valitsevatele probleemidele. Läänemaailma 60.aastatel toimus nn. „ noortemäss“, mis leidis väljendust hipide liikumisest. Toimusid üliõpilaste streigid ning protestimised, samuti levis eliitnoorte seas subkultuur,kuhu kuulusid-britid, hipid, rokkarid, häkkerid, muidugi ka „ jahimehe stiilis“ lõngused.See kujutas suurelt läbi meedia Lääne moe kujutamist, eriti Ameerikat. Mehed kandsid Havai särke, päikeseprille, kitsaid pükse ja terava ninaga kingi. Lõnguse naine kandis tavaliselt miniseelikut ja lubas endale säilitada lapseliku käitumisviisi.Samuti Euroopast sai alguse massikultuur ehk popkultuur, mis tähendab isikupärast maitsega tarbijale mugandatud vaimset ja ainelist kultuuri.Popkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda, kui tarbekaobatoodang oluliselt tõusis ja massikommunikatsiooni vahenditega, eriti televisiooniga levitati ajaviitelist kunsti
1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 2.september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust) Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime:
Ajaloo konspekt Rocca al Mare Kool Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine
iseseisvuse taastamiseni repressiivseks. Kuigi selle hilisema ajajärgu sündmuste uurimine ei kuulu komisjoni ülesannete hulka, tervitame me Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese otsust rajada instituut, mille ülesanne on nimetatud perioodi dokumenteerimine. See annab praegustele ja tulevastele põlvkondadele võimaluse mõista tingimusi, milles nende vanemad ja vanavanemad olid sunnitud elama üle poole sajandi. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise
lennuväe poolt teostatud operatsioone Läänemerel: A) Kuressaare ja Pärnu pommitamine 1915, millega kaasnes ,,Waldhofi" tselluloosivabriku õhkulaskmine Vene vägede poolt sakslaste maabumise kartuses B) Saksa tsepeliini lend üle Paldiski 1915. 1915 aastaks jõudis sõjategevus Lätti, Daugava jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks stabiliseerus VABADUSSÕDA (24.11.1918-03.01.1920) 02.02.1920 oli Tartu rahu I maailmasõda lõppes 11.11.1918 kell 11.00 (vaherahu); Pariisi rahulepingud 19181920 Sõdivad pooled 1) Nõukogude Venemaa Punaarmee 2) Eesti enamlased: Eesti kütipolgud 1. Eesti rahvuslased. Eesti kaitsevägi 2. Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 1. Vabadussõja algus: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Enamlaste juhitud Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist tunnustada ei tahtnud. Nende poliitika eesmärgiks sai:
Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine.
naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid
juunil 1913. · Põhjuseks Serbia ja Bulgaaria erimeelsused Makedoonia küsimuses. · Lõppes 10.08.1913 Bucharesti rahuga. Bulgaaria ja Türgi piir määratleti Konstantinoopoli rahuga. Balkani sõdade tulemused: · Näitasid geopoliitilise olukorra äärmist ebastabiilsust Balkanil. Laialt levinud metafoor: "Balkani püssirohutünn". · Viisid Bulgaaria ja Türgi lähenemisele Keskriikidele · Tõid välja veelkord Serbia ja Austria-Ungari vastuolud Euroopa enne Esimest Maailmasõda · Piirikontroll riikide vahel praktiliselt puudub. Hakatakse esimest korda laialdasemalt reisima. Hakkavad välja kujunema üle-euroopaline suhtlus ja üle-euroopaline kultuur. · Teaduse ja tehnika areng. Progressiusk . Modernistlik kunst. Küllaltki naiivne arusaam, et suured sõjad pole Euroopas enam võimalikud · Samas oodatakse intuitiivselt üht "suurt sõda, mis lõpetaks kõik sõjad", kuid paneks ühtlasi igaveseks paika riikide jõuvahekorrad.
