimsed pärit 30-35 at eKr (kaljumaalid) · Tahvelmaal esialgu puutahvlitel, transporditavad alused (Vana Kreeka, 6-5 saj eKr) · Miniatuurmaal käsikirjaliste raamatute kaunistamine värviliste piltidega · Mosaiik värviliste kivide/klaasitükkide liimimine kujunditeks (levinud õigeusus) · Vitraaz värvilise klaasi kasutamine koos seatinaribadega. · Skulptuuri liigid: · Ümarskulptuur kujund, mida saab igast küljest vaadata (3D) · Reljeef väljaraiutud kujutis (2D), näit. Hauaplaadid · Vabaskulptuur vaba loodus, (kaunistused) · Ehitusskulptuur ehitisi kaunistavad skulptuurid (enamasti suuremad) · Monumentaalskulptuur elu-/üleelusuurused skulptuurid.
Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Joan Miro Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Yves Tanguy Yves Tanguy. Kubism - vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (kuubilised veidrused). Sai alguse Pariisis 1907aastal. Algset kubismi perioodi, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Pablo Ruiz Picasso iseloomustab lõbusam ja rõõmsam stiil roosa- ja oranzitaoliste värvidega. Ka siin domineerib maalidel arlekiinide ja akrobaatide rohkus.
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa
Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis Stiil ühelaadseid vormielemente kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujutamisviis. Steriliseerimine vormi üldistamine, detailidest loobunud kujutusviis või mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine Struktuur süsteemielementide korrastatud kogum Suprematism kubismist lähtuv geomeetrilise abstraktsionismi erivorm, mille põhilisteks kujunditeks olid ruut, ring ja kolmnurk. Sümbolism 19. ja 20. sajandi vahetusel levinud kunsti ja kirjandusvool, mis püüdis sümbolite, võrdkujude, fantaasia abil avastada ülemeelelist maailma meelte poolt tajutava argimaailma taga, tegeleda igavikuliste probleemidega. Süzee teema, aine, kujutamisobjekt. Zanr kunstiloomingu sisust tingitud ja ajalooliselt väljakujunenud esitamis- ja kujutamisvorm (portree, maastikumaal, natüürmort, akt, abstraktsed kompositsioonid jne).
Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides). Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos. Teose aluseks on võetud Vivaldi enda kirjutatud sonetid. Sonetiread on kirjutatud partituuri ja muudetud muusikalisteks kujunditeks Kontserdid Mandoliinile "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445
Eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Kasutati : tooreid värvikontraste, poriseid värve, tuhmi kaloriiti 13. Kirjelda futurismi Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Tulevikukunst 14. Kust sai kubism alguse ja millal? Kubism sai alguse Prantsusmaalt 1907a. Mida võtsid kubistid omaks? Eseme taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. Iseloomusta kubismi. Kubismi põhiliseks väljendusvahendiks olid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleerimine. Valitsesid pruunid, rohekad ja hallid toonid. Peamiselt maaliti maju, puid ja natüürmorte. Mida harrastas P. Picasso? Ta harrastas maali, graafikat, skulptuuri, tarbekunsti, raamatukujundust ja teatri dekoreerimist. Mida lisas oma töödele Georges Braque? Kirjatähti Mida püüdis oma loominguga väljendada Fernand Leger?
