Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund Riigi mõiste - Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid - tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises. See
Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja 3 vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või vaikese tipp-poliitikute grupi katte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Võim inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk
Marx kritiseeris küll teravalt proletariaadi olukorda 19. sajandi tööstusühiskonnas, oli ta kapitalismi tuline pooldaja, kuna kapitalism tundus talle ratsionaalne ja efektiivne. Oma põhiteoses "Kapital" tõi Marx välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine.
Omakasupeal väljas olevad poliitikud. Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu. Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist? Suurriikide huvi on kõrgematel tasanditel. Gruusia Riikide tekkimise teooriad: 1. Lepinguteooria riigivõim ja seal elavad inimesed on sõlminud lepingu eesmärgiga luua ühiselu vorm. 2. Orgaaniline teooria Ta on bioloogiline organism kus üks kasvab välja teisest. Näiteks võitlus võimu pärast, toimub loomulik valik, tugevam jääb ellu. 3. Vägivallateooria Inimestel on sugukondade/hõimude vahel kokkupõrked. 4. Teokraatlik teooria jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid.
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki
Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. 4. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2.võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3.ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited.
pakkumine, tegevust tagada rahvaringlus, konkurents, toodete kvaliteet ja mitmekülgsus Kodanikuühiskond (Mittetulundussektor, III sektor) Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem. Pluralism i olemus ja tähtsus Pluralism arvamuste, veendumuste paljusus.
pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
· Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimatta ka kokkukuuluvus tunnet, enese teadvustamist rahvusena.
turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Riigi mõiste. Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. 1. Maa-ala Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla. 2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
(haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. o Avalik ja erasektor Avalik sektor 1 ÜHISKONNA KOLMEST SEKTORIST: VÕIMU- JA VALITSEMISASUTUSED NING AMETKONNAD; AVALIKU SEKTORI PÕHIÜLESANNE ON RAHVUSLIKU JULGEOLEKU NING SOTSIAALSE HEAOLU KINDLUSTAMINE. Avaliku sektori tuum on riik. Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus. Riigi tunnused: · riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Erasektor ehk tulundussektor 1 ÜHISKONNA KOLMSET SEKTORIST, KUHU KUULUVAD KASUMIT TAOTLEVAD ERAETTEVÕTTED. o Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond AVALIKU ELU VALDKOND, MIS ERISTUB AVALIKUST NING
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur.................................
välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt
hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised
TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses traditsioonide sotsioloog sotsiaalse
Jellineki teooriale – Drei Elemente Lehre) ning seda tunnistati õiguslikult 1933. aasta Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis: 1) maa-ala ehk territoorium on ruum, mis koosneb: maismaa, maapõu selle all, õhuruum selle kohal, territoriaalvesi (nt 18-19 saj 3-4 meremiili; praegu 12 meremiili (1852 m = 22 km), millele võib lisanduda majandustsoon;), tinglikult ka riigilipu all sõitvad laevad. Territoorium on oluline seetõttu, et reeglina ainult sellel maa-alal kehtib riigivõim (võib olla ka erandeid nt sõjalised tugipunktid). 2) rahvas ehk elanikkond Rahvusvaheliselt tunnustatud riigi teine element on rahvas. Kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil (vastand rändrahvad). Rahvas on sisuliselt kogu riigi alus. Rahva rollist võib saada aru kaheti: rahvas kui riigivõimu kandja; rahvas kui riigivõimu teostaja. Nüüd tuleb vaadelda, kes peaksid kuuluma ja kes kuuluvad rahva hulka riigivõimu kandja tähenduses
Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad: vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Inimene on oma loomult ebatäiuslik, riigi funktsiooniks ongi inimese instinktide piiramine. Ühiskond on orgaaniline ja hierarhiline. Kuigi konservatism ei ole omanduse vastu, eitab ta täielikult liberalismi individuaalsust
elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas indiaanlased on inimesed? Kas neegril on õigusi? Kes on kodanik? Mis on hea elu? Miks antakse ühele õigus valitseda teise üle, milline valitsemine ja riik on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. Vana-Kreeka Polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena nad suhtlesid ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil.
Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas islami fundamentalistid on inimesed (kas nendega üleüldse saab läbi rääkida)? Kas indiaanlased on inimesed? Kas naisel või neegril on õigusi? Kes on kodanik? Mis on hea elu? Miks antakse ühele õigus valitseda teise üle, milline valitsemine ja riik on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. · Poliitiline filosoofia on olnud arenev. · Paljud inimest ja ühiskonda puudutavad küsimused on aegumatud, mistõttu ühiskonna mõistmiseks tuleb neid taas küsida. · Varasemad vastused aitavad mõista ka tänast ühiskonda. Miks tekkis poliitiline filosoofia vanas-Kreekas?
Pärast põhiseaduse 25. paranduse jõustumist kehtib ka võimalus, et asepresident asub täitma presidendi ülesandeid, kui president teatab oma töövõimetusest, või kui asepresident koos valitsuse enamusega kuulutab presidendi teovõimetuks. (Gitelson jt, 1996, lk. 248) Lisaks valitsuskabinetile ning asepresidendile abistab USA presidenti tema töös ka täidesaatev aparaat, mis loodi 1939. aastal Franklin D. Roosevelti seadlusega. Sisuliselt kujutab see endast hulka erinevaid asutusi ning organisatsioone, mis täidavad presidendi käe all mitmesuguseid ülesandeid. (Gitelson jt, 1996, lk. 246) Täidesaatva aparaadi juhtpositsioonidel olevad ametnikud nimetab ametisse küll president, ent ta vajab selleks ka Senati heakskiitu (Wilson, 1992, p. 333). Täidesaatva aparaadi alla kuulub 14 asutust-organisatsiooni, millest olulisemad on Juhtimis- ja Eelarveamet, Majandusnõunike Nõukogu ning Riiklik Julgeolekunõukogu. Juhtimis- ja
........ 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2
Renessanss sai alguse 14saj: Esimene renessansi autor oli Dante, suured autorid olid ka Petrarca ja Bocaccio. Machiavelli erinevalt enamusest renessansi autoritest oli tema pigem pessimistlik, ta kahtles inimese täiuslikkuses. Tema kirjutas lisaks Firenze ajaloole ka raamatu ,,Vürst" millest sai alguse machiavellism. Tema põhilised ideed olid et korra saab tagada tugev valitseja ja et inimene ei ole moraalselt täiuslik ning tugev valitseja ei saa ainult moraalselt valitseda. Põhja Euroopas kujunesid 2ks suurvõimuks Taani ja Rootsi ning 1397a sõlmisid nad lepingu uniooniks. Uniooni kuningaks sai Taani kuningas. 1523 Rootslaste ülestõus Gustav Vasa juhtimisel saavutas iseseisvuse. Sellest ajast tekkis vaen rootslaste ja taanlaste vahel. Ida-Euroopas kujunes hiliskeskajal välja Leedu suurvürstiriik. See oli ka ainuke keskaegne euroopa riik mis oli paganlik. Leedukad olid tihedates sidemetes Vene vürstidega ning nad hakkasid sulanduma vene vürstiriiki
otsus kohe vastu, kui aga ka peale teist lugemist on erimeelsused, siis on ettepanek läbikukkunud. 4) Nõusolekumenetlus (assent procedure)- ei ole mõeldud tavaaktide menetlemiseks, üks lugemine, kasutatakse uute liikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks. See, millist menetlust kasutada, sõltub sellest, millisel lepingu artiklil ettepanek põhineb. EP enda huvides on kindlasti kõige rohkem kaasotsustusmenetlus, kuna seal on nende mõjuvõim kõige suurem; samas jälle nõuandemenetluse puhul on nende mõjuvõim väga väike. Amsterdami lepinguga laiendati EP mõjuvõimu: paljud poliitikavaldkondade küsimused muudeti nõuandemenetlusest kaasotsustusmenetluseks. Statistiliste näitajate puhul saab öelda 2 asja: EP on keskselt kaasatud koos Komisjoni ja Nõukoguga seadusloome protsessi (nii formaalselt kui mitteformaalselt); EP tegevusel on märkimisväärne mõju seadusloomeprotsessi tulemustele.
Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju
1) nn rahvusvaheline tavaõiguse põhimõtted, mis seovad eelkõige riike ja siseriiklikus tähenduses sellised põhimõtted praktilist tähendust ei oma (Näiteks: jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld, lepingute järgimise kohtustus). 2) rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid - sisaldavad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttei ja need loetakse riigile siduvaks ka siis, kui riik pole nendega ühinenud või on neist lahti öelnud (Näiteks: genotsiidi keelustavad konventsioonid). 24. Mida kujutab endast dualistlik, mida monistlik süsteem? Kumba kasutatakse Eestis? Rahvusvaheliste lepingute siseriikliku tähenduse kohapealt eristatakse dualistlikku ja monistlikku süsteemi: Dualistlikku süsteemi puhul siseriiklikku õigust ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud hoitakse rangelt lahus. Siseriiklikus kohtus on selle süsteemi järgi kaitstavad ainult
kalliskivid. Eurooplastele juba tuntud kaubateed Egiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Idakaubandusest saadav tulu ajendas otsima uusi, võõraste poolt maksustamata ühendusvõimalusi. Maadeavastuste esireas sammusid Hispaania ja Portugal. Esmase eelise nendele riikidele andis juba geograafiline asend lähedus nii Atlandi ookeanile kui Aafrika rannikule. Maadeavastusi soodustas ka mõlemal maal kehtestunud absolutistlik riigivõim, mis hõlbustas mereretkedeks vajalike ressursside koondamist. Eriti oluline oli uute mereteede hõivamine Portugali jaoks, kes oli jäänud kõrvale nii Vahemere kui ka Põhja- ja Läänemere kaubandusest. Portugali printsi Henrique Meresõitja (13941460) eestvedamisel asuti koguma olemasolevaid nii antiikautoritelt kui ka araablastelt ja juutidelt pärinevaid geograafilisi teadmisi. Portugalist lähtuvad mereekspeditsioonid suundusid piki Aafrika läänerannikut üha kaugemale lõunasse.
a. Rahvas b. Territoorium c. Suveräänsus · Tunnused, mis oma tänapäevasel kujul kujunesid välja 19. sajandil. Kohe, kui räägime riigi tunnustest, peame end siduma õigusega. Kõigil tunnustel on juriidiline sisu. · Riigi rahvast ei tohi samastada rahvusega. Riik on tekkinud läbi territooriumi. Juba riigi tekkimise algusest peale ei ole riigid olnud natsionaalsed, nad on olnud multinatsionaalsed ehk mitmerahvuselised. Riigi rahvas kui juriidiline kategooria. Juba Cicero on öelnud: ,,Riigi rahvas see ei ole mitte igasugune suurinimeste ühendus. See on suurinimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguskorra vastu." See riik, kes ei tee kõike võimalikku integreerida rahvusvähemus kodanikeks, see peab varem või hiljem arvestama nende inimeste vägivaldse vastuhakuga. Riik loob juriidilise sideme (kaasajal seaduse abil) enda ja tema territooriumil elava inimese vahel. Siis saabki riik endale kodanikud
Küllalt abstraktselt on fikseeritud ka põhiõigusi ja vabadusi käsitlevad normid. Neidki norme detailiseerivad mitmed teised normid, kuid detailiseerivate normide puudumisel peab demokraatlikus ühiskonnas olema võimalik ikkagi otse kasutada konstitutsiooniga antud õigusi. Samas kehtestavad õigusi fikseerivad konstitutsioonilised normid võimaluse neid õigusi seaduse alusel piirata. Kuni ei ole piirangut kehtestavat seadust, seni ei saa riigivõim piiranguid rakendada. Riigiõiguse teine omapära on, et nad määravad kindlaks riigi põhikorra alused. Norme saab liigitada mitmel erineval alusel. Levinud liigitused on: regulatiivsed/kaitsvad normid. Valdav enamus normidest on regulatiivsed, nad määravad kindlaks isikuõigusi, organite pädevust, nende moodustamise korda. Kaitsvad normid on sageli fikseeritud keeldudena, näiteks diskrimineerimise keeld. Jaapani põhiseadus: "Jaapani riigil on keelatud pidada sõdu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