enneolematuid võimalusi juhtida terroriaktsioone üle maailma. Krüpteeritud internetiside pakub kõigile võimalusi, mida 15 aastat tagasi said kasutada vaid üksikud võimsad riigid. Samal ajal hakkasid terroristid katsetama massihävitusrelvi. Juunis 1994 Matsumotos ja märtsis 1995 Tokyos laskis terroristlik ususekt Ülim Tõde metrootunnelitesse mürkgaasi sariini. Tekkinud võimalusi hakkas kasutama ka Osama bin Ladeni organisatsioon Al Qaeda. 2001. aasta kevadel nurjati Al Qaeda katse levitada sariini Euroopa Parlamendis Strasbourg'is. Septembris 2001 läks Al Qaeda rünnak USA-s osaliselt korda. Kuhu terrorism lõpuks tänapäeva globaliseeruvas maailmas välja jõuab, seda ei tea vist keegi. Igatahes on sellest saanud tohutult suur oht julgeolekule, mis on kujunenud meie 21.saj uueks väljakutseks. Kas me selle väljakutsega ka hakkama saame? Seda nätab ainult aeg. (http://en.wikipedia.org/wiki/Terrorism)
Seadused ja õigusnormid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue – vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist
kontrollitavust. 3. Keskaegne maailmapilt Keskaeg on renessanssiajastu mõistes vähekultuuriline pime aeg, mis jääb antiikaja ja renessanssi vahele. Tegelikult on keskaeg kokkuleppeline mõiste, mis võeti lõplikult kasutusele nn. valgustusajal s.o XVIII saj. Kokkuleppeliselt algab keskaeg 476. a. Keskaeg jaotatakse 3-ks etapiks: 1. Varakeskaeg V-X sajandini-vaesus, poliitiline killustatus. Ainus kindel organisatsioon oli katoliku kirik. 2. Kõrgkeskajaks XI-XIII sajandini- linnade uus sünd, stabiilsus, rikkuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked. 3. Hiliskeskajaks XIV-XV sajandini- katkuepideemiad, elanikkonna vähenemine, muutused ühiskonnas. Keskaja lõpuks peetakse:(vaidlused) 1. Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. 2. Ameerika avastamist 1492. 3. Reformatsiooni e. usupuhastuse algust 1571. ((Alljärgev tekst -S
27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. 29* sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 30* sõjaaastad: 18* purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). 19* tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. 31* tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. 32* suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I
teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba) Rahusvahelisi suhteid ei iseloomusta mitte õigus, vaid pigem anarhia. Tegelikkuses riigid siiski nii ei käitu. Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid. Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut. Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas selle läbi, et ükski õiguslik regulatsioon ei suutnud ära hoida I ega II maailmasõda. I maailmasõja alguses tahtis Saksamaa minna Prantsusmaa vastu. Selleks mindi kaarega läbi Belgia, kuna Prantsuse-Saksa piiril kaitseliin. Enne oli sõlmitud Belgia neutraliteedileping, millega seda riiki ei oleks tohtinud kaasata sellesse sõtta. Hiljem Saksa diplomaadid väitsid, et neutraliteedileping on vaid paberilipakas (toetas Hobbsi ja Austini võimuteooriat). H.L.A. Hart ,,Concept of Law" Kas rahvõ on õigus? Sanktsioon on üks viise, ta on ikka õigus (?)