Kõik sünteetilised polümeerid on tuletatud naftast ning valmistatud läbi keemiliste reaktsioonide. Kõige esimesed sünteetilised polümeerid valmistati juhuslikult erinevate keemiliste reaktsioonide kõrvalsaadustena. Kuna keemikud arvasid, et need on kasutud, viskasid nad need lihtsalt ära. Lõpuks, mees nimega Leo Baekeland avastas, et äkki tema kasutu kõrvalsaadus ei olegi nii kasutu. Tema töö avaldus plastmassina, mida saab jäädavalt surve ja kuuma temperatuuriga erinevateks kujunditeks vormida. Kuna plastik nimega polyoxybenzylmethylenglycolanhydride ei ole väga kaasahaarav, otsustasid reklaamijad kutsuma hakata seda Bakelite nime all. Bakelitet tehti telefonideks, laste mänguasjadeks ning elektriseadmete isolaatoriteks. Aastal 1907 toimus selle turule tulemisega tõeline tööstuse areng. Sünteetilised polümeerid muutsid maailma. Tänapäeval oleks raske isegi ühte päeva saata mööda plastikut kasutamata. Kuid see kõik ei tähenda vaid head - kõik polümeerid
12 klass Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi ja pärast nelja aastat oma elu nende kahe linna vahel jagamist asus ta lõplikult Pariisi elama. Picasso loomingut jagatakse üldjoontes kolme perioodi: sinine periood roosa periood Cèsanne loomingust lähtuv kubism. Les Demoiselles d'Avignon Sünteetiline kubism Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks. Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone. Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja “Vaikelu kitarriga” “Kaardimängija” Analüütiline kubism Tegelikkus on väikesteks osadeks lahti võetud ja taas kokku pandud. Kujutatavat on näidatud mitmest vaatenurgast nähtuna. Kasutatud
Fourth level Kasutatud: tumedaid rohekaid ja hallikaid Fifth level värvitoone. ,,Ambroise Vollard`i portree" Pablo Picasso. Sünteetiline kubism Pildipind on jagatud suuremateks Click to edit Master text styles geomeetrilisteks kujunditeks ja Second level värvilaikudeks. Third level Lisatud sobivale kujundile pildil mingi Fourth level detail. Fifth level
sajandi kunstiteos Mina valisin oma kunstiteoseks Paul Delvaux’i õlimaali "Magav Veenus", mille kunstnik sai valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on kui hüpnotiseeritult veidrates poosides, kuid
,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlikud, väikesemõõtmelised maalid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud zanrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik:
- Sundis aadlikud riigiteenistusse või sõjaväeteenistusse - Keelati prantsuse piibel, tühistas Nantes'i edikti ja usuvabadus - Alaline sõjavägi - Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtes kulla- ja hõbedavarudes. - Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? Riseljöö ja Masarään Mille poolest oli eriline Versailles'i loss ja park? Louis IV lasi ehitada. Peeglisaal kõige uhkem ballisaal. Põõsad olid pügatud erinevateks kujunditeks. Geomeetriline planeering. Teed sirgjoonelised. Purskkaevud. Hooned rokkoko (barokk) stiilis. Umbes 2000 tuba õukonna jaoks. -Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? Ta ostis võimalikult vähe asju sisse ja palju asju välja. Asutas manufaktuure, kuhu riik pani raha, nt siidi, paberimanuaktuur. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Prantsuse õukonnas kujunes välja uus tantsustiil ballett. Hakati arendama prantsuse keelt Moeriik
Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba, kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades. Pargi teljeks Pariisi tee pikendus, ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, kujundatud lillepeenrad ja kujunditeks lõigatud puud-põõsad, tohutul hulgal dekoratiivseid marmorskulptuure. Prantsuse maalikunsti esindaja NICOLAS POUSSIN - kasutas loomingus antiikmütoloogia teemasid, kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid, tegevus toimub antiikarhitektuuri foonil, tegevus mõjub teatraalselt, tunded kujutatud jahedalt, piltide meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu, piltidel nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele.
