Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas sünnvaid indigolapsed ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
geenid, muutma, tavalised, käitumismallid, iseloomud, tundmaõppimine, suhtumist, 3040, toimima, temal, silmis, jääma, hullu, finantsi, vabaaega, hobid, oldud, hetked, oskagi, harjunud, toimivad, aimugi, vastassoo, lähedasedINDIGOLAPSED Koostas:Pille Puuoja Juhendaja:Eevald Ipilok Tallinn2009 Sissejuhatus Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse ja seda nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma! Nad sünnivad siia ilma ,,teadmisega", kes nad on seega tuleb meil neid juba varakult tõsiselt võtta, rõõmustada neis peituvate eriliste omaduste üle ning õppida, kuidas neid tarkuse ja armastusega suunata. Miks neid lapsi indigodeks kutsutakse?
hakkab taipama, et kontroll täiskasvanu käitumise üle on tema käes, hakkab ta seda ära kasutama. Ning kui selleks luba anda, võib indigo üle võtta lapsevanema rolli. See muudab lapse ja vanema suhted keeruliseks ja sunnib last üle võtma ka vanemate puudusi ning takistab tal kogemast lapsepõlve. Seega, suhtlemine indigolastega nõuab vanematelt suuremat teadlikkust. 2.5 Indigolaste õpetamine. See on keeruline. Et indigolaps süsteemi ära mahuks, tuleks ja peab süsteemi muutma. USA´s erivajadustega lastega töötav õpetaja Cathy Patterson toob välja hulga tähelepanekuid indigolaste kohta ja jagab ka soovitusi lapsevanematele. Kaasaegsed haridustöötajad on välja mõelnud hulga meetodeid ja strateegiaid, mis on rohkem õpilasekesksed, nagu individuaalsed õppeplaanid, enesehindamine, iseseisvad uurimustööd ning õpilaskonverentsid. Suur edasiminek on Briti Columbia algkoolides seal ei kasutada enam hinnet ,,F"( failure nurjumine, läbikukkumine)
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt m
SISUKORD Downi sündroomist üldiselt .......................................................................................................................... 3 Esinemise sagedus ........................................................................................................................................ 4 Iseloomulikud tunnused ............................................................................................................................... 5 Rakud, kromosoomid ja geenid................................................................................................................. 6 Downi sündroomi põhjustav kromosoomihäire ........................................................................................... 7 Downi sündroomi eri tuübid ......................................................................................................................... 8 21-trisoomia .............................................................................
armastuse kogemus ja palju muudki (Kidron 2001). Seega võib öelda, et üldiselt toimub iseloomu areng kokkupuutest teiste inimestega st teistega suhtlemist ja ühistegevust, inimese aktiivsust ja tegevust rühmas (Kera 1991). Samas aga on erinevate tegurite suhtetoime paljuski ettearvamatu, juhuslik. Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi, mingi loomuomadus võib kujuneda mitme põhjuse risttoimes. See aga teebki inimeste iseloomud erinevateks. Iseloom kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Lisaks sellele väljenduvad mitmed iseloomujooned vastavalt inimese soole, haridusele, temperamenditüübile ja tegevusalale erineval moel (Kidron 2001). Küllalt suur osa karakteri kujunemisel on ka kollektiivil (kooskõlastatud tegevusega ühist eesmärki taotlev grupp) (Kivistik 1999). 7 Vastavalt suunale (kas täiesti otsejoones või kõrvalepõigetega), mille laps valib oma
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Baumrind jagas USA vanemad kolme tüüpi. Nendeks olid autoritaarne, autoriteetne ja salliv. Autoritaarsed olid vanemad, kellel olid kujunenud kindlad põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta ning neid ei olnud võimalik muuta. Autoritaarsete vanemate lastel esines tihedamini sotsiaalset tõrjutust, kuigi neil on paremad õpitulemused. Autoriteetsed olid vanemad, kellel olid käitumise ja distsipliini kohta omad põhimõtted, mida nad arutasid lastega ja olid valmis ka aeg-ajalt muutma. Nende lapsed olid pigem populaarsed. Sallivad vanemad on oma käitumise ja distsipliini põhimõtete suhtes paindlikud. Macoby ja Martin töötasid välja skeemi eristamaks kasvatustüüpe paremini. See on laialt kasutatud ja ennustab laste arengu aspekte. 117+118 4.5. Vägivald laste kallal, distsiplineerimine Üldjuhul suhted laste ja vanemate vahel on head, kuid vahest juhtub, et esineb lahkhelisid ja see on täiesti normaalne