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
* Müncheni sobing Prantsusmaa ja Inglismaa ajasid lepituspoliitikat Saksamaaga 5. Miks Suurbritannia ja Prantsusmaa läksid 1938. aastal kokkuleppele Saksamaaga aga 1930. aasta kevadel kavandasid liitu NSV liiduga? NSV liit ei kuulunud Rahvasteliitu ja temaga oleks toona olnud lihtsam koostööd teha. Algul prooviti Hitlerit ohjeldada NSVga, hiljem nähti, et see ei toimi ja et Hitler suhtleb ise NSVga ja otsustati, et kindlam on ise hakata lepitust otsima. Teine maailmasõda Põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: 1. Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3. Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle 4
Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1.september 1939 Saksamaa alustas II maailmasõda Poolale 3. september 1939 kallaletungiga. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september 1939 17. september 1939 Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. Poola valitsus lahkus erilennukiga Suurbritanniasse
septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. (Wikipedia) USA ja Briti lennukid asusid Osama bin Ladeni kättesaamiseks ning terroristliku organisatsiooni Talibani kukutamiseks Afganistani pommitama. Kui alguses oli sõda edukas ning Taliban kukutati siis halvenes olukord 2004. aastal. Tänaseni on mitmed piirkonnad (eriti lõunas ja idas) siiani Talibani kontrolli all ning hoolimata NATO vägede kohalolust, on rünnakud nii sõduritele kui tsiviilelanikele tavalised ning liitlasvägesid kritiseeritakse suurte tsiviilhukkunute arvu pärast. ,,USA president Obama sõnul pidi vägesid hakatama välja tooma 2011 aasta lõpul ja tänapäevaks on vähendatud sõdurite arvu minimaalselt." (Solnik) 3.2 Eesti osalus Afganistanis
valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit. Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel · Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi
ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehaldurkonnaks. 2. Maakonnad nim. ajutiselt ümber maakonna keskuste järgi. 3. Suurendati maakondade arvu, lahutades olemasolevaid väiksemaks: · Ajutiselt rajati Paldiski maakond · Pärnumaast eraldati Viljandi maakond · Tartumaast eraldati Võru maakond · Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt 12le Võru ja Paldiski. 6. I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine Iseseisvumise eeldused: 1. kultuurilised eeldused: · ühtlustus kirjakeel, · levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti, · kujunes välja rahvuslik haritlaskond, · rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine), · aktiivne seltsielu, kasvas selle organiseerituse tase. · jne. 2. majanduslikud eeldused:
Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine. Võim - tähendab valitsemise alluvussuhteid ja tema tuumaks on vägivalla kasutamine võõra tahte allutamiseks. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korrastamiseks.
........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon.......................................................................11 3.2Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted.......................................................12 3.3Rahvusvahelise suhtlemise vahendid...........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5
Samuti olid valitsused võimul väga vähe, halb mulje, nagu poleks töökorras. Kui hääletati PS muutmise kohta, siis muudeti endale kasulikumaks hääletusseadusi, kuid sellegipoolest kaotati, esimesel hääletusel ka ei mindud laiali, nii nagu seaduses oli kirjas, kui rahvahääletus kaotatakse. Kehtestati üleriigiline kaitseolukord, kehtestati tsensuur. 34. a oli poliitiline vastasseis – vabadussõdalased ja kõik teised erakonnad, vabadussõdalased boikoteerisid ajakirjandust, ning ajakirjandus vastandus neile veelgi rohkem. Autoritaarvõimud põhjendasi kõike sellega, et kuulduste kohaselt oleks vabadussõdalased ise riigipöörde teinud, samuti kardeti välisohtu Eestile ja vabadussõdalased olevat natsi saksamaa poolt finantseeritud. Sooviti demokraatiat päästa. Vabadussõdalased arvasid, et see on PS vastane. Teised erakonnad olid Pätsi ja Laidoneri tegevusega alati nõus, nurin tekkis hiljem. 14. Eesti autoritaarrežiimi (1934-40) olemus.
maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim nn. Reini tagatispakt, milles Prantsusmaa ja Belgia ühelt poolt ning Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles' rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna. Reini jõe vasaku kalda 50 km laiune maariba kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Locarno konverentsil kinnitati üksmeelselt, et on saabunud leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Et maailmasõda oli vaid juhuslike vigade tulemus, kuid nüüd on leitud tõhusaid vahendeid tüliküsimuste lahendamiseks ja taoline õnnetus ei kordu enam kunagi. Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 27. VIII 1928. a. oli vaid nende lootuste kulminatsiooniks. Nimetuse sai pakt Prantsuse välisministri A. Briandi ja USA välisministri F. Kelloggi nime järgi. Paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega
Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja
*Demokraatlikutel liikumistel osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSVL demokratiseerimine. *1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandiumi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, NSV vägede väljaviimist jm. *Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole ja väliseestlasi innustati aktiivselt tegutsema. *Balti pagulaste ühistööna loodi 60ndatel organisatsioon BATUN (Baltic Appeal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜROle saadetud memorandumi elluviimist selles maailmaorganisatsioonis. BATUNi tegevus aitas kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnustanud 70ndate alguses Balti riikide okupeerimist. *1975 kirjutati Helsingis alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) lõppaktile, ka NSVL kirjutas sellele alla ja sellega loodeti, et NSVL hakkab inimõigusi järgima. Hrustsov 1956-1964
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart
CD ja DVD tiražeerimine: CD Lahendused OÜ ISBN 978-9949-13-996-5 3 Eessõna Käesolev õppematerjal on valminud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Living History Forumi (Rootsi) koostööprojekti raames ning seda on rahastanud Eesti Vabariigi Valitsus ja rahvusvaheline holokausti uurimise ja holokaustiteemaliste haridusprogrammidega tegelev organisatsioon International Task Force (ITF). 2005. aastal peeti Pühajärvel täienduskoolitusseminar, kus õpetajatega arutati, missugust õppematerjali oleks kooli vaja, ning töötati välja õppematerjali esmane struktuur. Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis. Viimase 10 aasta jooksul on teema aktualiseerunud ka välispoliitikas ning saanud avalikuks diskussiooniallikaks.