( funktsioonidest ) 12. Millele Henri Rousseau vilistab? - klassikaliste perspektiivi reeglitele. 13. Mida armastas ta lapsena? - muusikat ja joonistamist 14. Mida ta kopeeris entsüklopeediast? - taimede pilte 15. Kes ostab mõned tema maalid? - Pablo Picasso Kubism - 1907a. Prantsusmaal - algatajaks oli Pablo Picasso - kubistid võtsid omaks eseme taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks - eeskuju võeti neegriskulptuuridest, kuid eelkõige Cezanne loomingust - peamiselt maaliti maju, puid ja natüürmarte Pablo Picasso ( 1881 1973 ) - Hispaaniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult suurepärane joonistaja ja maalija - harrastas maali, graafika, skulptuuri, tarbekunsti, raamatukujundust ja teatri dekoreerimist - looming jaguneb ,,siniseks", ,,roosaks" ; Cezanne ja kubismi perioodiks Georges Praque ( 1882 1963 ) - 1911a
arendades ja varieerides. On võimalik näiteks ka ühe teemaga jätkata: maa- ja linnakodu eraldi joonistamine, siit edasi MINU UNISTUSTE KODU või maja jne. Loovust arendavad erinevad materjalid, eriti head on voolimismaterjalid, sest nendega on lihtne kiirelt vormimuutusi teostada. Aga tavaline ruuduline leht on asendamatu väljendusjulguse arendamiseks. Saab ju kogu leht erinevate suurustega geomeetrilisteks kujunditeks jaotada ja niiviisi suurel pinnal oma väikeste pindadega ka keskosa kasutada, mida paljud lapsed pelgavad. Ruutudest saab ka rangemate jaotustega alustades lihtsamalt vabade konstruktsioonideni jõuda ( 2. kooliastmes). Loovuseks vajalikud eeldused, vabadus ja julgus kujunevad välja algastmetes, seepärast ongi need näited põhikoolist.
Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Püha pauli katedraal Londonis omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus venemaa pealinn
Nendega väljendati hoone ja asja funktsiooni ja eesmärke. Manerism ruumikujunduses väljendus ruumi ekspressiivsuse tõstmises, mis saavutati arhitektuurse plastika kui ka maalikunsti vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja fantaasiarikkus- lemmikteemadeks olid grotesksed-fantastilised ,normaalsetest erinevad olevused, reaalsest erinev kujutluslik, müstiline maailm. Kaasa aitas ka värv: ruumidekoor, olgu siis käsitsi
Peategelane Kafka samastas ennast Saeki-sani armastatuga (ihkas olla tema). Ka laul, mille Saeki oli oma minevikuarmastatu kohta kirjutanud, oli äärmiselt sarnane Kafka olemusele ja elule. Peategelane armastas ka ise Kafka teoseid ning talle meeldis, kuidas ta ei kirjeldanud olukorda ennast vaid olukorra detaile. Oidipuse needus - Üritas selle eest põgeneda. Loo alguses kohtas ta Sakurat; hiljem Saekit ning mõlemad on tema kadunud pere kujunditeks. Ta soovib tegelikult sisimas, et need oleksid ta ema ja õde ning on selle nimel isegi valmis needuse täideminekuks ja tõestamaks, et nad tõesti on ta ema ja õde, nendega magama. Ta igatses lihtsalt taga perekonda, keda tal kunagi polnud. Isa tahtis tema kaudu kätte maksta teda maha jätnud emale ja õele - põhjus, miks needuse peale pani. Tõepoolest, see needus pani poisi endas kahtlema ja muutis ta elu palju keerulisemaks, sest enamus tema mõtteid keerlesid selle needuse ümber.
Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette surma, kaevati üles viimase põrm ning see maeti basiilikas St. Denise kiriku krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik. 8. Missuguseid barokile ja klassitsismile omaseid tunnuseid leiad filmist? Versailles'i lossis Prantsuse stiilis pargikujunduses on levinud kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustrikujuliselt rajatud lillepeenrad ja kaunistuseks purskkaevud. 9. Kes oli filmi looja? Lisainfo loomisloo kohta. Filmi looja oli Sofia Coppola. Loomisloo kohta nii palju, et ta ei tahtnud enda sõnul teha tavalist eluloofilmi. Ta tahtis teha enda kunstinägemuse järgi midagi erinevat. Coppola kaamera oli argiselt seatud keset 18. sajandi Prantsuse õukonda, püüdmata luua eepilisi kaadreid, näidata asju suuremana, ideaalselt
Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Kubismi voolud Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati
ekstaaz"? Lorenzo Bernini 4. Mille lasi Louis XIV rajada väikese jahilossi kohale? Versailles lossi, mida ümbritses prantsuse park. 5. Milline barokk palee sai üle Euroopa eeskujuks, kirjelda seda. Versailles loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Parki iseloomustab reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 6. Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Inglise park on enamjaolt looduslik ja naturaalne, geomeetrilises prantsuse pargis on aga loodust parandatud ja ilustatud. 7. Mille kaunistamiseks kasutas barokk sisearhitektuur maalikunstnike teeneid? Laemaalid. Tavalised taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. 8. Millises Eesti linnas oli enne II Maailmasõda ilusat barokkarhitektuuri, miks?
Lihtsustatud vormid Moonutused 20 saj. algul moodustati rühmitusi: Die Brücke sild, 1905 Der Balaue Reiter Sinine Ratsanik, 1911 Der Sturm Torm, koonduti ajakirja ümber 35Kubismi olemus. Kust sai Picasso tõuke kubismile? Picasso 2 tööd. Kujuneb 20 saj. esimesel kümnendil (1907), baseerub vormianalüüsile, pindadele, joontele esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks (kuup, kera, silinder). Eelkäijaks Paul Cszanne, ka Euroopasse toodud neegriskulptuurid. Kunstnik ei pea väljendama tegelikkust. Peab looma ise uue tegelikkuse, mis ei allu elu vaid kunsti seadustele. Jagasid pildid esemed ja olendid osadeks, panid uuesti kokku saades moonutatud tulemusi. Eraldamine ja uuesti kokkupanek. Püüdsid näideta eset korraga mitmest küljest (nt.otsevaade japrofiil korraga). Peamiseks väljendusvahendiks jooned ja pinnad , tihti .
Sobiv pindala määramise meetod valitakse arvestades järgmist: Kui täpselt on vaja pindala määrata; kui suur on maa-ala, mille pindala on vaja leida; millisel maastikul see paikneb; kas on olemas looduses teostatud mõõtmised või on maa-alast ainult paberil olev plaan. 2. Analüütilisel pindalade määramisel kasutatakse vahetult looduses tehtud mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone
2.) Marcel Duchamp tõi kunsti tööstuslikult toodetud esemeid nagid, kirjutusmasinad, kohviveskid jne. Dadaistlik skulptor 1.)Hans (Jean) Arp Kubism Kubismi loojateks olid hispaanlane Pablo Picasso(sinine periood, roosa periood) ja prantslane Georges Braque. Innustust saadi kubismi loomiseks neegriskulptuuridest ning ka Paul Cezanne'i loomingust. Kubistid võtsid omaks esemete taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. Picasso ja Braque jaotasid looduses esinevaid olendeid ja esemeid osadeks ning pandi teistmoodi kokku. Inimene võis olla korraga külgvaates kui ka profiilis. Esimeseks kubistlikuks maaliks oli Picasso lõuend ''Avignoni neiud''. Kubistide maalid olid tavaliselt kahvatutes pruunikates ja hallikates toonides, ainevallas enamasti portreed, hooned, natüürmordid. Kubismi 2 järku analüütliline ja sünteetiline kubism. Analüütiline motiiv lahutati veelgi
