Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stereotüüp, stereotüübi, stereotüübid, illusioon, põhjusena, formuleerida, esmatasand, kohtume, aktuaalne, reflekteerima, hõlmav, üldistamine, tugevusega, ümbritsevast, puudutava, arvame, ühelt, teiselt, mõtleme, esiteks, nendesse, uskuma, üldistama, kolmandaks, ohuks, mustreid, piire, allikaid, saladus, mäletama, olukordi, produktiivne.................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD...........................................
Kollektivistlikumad inimesed aga eelistavad väiksemat distantsi. 2. STEREOTÜÜPSED KULTUURIERINEVUSED Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldatavast kui kirjeldajast. Ehkki enamasti suhtutakse stereotüüpide olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba. Pigem väljendavad need inimeste püüdu maailma grupeerida ja seeläbi paremini mõista. Reeglina ei tekita negatiivsed stereotüübid konflikte, vaid vastupidi. Mida erinevamana või ohtlikumana vastaspoolt tajutakse, seda negatiivsemad on stereotüübid. Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu ning laienevad ka neile sama grupi liikmetele, kel minevikus toimunud konflikti või negatiivse isikliku kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv
9 Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17 17 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 10 5. STEREOTÜÜBID Stereotüübistamine on inimeste gruppidesse liigitamine mingit omaduste või käitumise põhjal. Kõige tavapärasemad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ameti ja religiooni kohta. Steretüüpe liigitatakse kirjeldavaks ja normatiivseks. Stereotüübid rahvuse kohta on tavaliselt kirjeldavad, see tähendab, et sisaldavad omadusi või käitumisi, mida peetakse selle rahvuse liikmetele iseloomulikuks18. Suurel osal inimestel on tavaliselt kindel arvamus, millised ühest või teisest rahvusest inimesed on. Eriti kindlad seisukohad tekivad naaberrahvaste kohta. Milliseid iseloomujooni
Uude kultuuri sattudes on vajalik omandada uus kultuuriteadlikkus, et keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. Oluline on inimese sotsiaalsete suhete kujunemises see, kuidas tehakse otsustusi keskkonna ja selles tegutsevate inimeste omaduste üle. Mille alusel hinnatakse, ennustatakse teiste inimeste käitumist ja reageerimisviise? Sageli on otsustuste aluseks stereotüübid. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 222) Kultuuri kuuluvad inimese teadmised, uskumused, oskused, kõlbelised tõekspidamised, tavad ja harjumused, sest ükski neist pole meile sünniga kaasa antud ja me oleme omandanud nad kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid
...................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele.............................................................. 13 Noorsootöötaja roll ..................................................................................................15 .....................................................................................................................................16 KOKKUVÕTE..................................
17. Kuidas me loome arusaamise teistest? arusaamise loomisel teistest mängib kõige rohkem rolli esimene mulje.Vastavalt sellele, milline inimene üldjoontes ning terviklikult välja näeb, millised on tema isikuomadused jne kujuneb ka arusaam temast.Esmamulje tekkimist inimesest on hiljem on praktiliselt võimatu juba muuta. Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid. 18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene info on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Tegelikult on esimese kuvandi põhjal loodud pilt tihtipeale väär. Samas jäävad petlikud esmamuljed enamasti püsima. Teadlased väidavad, et kuni 2/3 esmamuljetest jääb püsima ka pärast kuudepikkust suhtlemist ning inimesed on valmis tegema vaid pisikesi korrektiive. 19. Mis on stereotüübid?