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5 kasvada see on väljakutse, mille kasvatamine esitab lapsevanemale või lapse kasvatajale (Hellsten 2008: 11). Meil kõigil on erinev ettekujutus lapsevanemaks olemisest, mida mõjutab paljuski meie kultuur ja meie enda lapsepõlvekogemused. Kui laps on sündinud, hakkavad need arusaamad ja ettekujutused mõjutama meie suhtumist temasse. Samas on meil võimalus oma arusaamu rikastada ja ajakohastada või isegi muuta, vastavalt sellele, mida me lapsevanemana kogeme. Vanemaks olemine tähendab tegelikult oma lastega paralleelselt arenemist (Psouni. Lapsevanemaks olemine 2006: 19). 1.1 Vanemaks olemine Lapsevanemaks kasvamine kestab kogu elu. Füüsiliselt saadakse selleks lapse sünnimomendil, kuid moraalselt ja psüühiliselt arenetakse selles suunas juba lapsepõlvest peale (Kutsar 2007: 55)
.................................... 26 2 Sissejuhatus Kuna väikeses lapses on peidus maailma tulevik- siis peab ema hoidma teda enese läheduses. Nii tunneb ta, et maailma kuulub talle. Nii peab isa viima ta kõrgeima mäe otsa nii võib ta näha, milline see maailma välja näeb (Kropp, 2001). Iga laps, kes siia ilma sünnib on justkui valge paberileht, millel on vaid üksikud jooned ja täpid, need on vanematelt päritud geenid. Laps leiab sündides end täiesti võõras keskkonnas, mille on tema vanemad loonud. Keskkond on üheks suurimaks mõjutajaks inimese elus. Esmakeskkonnaks on kodu. Kodu on paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust. Eriti vajab turvalisust laps. Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna. Autor on oma töös välja toonud erinevad asenduspere liigid; materiaalse,
Vastavalt geneetilisele programmile arenevad enne sünnitust need närvisüsteemiosad, mille vahetuks ülesandeks on kindlustada lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud, need mida läheb vaja vahetult sündimise järel. Ülejäänud ajurakud on veel tegevuseta, kuid siiski valmis uute mõjutuste vastuvõtmiseks. Väljastpoolt tulevaid signaale võtab laps vastu kõikvõimalike haistmismeeltega. Siin kohal on oluline roll emal, et ta oleks esimene kes lapsega kontakti astuks. Geenid tekitavad ainult peamisi ühendusi, neid mis on eluks hädavajalikud. Ümbruskonnast tulenevad signaalid edendavad aga uute tegevuste arengut. Selleks, et emal tekiks lapsega imepärane suhe peaks heade ärritajate hulka kuuluma : piisavalt pikalt kestev imetamine, see loob erilise sideme imiku ja ema vahel, sest nii saab ta olla kontaktis emaga ja vahetada õrnasid pilke. Hellitavaid puudutusi, musisid ning rääkides sooja hääletooni. Kindlasti peaks
Suurenenud käte- silmade koordinatsioon avab imikule uusi võimalusi, kuid ka võib tekitada hirmutavaid olukordi. Sellisel juhul peab ema lapse enesekindluse rahustades taastama ning pisaraid pühkides julgustama uuele uurimisretkele minema. Seitsmekuuse sotsiaalne areng on juba nii palju edasi liikunud, et laps hakkab vaikselt juba suhtlema lalisedes. See on esimene aeg natuke distsipliini kehtestada, et lapsel tekiks arusaam, et ka teistel on samasugused tunded kui temal endal ning see arendab sotsiaalset teadlikkust. Selles vanuses tuleb kasuks stabiilne päevakava, kindlatel kellaaegadel magamine, söömine jne tekitab turvatunde ning on emotsionaalsele arengule kasuks. Esimese eluaasta lõpu poolel tekib lastel tavaliselt võõrastamine. Sellel ajal võiksid vanemad julgustada last teistega suhtlema. Õnneks võõrastamine läheb mõne kuuga mööda. Sellel ajal ei ole veel lapse arusaama teiste emotsioonidest ning selle tõttu võib
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
Koolis käies pidid tal alati pere maha olema samasugused popid rõivad nagu teistelgi. Ja ema tegi jätnud juba kõik selleks, et neid talle muretseda. Lapse elu pidi olema siis, kui parem, kui oli olnud temal endal. Maiki ema tundis, et tema poeg oli vanemad olid teda lapsena üsna karmilt kõhelnud. Taskuraha alles päris ei saanud ta kunagi. Juba seitsmeaastasena pidi ta pidevalt väike.