erinevate aju osadega siis nende kahjustamisel võib inimene kaotada mõne oma mälustruktuuridest. Nii võib juhtuda, et inimene mäletab ideaalselt mida ta tegi lapsepõlves aga ta ei mäleta mida ta tegi eelmine reede õhtu. Sama effekt võib tekkida ka suures koguses kange alkoholi tarbimises. Mäluprotsessid jagatakse laias laastus kolmeks: salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetavad andmed vaimseteks kujunditeks; meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; meenutamine ehk reprodutseerimine ehk taastamine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Pean nentima, et millegi pärast on mul harjumus talletada valikuliselt informatsiooni mällu. Eriti kergelt jäävad meelde asjad, mis otsest huvi pakuvad. Üsna kergelt jäävad meelde ka asjad mis on loogilised ja/või loogiliselt tuletatavad. Mis teebki mind hariduse poolelt nõrgaks, näiteks
otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline semantiline episoodiline (oskused, praiming tingitud (faktid) (elusündmused) vilumused) reaktsioonid Mäluprotsessid (mäluoperatsioonid) 1. Salvestamine ehk kodeerimine Meeleorganite abil saadud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks, koodideks, mille abil meelde jäetakse. Meeldejätmise edukus sõltub kui põhjalikult on materjali analüüsitud; tahtlikust tähelepanust - mida suurem on keskendumine, seda suurem on tõenäosus, et õpitav jääb paremini meelde; seostest juba mälus olemasolevaga midagi meelde jättes tuleks see integreerida olemasolevasse teadmiste ja kogemuste süsteemi;
· Mõiste võttis kasutusele prarantsuse kriitik Louis Vauxcelles · Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. · Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. · Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Kubismile iseloomulikku · Motiivide lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. · Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. · Piltide juurde kleebiti ajalehti, tapeeti ja kangaid. Kasutati kollaazitehnikat. · Värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallidpruunid tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Pablo Ruiz Picasso 25. oktoober 1881 8
me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm ja kuju. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähele pandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Algset kubismi perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud, natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks st geomeetrilisteks kujunditeks ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis kannab nime ,,sünteetiline kubism". Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid ning alles siis mõtleb välja motiivi. Sellise tee rajajaks võib pidada hispaanlast Juan Gris'i (1887-1927), kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque´i kubismi pärast 1912. aastat. Oma teostega astusid nad suure
männid, ploomid, kirsid, vahtrad, kameeliad, asalead ja bambus, mida kasutatakse dekoratiivsete tarade ja võrede valmistamiseks. Mände saab kõveraks koolutada, et jätta muljet kõrgest vanusest. Jaapani aiakunsti olulised osad: 1. Jaapanlased on ranged ja põhjalikud pügajad. Kontroll väikeste puude ja igihaljaste põõsaste pügamisega. Täiendamaks aedade kivikujundeid pügatakse ka taimed tihedateks ümmargusteks( teinekord ka kandilisteks) kujunditeks, et äratada muljet mägedest, pilvedest ja ookeanilainetest. 2. Kasutatakse suhteliselt väikest arvu taimi.Iga kivi ja iga taim on valitud selle järgi, milline on tema panus üldisesse kujundusse mitte individuaalsete omaduste poolest 3. Tervikut hoitakse täiuslikult korras. Lehtede koristamine, liiva või kruusa riisumine, taimede hooldus. Teinekord jäetakse just dekoratiivsuse pärast sügisesed vahtralehed või õielehed samblale maha.