18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda tetud informatsiooni ja filtreerida välja muu 19. Kuidas me loome arusaamise iseendast? *enesehinnang *enesekontseptsioon 20. Kuidas me loome arusaamise teistest?*esmamulje*füüsiline atraktiivsus*väljendusrikkus*stereotüübid ja per.üldistuse 21. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel 22. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 23. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? *vastuvõtja enesekindlus *konteksti mõju jne 24. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? 25. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus
konfliktiks või ebamugavaks olukorraks; otsitakse midagi ühist. · Grupitaju: pilt eri rühmadest · Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Stereotüübid ja eelarvamused Kui teine inimene on paika pandud, läbi kombatud, on olemas mingisugune pilt, suhtumine. Püsiv üldistatud suhtumine mingisse gruppi, inimtüüpi, mis põhineb varasematel kogemustel ning ei arvesta indiviidi eripärasusi. · Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid · Solomon Aschi pildikatsed Kõikidel inimestel on stereotüübid. Stereotüübi uurijad on välja toonud hulgaliselt funktsioone, mida stereotüübid täidavad: 1) lihtsustavad maailmataju 2) on viisiks, kuidas lapsel kujuneb pilt sotsiaalsest ümbrusest 3) pinnapealsustavad taju 4) hoiavad kokku energiat taju ökonoomika 5) oluline tunnus rühma fenomen taastoodab rühma identiteeti
15. Kuidas me loome arusaamise teistest? arusaamise loomisel teistest mängib kõige rohkem rolli esimene mulje.Vastavalt sellele, milline inimene üldjoontes ning terviklikult välja näeb, millised on tema isikuomadused jne kujuneb ka arusaam temast.Esmamulje tekkimist inimesest on hiljem on praktiliselt võimatu juba muuta. Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid. 16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. 17. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 18
Inimesed on oma minaga palju seotud. Mõtleme sellele, kes me oleme. Kohati oleme õnnelikud enda üle, kohati kurvastame enda üle. Mõtleme ka sellele, kuidas me teistele välja paistame. Spotlight efekt kaldume nägema ennast nagu me oleks laval tähelepanu keskpunktis. Katse piinlikkust tekitavat asja märkavad vähesed, nii välimuses kui emotsioonides. Usume transparentsuse illusiooni seda et meie tunded ja mõtted lekivad ja teised näevad meie sisemist elu. See aga on vaid illusioon. Mina ja sotsiaalse ümbruse omavahelised suhted: 1. sotsiaalne keskkond mõjutab meie enseteadvust (nahavärv võõras keskkonnas) 2. enese pärast muretsemine mõjutab meie sotsiaalset käitumist (riietus, soeng, meik) 3. sotsiaalsed suhted aitavad meil defineerida iseennast (sõltub erinevatest rollidest, kus me osaleme) Minapilt - kogu info enda kohta, üldine nägemus iseendast, kogu enda mõtete ja tunnete
selgitama, mis on oluline. 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse 46. Taju sõltuvus isiksusest. Tajumisprotsesse mõjustavad kõik selle inimese isiklikud omadused elukutse, teadmised, püsivad hoiakud, huvid, tunded, vajadused, väärtused jne. Apertseptsioon. 47. Müller-Lyeri illusioon. 11 Noolte pikkuste vaatlemine. Tegelikult on kõik ühepikkused aga kuna nootle otsad on erinevat pidi, siis tundub nagu need oleks nihkes või eri pikkustega. 48. Värvinägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit - valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane.
See määrab palju kuidas me teda enda jaoks määratleme. Esmamuljes on põhilised välimus ja esimesed sõnad. Meie mõtetes on ka palju stereotüüpe mis loovad esmamulje. Me vaatame kuidas teda ümbritsevad inimsed suhtuvad temasse ja kujundame oma arvamuse vastavalt sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus
enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). 17. Kuidas me loome arusaamise teistest? * esmamulje - esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel * füüsiline atraktiivsus kuidas inimene välja näeb ja mida see meile ütleb * väljendusrikkus ja karismaatilisus kuidas inimene suhtleb, kas teda on meeldib kuulata jne * stereotüübid ja üldistused kui näiteks teame, et inimene töötab kindlal erialal, võime teha üldistusi selle eriala põhjal ja inimesest kujuneb hoopis vale arusaam Albert Mehrabiani järgi võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: - 7% - verbaalne (sõnad) - 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) - 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) 18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige määravam mulje kujundamisel. 19. Mis on stereotüübid?
Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid Grupitaju: pilt eri rühmadest Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Isikutaju Võtmetunnused Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid. Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus. Stereotüübid ja eelarvamused Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid 10 See kui võetakse kontakti selle kaudu, ... Selle alusel kategoriseeritakse. Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailma stereotüpiseerimine Stereotüüp püsiv, üldistatud suhtumine. Solomon Aschi pildikatsed Pildikatse: nähti üht ja sama nägu, kuid hinnati stereotüüpe (laste kirjanikku heana ja
Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). 15. Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. 16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. 17. Mis on stereotüübid? Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. 18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümbolid ja tähistatavad
samaväärselt. (Medin & Aguilar, 1999) 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Represeteeritakse nt piltidega, valimisreklaame. Misjuhul on pilt sümboliks. 46. Taju sõltuvus isiksusest Teadmistest Väärtustest Tõeks pidamisest Vajadustest hoiakutest 47. Müller-Lyeri illusioon. Müller-Lyeri illusioon - kui kaks sirglõiku on sama pikad, siis näib nooleotsaga sissepoole suunatud lõik pikemana, kui väljapoole suunatud nooltega lõik 48. Värvinägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit - valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat
Tajuja ei pruugi ise aru saada, millised tegurid tema tajuprotsessi mõjutavad. Teise isiku tajumisel kasutatakse järgnevaid lihtsustamise mehhanisme. 1) stereotüpiseerimine seisneb selles, et tajuja vaatleb üksikisikut kui mõne grupi liiget (näiteks: noor, naine, eestlane) ja eeldab, et grupi tunnuseid saab omistada indiviidile. Sotsiaalse grupi tunnus domineerib teiste tunnuste üle. Enim kasutatakse soo, tegevusala ja rahvusega seotud stereotüüpe. Stereotüübi rakendamine tähendab, et noort peetakse kogenematuks või optimistlikuks, eestlast kinniseks või tuimaks jne. Loomulikult ei iseloomusta eelpool toodud omadused ei kõiki noori ega kõiki eestlasi. Tüüpide määratlemine aitab vahel kiiresti sõnastada inimese olemust, kuid ka teda mõista. Hoiduda tuleb siiski liigsest üldistamisest, sest võidakse silmist kaotada konkreetsele inimesele omased tunnused. Näiteks kompetentse suhtleja stereotüüp sisaldab mitmeid tunnuseid (joonis 2.2.)
Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. 13. SOTSIAALSED STEREOTÜÜBID. Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed. Osad stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel
Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ..
Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. Tervikuna on sotsiaalse taju puhul nii, et see mida me ootame, mõjutab seda mida me näeme, kuidas me näeme ja mida me selle kohta mäletame. Sotsiaalsed stereotüübid. Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed. Igas stereotüübis on ka oma tõeivake. Need stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet:
rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle "ilus tüdruk", vaid küsib "kelle tütar"? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine Vihje erinevustele individualiseerumises kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! Soovmõtlemine näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid Stereotüüp püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid Solomon Aschi pildikatsed Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi
rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine • Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! • Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid • Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid • Solomon Aschi pildikatsed • Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine • Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks • Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? • Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi
olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi loomadel on teadvus nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud ümbritsevast keskkonnast ei ole nad teadlikud sellest, et neil see teadvus olemas on. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma, teisisõnu peegeldama e reflekteerima , mis toimub tema psüühikas, ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Inimene versus loom: · asjade omaduste eristamine (tegelikkuse oluliste omaduste eristamine) · eesmärgilisus (tulevik versus "siin ja nüüd") · kogemused (ühiskondlik-ajalooliste kogemuste akumuleerimine, omandamine, edasiandmine, suuline ja kirjalik keel) · Mida uurisid strukturalistid? Nimeta üks strukturalist.