USA oli 20. saj. alguses n-ö isolatsioonis Euroopa sõjalises osas. ● Ise hakkama saamine ● Neutraalsus ja mitte-ühinemine -> Neutraalsus on konfliktis poole mitte-võtmine (riik kuulutab ise välja). Mitte-ühinemine on väga konkreetses konfliktis mitte-osalemine, külmas sõjas ei võtnud kolmas maailm sellest osa. [non-alive movement??] ● Liidud - Casus foederis -> ehk põhjus, päästik, mis selle liidu tegevuse valla päästab, nt NATO 5 artikkel - Kohustused -> Millal tekivad? Mõnel pool automaatselt, mõnel pool läbirääkimiste käigus. - Vägede integratsioon -> Uus leiutis, NATO on lipulaev, vägede ühildamine, suhtlemine jne. - Geograafiline ulatus -> NATO ei sekkunud Falklandi sõjas, sest see toimus Lõuna- Atlandi piirkonnas. Heaolu ● 20. sajandi eesmärk - Sotsiaalne heaolu ja majanduskasv ● Strateegiad
Teistel poolmaakodadel oli palkidest ja lattidest ehitatud tüvi- või tömppüramiidi kujuline karkass, mis kaeti pealt kasetohuga. Sellele asetati latid ning kaeti need mätaste ja mullaga. See poolmaakoda oli poolest kuni pooleteise meetri sügavuseni maa sees, sel oli muldpõrand, väike uks, jäätükist aken 5 ning kaminataoline ahi puupulkadest ja savist valmistatud korstnaga. Pärast Teist maailmasõda on poolmaakodade kasutamise kohta vaid mõned üksikud teated. Tänapäeval elavad handid enamasti tüüpprojektide järgi ehitatud palkmajades. On kolm kõige enam levinud tüüpprojekti: 1) üheruumiline elamu, 2) esikust, köögist ja toast koosnev elamu ja 3) kahekorteriline elamu, mille korterid koosnevad esikust, köögist ja toast. Viimastel aastakümnetel on ehitatud ka suuremaid mitmekorterilisi ridaelamuid.
alustasid integratsioonipoliitikat: nad keelasid teistel rahvastel enda ajalugu mäletada ning suulist pärimust hoida. Nad pidi omaks võtma ashantide ajaloo ja pärimuse. Afrikanistika Afrikanistika on kompleksne teadus, mis tegeleb aafrika rahvaste ajaloo, keelte, kirjanduse, kunsti, etnoloogia, õiguse, majanduse, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide uurimisega. See tekkis 19. saj orientalistika osana ning eraldus sellest allest pärast Teist maailmasõda. Teaduslik süstemaatiline lähenemine Aafrikale on seega üpris uudne nähtus. Misjonärid, kes mustale mandrile rändasid, hakkasid koheselt uurima sealseid keeli. Eesti misjonär Evald Ovir, kes hukkus noorena Lääne-Aafrikas, koostas väidetavalt esimese teadusliku artiliki suahiili keele kohta ning see ilmus ka ühes saksa ajakirjas. Philip D. Curtin ütles, et me tegelema ainult mainstream-ajalooga. Historiagraafia küsimused Aafrika ajaloo uurimine oli hooletusse jäetud kuni 1950
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