värvivarjunditega maalid võluvad suure sisemise sügavuse ja hingestatusega. Prantsusmaa barokkarhitektuuri tuntud näiteks on Pariisi lähedal asuv Versaililes'i loss, millest sai absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus. ,,Päikese kuningas" Louis XIV käsul rajatud suurejooneline lossi- ja pargikompleks on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu Euroopas. Lossi suhteliselt vaoshoitud välisilmele vastandusid luksuslikud, toretsevad siseruumid. Kujunditeks pügatud puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis pargikujunduse sündi. Eestis hakkasid barokk-kunsti nähtused avalduma 17. Saj. 30- ndatel.barokkarhitektuuri vormid liitusid vanale, isegi gooti sakraalarhitektuurile. Eestis oli barokk lihtsam kui Lääne-Euroopas. Hooned olid sadulkatustega, domineeriva portaaliga. 18. Saj hakati pilastritega rõhutama terasse ja rõdusid. Tekkisid murdkelp ja mansardkatus
Sünteetilisest kubismist eemaldus ka Fernand Léger, kes oma töödes kasutas tumedat värvi silindreid ja torusid. Seda suunda hakati nimetama tubismiks. Analüütiline kubism Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Analüütiline kubism saab nimetuse oma olemusest kunstnike soov analüüsida kujutletavat objekti, st. seda lahutada algosadeks ehk geomeetrilisteks kujunditeks ning nedndest ehitada üles uus pilt. Kunstnike jaoks oli äärmiselt oluline just vormi kujutamine ning selle edastamine ja seetõttu jäid värvid tahaplaanile. . Eelistati monokromaatilisi värve koos pruunikate, sinakate, beezide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline värvikasutus sobis hästi analüütilise kubismi esitamiseks, sest ühest küljest aitas see objekti esile tuua erinevatest vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik, et domineerima jäi siiski vorm kujutlus
mõnikord kolmemõõtmelised ning sellised teoseid hakati nimetama assamblaazideks, mis ähmastasid piire maalikunsti ja skulptuuri vahel ning seadsid kahtluse alla ka elu ja kunsti piirid. Kui Johns'i loomingut iseloomustab kujundi lakoonilisus, siis Robert Rauschenberg'i (sünd 1925) loomingut iseloomustavad sõnad ülikülluslik, kuhjatud, barokne. 50ndatel alustas kunstnik ühevärviliste lõuendit maalimisega alguses üleni valgetega, mille ainsateks kujunditeks olid vaatajate varjud, siis üleni mustadega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud ajalehed ning maalikunst hakkas assamblaazidega asenduma. Ta on oma teostes kasutanud rikkalikult reaalseid esemeid, kuid neid õlivärvidega täiendanud (nt padi, tekk, linad kombinatioonis ,,Voodi" (1955) on tükati värvikihi all). Tuntud on ka tema maalid liiklusmärkide, teeviitade ja elektrilampidega. Kuulsaks on saanud Rauschenbergi konstruktsioon kolmest Coca-Cola pudelist, mis mõõdukalt
Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3. Sarnasus – Ühesuguseid bjekte eristatakse teineteisest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. 4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4
antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17. saj Inglismaal, Euroopas sai populaarseks 18. saj-l vastandina rangelt korrapärasele prantsuse pargistiilile. Uue stiili levikut toetas valgustusajastule iseloomulik loodusläheduse taotlus. Vabavormilise metsapargi teket mõjutas ka Hiina ja Jaapani aiakunsti eeskuju. Omamoodi paradoksaalseks sihiks sai inimkätest puutumatuna
Austrias. Egon Schiele kujutas süngeid, nälginud inimesi segades erootika ja surma motiivi. Ekspressionism levis laialt paljudes maades. 7.Kubism Kubism on maalidele tehtud kriitika järgi tulnud nimetus, kus arvustaja väidab, et kunstnik on taandanud kõik kuupideks. Rajajaks võib pidada Pablo Picassot oma maaliga ,,Avignoni neiud". Kubismi arengus eristatakse kolme järku. Esimene on cézanne`ilik kubism, kus kõik on taandatud geomeetrilisteks kujunditeks, teiseks analüütiline kubism, kus tausta ja sisu lammutatakse geomeetriliselt ja pilt muutub arusaamatumaks ja kolmas on sünteetiline kubism, kus on rohkem abstraktsust ja samas vihjeid reaalsusele. Kubism on mõjutanud tugevalt Euroopa avangardi. Värvidest olid eelistatumad pruun, hall, rohekas ja helesinine. Tehnikatest võeti kasutusele kollaaz. Hispaanias. Pablo Picasso töötas väga erinevates tehnikates, segas erinevaid
Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon. Millised on mälu protsessid? Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks. Meelespidamine on mälusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mälust välja toomine. Fregus Craik ja Robert Lockhart jõudsid 1972. aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud ning selle kallal tööd teinud, seda paremini see jääb ka meelde
prantsuse arhitektide, skulptorite ja maalikunstnike paremik, lossi põhiplaan oma kahe eenduva tiivaga pikerguse hoone ja avara õuega, oli edaspidi eeskujuks kogu Euroopa palee- ehitajatele. Lossi park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslikem näide, mille põhiidee järgi tuli loomulikku loodust parandada, ilustada ja allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalikku kunstiellu ka Venemaa. Tolleaegne tsaar Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopa osaks, mis tingis murrangu ka vene kunstielus. Rajati uut pealinna Peterburgi, mistarvis oli vaja kogu Euroopast kohale toimetada hulgaliselt arhitekte, mistõttu näiteks varajases vene arhitektuuris ongi domineerivad välismaa sh. baroki mõjud. Tuntum barokistiili näide on Talvepalee
Kuna Picasso oli tol eluperioodil väga vaimustatud Aafrika neegriskulptuuridest, sai ta just nendest inspiratsiooni, et tollele pildile sellised näod maalida. · Analüütiline kubism: Tegelikkus on väikesteks osadeks lahti võetud ja taas kokku pandud. Kujutatavat on näidatud mitmest vaatenurgast nähtuna. Kasutatud tumedaid rohekaid ja hallikaid värvitoone. · Sünteetiline kubism: Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks. Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone. Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja pealkiri. · Klassitsistlik periood: (1916-1925) Kuigi Picasso sai inspiratsiooni selle perioodi töödeks antiikskulptuuridest, Michelangelo kujutatud inimkehadest ja prantsuse
paneb neid maskidena mõjuma. Kogu figuure ümbritsev ruum on jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudub. Teose loomisel sai Picasso otseseid mõjutusi Cézanne`ilt, kes kujutas esemeid geomeetriliste kujundite sarnaselt ehk lihtsustas vorme. II faas – ikonograafiline Ajalugu Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. Tundub, et nad on looduses esinevad esemed ja olendeid justkui osadeks lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud ja siis uuesti pildile kokku pannud. Lisaks võib inimene või ese olla maalil korraga otse- ja külgvaates. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused.
teistele seletada, siis oskavad vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad. ****slaid MÄLUPROTSESSID Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest
süsteemi raskusjõud. Raskuskese(pinnakese)- süsteemiga muutumatult seotud punkt , mida süsteemi raskusjõu mõjusirge läbib süsteemi mi s tahes pöörde korral. Kui kehal on sümmeetriatelg(tasand), siis paikneb raskuskese selle(s) teljel (tasandis) . Kolmnurga raskuskese asub mediaanide lõikepunktis. Poolringi raskuskeskme leidmiseks on eraldi valem 2d/3. Lihtsustamise mõttes kasutatakse ka tükeldamist , st. tükeldan kujundi sellisteks kujunditeks, mille raskuskeskmeid ma leida oskan ja pärast leian ühe üldise. Kasutatakse ka katselisi võtteid nt, niidi otsa riputamine. Massikese- sinna võib kujutletavalt koondada süsteemi kogu massi. Homogeene keha- ühtlane keha. 1. Pappose-Guldini teoreem Kui tasandiline joon pöörleb ümber joone tasandis paikneva ja joont mitte lõikava telje, siis võrdub tekkiva pöördpinna pindala joone pikkuse ja joone keskme poolt läbitud ringjoone pikkse korrutisega. 2