konsensus ei tähenda, et kõik oleksid tingimata poolt, see tähendab, et ÜKSKI POLE VASTU. Konsensuse saavutamine nõuab aega, kõigi rühma liikmete aktiivsust, juhi oskust reguleerida konflikte, rühma motiveeritust ühise seisukoha kujundamiseks. TÜÜPVEAD: grupimõtlemine- iga liige püüab kohandada oma arvamust selliseks, mida ta usub olevat grupi arvamuse, on olukordi, kus grupp täesti kõrgesti kvalifitseeritud indiviide võtab vastu valesid otsuseid. 1) Grupi ,,haavatavuse" illusioon kui räägitakse palju stiilis "me oleme ohus!", samal ajal kui oht pole just märkimisväärne. 2) Usk oma grupi kõrgesse moraalsusesse. 3)Grupi otsuste kollektiivne ratsionaliseerimine- seletatakse enestele ära, miks see on ikkagi õige otsus. 4) Jagatud stereotüübid grupivälise kohta ja eriti oponentide kohta tavaliselt arvatakse ühiselt, et oponendid ei tea neis asjust midagi. 5)Enesekriitika puudumine- on kirjutamata reegel. 6)Ananüümsuse illusioon, grupis osalejale
stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi. · Skeemid, stereotüübid teooriad iseenda ja teiste kohta lähtuvalt meie kogemustest. Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Antropoloogid uurivad erinevaid kultu
järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul
1) ei arvata, et mõistetakse mitteverbaalsete signaalide või eri käitumisviiside tähendust, kui pole just antud kultuuri asjatundja 2) ei võeta võõra inimese mitteverbaalseid signaale enda vastu suunatuna, isegi kui need teie kultuuris tunduksid solvavad 3) ollakse teadlik iseenda mitteverbaalsest käitumismustrist, mis võib olla solvav mõnes teises kultuuris Kolmandaks toovad Hofstede ja Pedersen (2004, lk 41) välja, et peamine takistus kultuuridevahelises suhtluses on stereotüübid. Inimesi püütakse sobitada mustritesse, mis tuginevad kogemustele. Nähakse suuresti seda, mida ise tahetakse või loodetakse näha, ning lükatakse kõrvale tõlgendused, mis ootustega kokku ei sobi. Kui ollakse pähe võtnud, et X maa inimesed on võõramaalaste suhtes ebasõbralikud, siis üsna tõenäoliselt ka tõlgendatakse nende käitumist just nii. Et sellest barjäärist üle saada, on vaja: 1) püüda teadlikuks saada oma stereotüüpidest ja eelhoiakustest, mis puudutavad teist
8. Taju ja tajuprotsess Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Terviku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju maht on 4-8 elementi. Taju liigid: isikutaju- mõistad teist inimest, ruumitaju- võimaldab hinnata ruumisuhteid, liikumistaju- annab infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub mingile objektile või tegevusele. Isikutaju- tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on- stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine. Taju vead- stereotüüpide kasutamine, haloefekt, loogiline järeldamine
keel pole enam norm, samas Kanadas räägitavad prantsuse k norm on Euroopa prantsuse keel), - autonoomia heteronoomia (nt šoti k). 34. MIS ON SEKSISTLIK KEELEKASUTUS? NIMETA SELLE JAGUNEMISVÕIMALUSED. Seksistlikud keeled näitavad mehi ja naisi ebavõrdsetena. Justkui ühe soo esindajad on mingil moel vähem täiuslikud, terviklikud ja neil on vähem õigusi kui teise soo esindajail. Seksistlikud keeled esitavad meeste ja naiste stereotüüpe. Mõnikord näitavad stereotüübid mõlemat sugu halvas valguses, kuid enamasti siiski naisi. On vaieldav, kas keel saab olla seksistlik vaid meeste või naiste suhtes. Keel saab näidata mehi vähem täielike, ja vähem inimlike, vähem õigusi omavatena kui naisi. Kas sel juhul on tegu seksismiga, oleneb ühiskonnas valitsevatest võimusuhetest. On kaheldav, kas keelel, mida kasutatakse n-ö meeste vähendamiseks, on sama efekt nagu keelel, mida kasutatakse naiste vähendamiseks. Seda seetõttu, et
järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. 12 Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul
motivatsioonifaktorid), kuid nende puudumine ei tekita veel negatiivset suhtumist. Teiste vajaduste (organisatsiooni poliitika, juhtimine, suhted, töötingimused, turvalisus nn hügieenifaktorid) olemasolu ei ole otseseks motiveerijaks, kuid nende puudumine tekitab rahulolematust. Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab vähendada rahulolematust. 5. Miks on grupimõtlemise teema väga tähtis? Grupile on omane nn grupimõtlemine (Janis): Kindlusetunde illusioon grupis töötades väheneb keskkonna hädaohu tunnetus Ratsionaliseerimine liiga palju viidetakse aega oma otsuste kiitmiseks Usk oma grupi moraalsusse oma grupp tundub eetilisena, teised mitte Stereotüpiseeritud vaatekoht oponendile vastane tundub rumala ja saamatuna Konformsuse mõju grupilahend ei ole väga hea enamuse surve tõttu Enesetsenseerimine grupi liikmed ei julge välja öelda kõike
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
annaabi.ee 
