Kafka mererannas (0)

KAFKA MERERANNAS
See on raamat, millest võib meeletult palju rääkida, kuid kokku võtta on raske.
“Nii loobki igaüks meist hoopis oma “Kafka mererannas” ja see teos, mida mina lugesin, ei ole päris see, mida sina või hoopis  keegi kolmas käes hoidis.”
Kafka ja noormees , keda kutsutakse rongaks

• Kafka otsustab oma 15. sünnipäeval kodunt põgeneda

  
• Pole olnud helge lapsepõlv; elas isaga, kes oli talle peale pannud nö. “oidipuse needuse”. Isa oli skulptor ja kohtles oma poega kui järjekordset skulptuuri, mille ta loonud on. “Tema oma asi, kas lõhub ja hävitab need, või ei”  Ema oli ta hüljanud koos kasuõega. 

  
• Poiss, keda hüütakse Rongaks on ta alter ego; hääl, mida ta kuuleb vahel oma peas, mis annab nõu ja abistab. Andis talle juba alguses nõu, et ta peab saama kõige tugevamaks 15-aastaseks siin ilmas. 

  

Nakata

• Kaotas müstilistel asjaoludel 9-aastasena oma mõistuse.

  
• Meie silmade läbi oli ta pigem “kõrvaline peategelane”, kes pigem abistas teisi ja aitas neil leida oma sisemist rahu. 

  
• Mõistuse asemel omas ta üleloomulikku võimet rääkida kassidega ja nt. muuta ilmastikku (kutsuda esile kaanisadu, kalasadu)

  
• Loomuselt heatahtlik tegelane, inimesed nägid temas ainult head ja nii ei osanud ka tema inimestes halba näha. 

  

Oshima

• Oli raamatukogupidaja, kes aitas peategelast Kafkat pärast kodust põgenemist.

  
• Oli Kafkale esimeseks ja ainsaks sõbraks selle raamatu jooksul. 

  
• Väga empaatiline inimene ja mõistis , mida Kafka vajab (ja mitte ainult Kafkat, ka proua Saekit nt). Oskas alati nõu anda.

  
• Ta oli väga meeldiv tegelane.

  

Hoshino

• Rekkajuht , kes pakkus küüti Nakatale. Teda köitis Nakata juures miski ning ta otsustas vanamehe missiooni aidata täide viia, kuigi see tundus algul arulage.

  
• Muutus selle teekonna käigus paremaks inimeseks; oli enne võrdlemisi mühakas, hiljem hakkas kuulama klassikalist muusikat, mõtisklema mitmete asjade üle sügavuti jne.

  

SISU
Kokku on põimunud reaalsus ja mingi kaugem dimensioon; unenäoline maailm, mille piir on imepeenike (nii lugeja kui tegelaste jaoks).
Kuigi Kafka ja Nakata ei kohtu kunagi otseselt, on nende saatused ja teekonnad väga tihedalt seotud. Riivavad üksteist, kuid otsene kokkupuude puudub.
Peale kodust põgenemist, suundub Kafka Takamatsu poole, kuhu minnes ta bussis Sakurat kohtas. Hakkas igapäevaselt raamatukogus käima, kus ta Oshimaga kohtus ja sõbrunes ja kes teda hiljem metsamajakesse viis. Hankis Kafkale raamatukogus elu- ja töökoha.
Nakata oli nooruses kaotanud oma aru, kuid elas siiski igapäevaselt normaalset elu halduri toetusel ning hankides raha kasside otsimisega. Pärast huvitavat vahejuhtumit, mis sisaldas kasside päästmist Johnnie Walkeri nimelise kassitapja käest, tundis ta tungi Tokyost lahkuda ja kaugele saarele suunduda. Sellega aitas teda juhuslikult tuttavaks saanud rekkajuht Hoshino.
Probleemid:
Pealkiri -
Saeki nooruspõlve poiss-sõpra kirjeldati järgmiselt:
Ja see nimi Kafka - oletan, et Saeki-san seostas pildi peal olevat noormehest õhkuvat üksindlustunnet Kafka romaanide maailmaga . Just seepärast hüüdis ta poissi Kafkaks mererannas. Absurdi piire kompav üksildlane hing - ma arvan, et see on sõna Kafka tähendus.
Peategelane Kafka samastas ennast Saeki-sani armastatuga ( ihkas olla tema).
Ka laul, mille Saeki oli oma minevikuarmastatu kohta kirjutanud, oli äärmiselt sarnane Kafka olemusele ja elule.
Peategelane armastas ka ise Kafka teoseid ning talle meeldis, kuidas ta ei kirjeldanud olukorda ennast vaid olukorra detaile.
Oidipuse needus -
Üritas selle eest põgeneda.
Loo alguses kohtas ta Sakurat; hiljem Saekit ning mõlemad on tema kadunud pere kujunditeks. Ta soovib tegelikult sisimas, et need oleksid ta ema ja õde ning on selle nimel isegi valmis needuse täideminekuks ja tõestamaks, et nad tõesti on ta ema ja õde, nendega magama. Ta igatses lihtsalt taga perekonda, keda tal kunagi polnud.
Isa tahtis tema kaudu kätte maksta teda maha jätnud emale ja õele - põhjus, miks needuse peale pani. Tõepoolest, see needus pani poisi endas kahtlema ja muutis ta elu palju keerulisemaks, sest enamus tema mõtteid keerlesid selle needuse ümber.
Võib öelda, et metafoorselt kujul läks see ennustus või needus ka täide, kuid nagu juba varasemalt öeldud, on teos mitmeti mõistetav ning me soovime, et iga lugeja ise selleni jõuaks.
Sellepärast on teost nimetatud ka moodsaks kreeka tragöödiaks.
Iseeneda leidmine -
Peategelane, kui noor, alles 15-aastane poiss, ei olnud loomulikult veel ennast leidnud, kuid ka teose teised tegelased tegelesid selle temaatikaga.
Saeki oli nt. ennast juba 15-aastasena kaotanud ning oma viiekümnendates aastates polnud ta ennast siiamaani nö. tagasi leidnud - siiamaani kinni vanas armastuses, millest lahti lasta ei osanud. Nõustus Kafkaga magama ka arvatavasti sellepärast, et ta oli kinni enda 15-aastase faasis ja nägi Kafkas oma nooruspõlve armastust.
Oshima, kes oli androgüün , oli oma eneseotsingud juba läbinud, kuid ka neid käsitleti teoses mingis mõttes. Kafka näol elas ta oma eneseotsinguid taas uuesti läbi.
Nakata puhul see eneseotsing ei kehti - temal oli pigem missioon, mida ta sihikindlalt täitis ja millega ta teiste eneseotsingutele kaasa aitas.