vahele jääb avar õu. See plaan sai eeskujuks kogu Euroopa paleeehitajatele. Õuepoolses osas, keskel, on sissepääs. Õue keskel on kuninga monument. Õuele pääseb läbi sepistatud värava, maapind tõuseb lossi poole minnes, et rõhutada lossi võimsust. Ülesandeks näib olevat rõhutada inimese tühisust ja väiksust võrreldes kuninga lossiga. Lossi kogupikkus on 580 m. Tulemuseks oli korrapärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustriks kujundatud lillepeenrad. Tohutul hulgal on pargis allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks. Prantsuse barokkmaal N.Poussin tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio
eelistavad mõned siiski PowerPointile lõuendit ja värve. Pablo Picasso looming 1. Kunstniku viljakaim eluetapp möödus Prantsusmaal. 2. Tema parim sõber sooritas enesetapu ja helesinine on leina värv. Selle aja tööd on kõige hinnatavamad. 3. Roosa periood (üks aasta) tsirkuseartistid, arlekiinid, dresseeritud loomad.Inimesed endiselt kurvad. 4. Kubism esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. 20.saj. esimene kümnend, ,,Avignoni neiud". 5. Eelkäijaks võib pidada Cezanne, looduses nähtavad esemed tundusid talle geomeetriliste kujunditena. 6. Need pildid valmisid kunstniku hubasuse ja rahulolu perioodil, maalidest õhkub mõnusust ja armastust. 7. Olendite ja esemete ebatavalisi seoseid, Salvatore Dali. 8. Kunstniku tööd kaugenevad reaalsusest, inimestest ainult abstraktsed kehaosad, korraga nii külg- kui otsevaade. 9
Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine), kubism (esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks, esindajad Pablo Picasso, Georges Braque, Fernand Leger), futurism, sürrealism (fantaasiakunst, mis loob nägemusi või unenägusid meenutavad kujutluspilte, esindajad Marc Chagall, Salvador Dali, Joan Miro jt), abstraktsionism (ei püüa kujutada midagi looduses olemasolevat, vaid kasutades maalikunsti vahendeid väljendab kunstniku meeleolusid, tundeid, suhtumisi. Esindajad on näiteks Vassili Kadinsky, Kazimir Malevits, Piet Mondrian). KASUTATUD KIRJANDUS
ka Oidipuse-müüdi taustal. Tema enda sõnul oli romaan esimene katse „uurida, mida tunneb ja elab läbi mees, kes ei taha peremeheks saada ega talu pidada“. Peategelane nooruke peremees Hind ei suuda ega taha talle pealepandud koormat kanda, eriti kui koormaks on mõisa sundus, suguvõsa needus ja maajumalate viha. Siin on paralleelid ka Tammsaare „Kõrboja peremehega“. Teos küll on kõrgemal lihtsalt eesti taluminevikust, kujunditeks on elu ja surma vastastikune tingitus, ettemääratus ja vabadus. „Puud olid, puud olid hellad velled“ oli proloog mitmeköitelisele ajaloolisele romaanile „Minge üles mägedele“, mida võib pidada ka tema elutööks. Traat on selle teose kirjutamisel toetunud arhiividokumentidele, perekondlikule pärimusele ja mälestustele. Ajastu kattub „Tõe ja õigusega“, mistõttu võib „Minge üles mägedele“ vaadelda kui lõunaeestilise paralleelina.
piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. · Selle asemel pidi graafik keskenduma joonele ning antud kunstiala tasapinnalisusele. Juugendstiil tõi kaasa uudse kirjapildi. Juugendkirja tähed hoidusid sirgjoontest nii paljukui võimalik, jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine idee oli muuta tähed millekski muuks kui vaid trükitehniliselt ja mehhaaniliselt paljundatavateks kujunditeks. Eeskujuks oli idamaine kalligraafia : jaapani ja hiina kirjutajatel oli suur vabadus kujundada ise tähekuju, kaotamata üldist tähendust. Juugendi disainerid kasutasid joone jõudu ja energiat ka dekooris. Joont kasutati delikaatsena või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena. Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike
annaabi.ee 