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
võtnud või üleüldse lasknud sel tungida oma mõistemaailma, siis oled sellega ühtlasi näidanud, mida sa inimestest arvad. Kõigil inimestel on võrdne väärtus, kuigi mõne puhul räägitakse paketist. Sõna ,,pakett" ja sellega koos käivad väljendid, nagu ,,ta ei suuda ju suurt midagi ära kasutada", ,,kas see pole mitte ressursside raiskamine?", ,,kas ressursse ei peaks siiski eraldama kellelegi, kes suudab rohkem areneda?", paljastavad niihästi põhimõttelist suhtumist ühiskonna nõrgimatesse (nendesse, kes on sama palju väärt kui teised, ainult et vähem ...) kui ka põhjalikku teadmatust kõigi inimeste vajadusest rikka, stimuleeriva ümbruskonna järele, mis kutsub aktiivselt oma elu kujundama hoolimata vaimsest tasemest, ning sügavat teadmatust sellest, mida ärajäänud stimuleerimine ja võimalus oma olukorda mõjutada tähendavad inimese arenemise ning füüsilise ja psüühilise heaolu jaoks. (Margareta Schang, psühholoog) (samas, 23) M
Õppimine ja kontrollimine peavad moodustama tervikliku süsteemi. ,,Isetegevus on see jõud mis äratab õpilastes sügava huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest" Teda kritiseeriti palju, sest ta keskendus iseseisvusele ja jättis välja kollektiivsuse Industrialiseerumine Võib seostada sotsiaalpedagoogika kui tegevusvaldkonna tõsise algajaga. Industrialiseerima=tööstuslikuks muutma Tööstusrevolutsioon 18. sajandi lõpul, 19. saj teine pool. Üleminek käsotöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Teadus tööstuse teenistuses Ootused töölistele tõusid, Tekkisid uued sotsiaalsed probleemid, mis olid eelkõige seotud tööliste olukorraga Sotsiaalprobleemide tervanemise põhjused: 1.tööstusrevolutsioon 2.urbaniseerumine 3.suurperede hajumine Tööliste olukord 19. sajandil
beebide vastu viha; nende piim ei ole lapsele saatuslik; potilkäimise treenimine imikutel algab 3 nädalast; pöidla imemise takistamiseks tuleb imikutel siduda käed mitmeks kuuks kinni jne. Uuringud 19.sajandil valmistasid ette uue suuna lapse arengu uurimiseks. Algasid ka vaidlused pärilikkuse ja keskkonna mõjutuste üle. See mõttevahetus kestab senini. Avastatakse geenid ja immuunsus, mida on inimestel võimalik edasi anda lastele. Laialt levitatakse seisukohti kasvatuse võimalikkusest, kui võimsamast mõjurist arengule. Samal ajal võimendub protestantistlik ja ettemääratuse rõhutamine. Selle asemel, et täiskasvanud tunneksid vastutust oma laste eest nad lepivad lihtsustaud viisil lastega toimuvate õnnetuste ja surmaga. 18
faktilisi andmeid vatluse ja eksperimendi teel ning tuletades nendest faktidest üldisi seadusi. · Kuhn kirjeldas, kuidas teadusharu võib areneda. Teadlased töötavad pradigm raames seda edasi arendades. 1.Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad Geneetika ja arengu põhiplaan · Meie kehad koosnevad rakkudest. · Igal rakul on tuum · Iga kromosoom koosneb veel geeniahelat: geenid on lükitud kromosoomidesse. · Geenid koosnevad DNA-st. · Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. · Geenid annavad kehas korraldusi materjalide tootmiseks, et toimusk kasv ja areng. · Plajunemisel sisaldavad ema munarakud ja isamunarakud ainult poolikud kromosoomidekomplekti-igast parist üht. · KAKSIKUTE UURIMUSED kaksikuid esineb ühel juhul 80-st rasedusest.
Enne (40-50) ühiskonnas probleemina koolivägivalda välja ei toodud. 20.saj keskpaiga murrang koolis ilmnesid harvad vägivalla aktid. 50-60 lahvatas sagenemine. Tendents jätkub tänapäevani. Tänapäeval pööratakse tõsistele vägivallakäitumistele tähelepanu. Vähemtähtsatele enam tähelepanu ei pöörata. Agressiivse käitumise Vägivalda ei saa välja juurida, kui ei võidelda hoiakutega, mis puudutavad vägivalda suhtumist. Sisuliselt agressiooni puhul tegemist rohkem, kui käitumisliku aspektiga, koosneb kolmest komponendist. 1. Käitumine 2. Emotsioon tavaliselt viha. Kui tegeleme lapse viha kontrollimisega, vähendame sellega ka agressiooni, sest seen seotud omavahel. 3. Tahtlikkus(kognitsioon) kuidas suhtutakse, millised hoiakud seoses agressiooniga. Kui selle aspektiga ei tegele, ei saavutata edu.
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
2) Etnilised grupid EE-S: õpilased saaksid teha sellest graafikuid (võrdlus 10 aasta tagusega nt). 10 aastat tagasi eestlasi eesti elanikkonnast u 68% (veel Statistikaametist). Eestis ikka rahvusgruppe rohkem kui ainult eestlased ja venelased. 3) Sulandmine vs lõiming: Sulandumine(assimilatsioon)- muulane kaotab oma rahvusliku identittedi, hakkab sihtmaa keelt rääkima koduse keelena, võtab omaks suihtmaa käitumismallid jms, muudab ära oma nime sihtmaalikuks; oht selles see et kui nad nii palju sulanduvad, siis nad hakkavad liialdatult selle sihtriigi kultuuriga tegelema(marurahvuslus, vb veel hullem kui sihtmaa rahvusest inimestel),miinus- unustab oma maa keele ja kultuuri ning nt ei saa neid oma lastele õpetada vms) Lõiming(integratsioon)- eri elementidest terviku moodustamine, kõik rahvusgrupid moodustavad ilusti terviku; säilitavad oma kultuuri aga tulevad
Avatud süsteemid toodavad energiat, suletud süsteemid aga korrastamatust. · hierarhia: nimetatakse ka võimuks. See peegeldab indiviidi domineerimist peresüsteemist ja seotud indiviidi võimega muuta peres rolle ja reegleid. See kuivõrd teised pereliikmed arvestavad seda indiviidi otsuste tegemisel. Probleemselt käituvates peredes on lapsed kõrgemal hierarhilisel positisioonil, nad on võimelised muutma rolle 18 ja reegeleid selles süsteemis. Peredes vastutavad lapsed selle eest, mille eest tavaliselt vastutavad vanemad. struktuur · sidusus: ehk kohessioon, emotsionaalne lähedus. Peegeldab emotsionaalset lähedust või seotuse tundeid mistahes indiviidide vahel
vastuvõtjaga õnnestus püüda Moskva, Londoni ja Berliini saatjate signaali. Esimene kodumaine saade anti eetrisse 19. juulil 1955ndal aastal, selleks ajaks püstitatud Tallinna telemasti saatjaga. (samas). Koos Eesti riigi taasloomisega saame rääkida ka kommertstelevisiooni pealetungist ning meedia suunatust ärihuvidele. Televisiooni tähtsust tänases hetkes on vist küll raske ülehinnata. Alles inimpõlv tagasi olid inimesed, kellel polnud kodus televiisorit täiesti tavalised, n.ö ,,keskmised" kodanikud. Praeguseks moodustavad ilma televiisorita inimesed grupi, kes sihilikult väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
tahetakse kontrolli rakendada. Ka ajaloosündmusi tuleks vaadelda tsirkulaarse mudeli kontekstis (nt diktatuurid – ühiskonnal oli mingil hetkel sellist lahendust vaja). Tagasiside Igapäevakeeles tagasiside = ütle mulle, mida sa minust arvad Süsteemiteoorias: iga süsteem on nagu must kast (perekonnad ei saa ise aru, kuidas nad toimivad). Süsteemi toimimise väljundist sidestatakse tagasi infot, kuidas süsteem toimib (kas peab midagi muutma või mitte). Ümbritseva keskkonna tagasiside tajumine tagab, et perekond kohaneks mingis sotsiaalses kontekstis paremini. On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline käitumine on OK ja milline mitte (teatud sorti ajakirjandus seab norme mingite sotsiaalsete gruppide kohanduva käitumise kirjeldamiseks). Kui toimimine vastab ettekirjutustele, on tagasiside OK olen kohandunud.
◦ komorbiidsus – häirete koos esinemine laste häirete rääkimisest tuleb kindlasti arvestada laste vanust, mõni käitumine mingis vanuses on norm, aga teises vanuses häire paljudel lastel võib olla probleeme, kuid enamasti ei kujune neist häired, vaid need lähevad üle lapsed ei oska ise probleemi teadvustada häirete tekkimise põhjused: ◦ bioloogilised – geenid ◦ psühholoogilised- madal enesehinnang, lapse temperament ◦ lapse-vanema suhted ◦ vanemate omavahelised suhted, ümbritsev atmosfäär ◦ tavaliselt pole tegu vaid ühe põhjusega, vaid põhjuste kombinatsiooniga häirete esinemisesagedus: 1. käitumuslikud, aga v-b ka selle pärast, et need paistavad kõige paremini välja ◦ 7-30% lastel esineb arenguhäireid, oleneb uuringust ja meetodist
Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi ongi kõige kindlam (mõnikord küll subjektiivne) võimekate laste väljaselgitamise meetod (Sepp 2010: 60). Ka madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit laste puhul, tänavalastest rääkimata, kelle areng võib takerduda puudulike haridusvõimaluste taha, samuti teisest keelekeskkonnast või teistsuguse kultuurilise laste puhul on annete avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist. (Sepp 2010, 20-21) Gardner eristab järgmisi erivõimeid. · Matemaatilis-loogiline hea arvu ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
annaabi.ee 
