lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. * Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps on tihti haige, kaotab õpitud oskused, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks nõu pidada psühholoogiga. * Vanema usk lapse võimesse kohaneda ja tunda rõõmu lasteaiast aitab ning toetab teda sellel raskel, kuid olulisel teel iseseisva elu suunas. Meeldivat koostööd soovides Tallinna Lasteaed Sinilind meeskond http://www.sinilind.edu.ee/Kuidas_aidata_last_lasteaiaga_kohaneda.pdf Laste kohanemine lasteaiaga Lasteaed.net, 3.04.2011 13:16 , Lapsevanematele | 1 kommentaar » Emale, kes on kaua lasteaiakohta oodanud, on see päev rõõmupäev, kui talle teatatakse, et avaneb võimalus laps lasteaeda panna. Kohe on aga uus mure platsis kuidas laps lasteaia, teiste laste ja õpetajatega harjub ...
stimulatsiooni (Taani metsakooli näitel)? Peksime usaldama lapsi rohkem ja võimaldama neil midagi oma kätega teha , kartmata õnnetuid tagajärgi. Taani metsakoolis toimus tegevus pigem õues kui siseruumis. Neil lubati endal naelu puusse ehk õppida kasutama haamrit, kasutati oma tegevuses ka muid looduslikke materjale ja õpiti tegema midagi reaalset. Just seda peaks ka rakendama eesti lasteaedades. g)Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas? Kõige parem valgus lastele on päevavalgus ning seda tuleks võimaldada neile maksimaalselt kuid samas peaks olema igal lapsel võimalus minna ka varjulisemasse kohta kuhu laps saaks eemalduda, et rahulikult suhelda või üksi olla. Uuringud näitavad, et lapse areng lugemis- ja arvutamisoskustes paraneb just loomuliku. valgustusega keskkonnas
Õpekavade analüüs (Teema IV) 1. Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine? a. Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda. 2. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel
õppekeskkonnaga. „Kuna 85% meie kommunikatsioonist on mitteverbaalne, vajame me tagasipöördumist teistsuguste suhtlemiskeskkondade ja õppimisvõimaluste poole. Siis muutuvad maastik, loodus kultuur „klassiruumiks ja õppevahendiks“ ning tõeliselt hariva kooli kandjaks.“ (Brügge, Glanz, Sandell 2008, 51). Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Võib öelda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida lastel on oluline õppida. Lastele on tähtis edasi anda teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil ümbritsevas maailmas toime tulla. Samas on oluline ka see, et lastest kujuneksid inimesed,
3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige kõrgemale, sest see on riiklik asutus ehk siis on lapse areng selles asutuses tagatud. Kahjuks jäävad niiviisi lasteaedade varju lastehoiud, mis on järjest tihemini hakanud arenema välja juba tuntud stereotüübist, kus lapsed omapäi hoidja valve all mängivad. Minu uurimistöö eesmärgiks seadsin olukorra, kus tahan täiesti nullist avada säärast lastehoidu, mis pakub asendust lasteaedadele, kus laps saab täpselt sama hea alghariduse enne kooli minekut.
(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.
O. Schihalejev ,, Väärtuskasvatus õpetajakoolituses" S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse" Lasteaed ja kolm müüti november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide
ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi lapsele kord minna, kas ta teeb haiget või riivab kellegi tundeid. Siit peakski sisse tulema õpetaja kui suhete reguleerija. Talle ei piisa ainult oma teadmistest, pedagoogilistest meetoditest või tegevuskavast kinnipidamisest, vaid ta on lastele väljaspool perekonda esimene usaldusisik, kelle poole murede ja rõõmudega pöördutakse. Kasvataja peaks suutma rühmas luua sellise atmosfääri, kus iga laps individuaalselt tunneks ennast turvaliselt, teaks, et ta on võrdsete õigustega grupi/rühma liige ning et ta võib oma õpetajat usaldada.
Lapse erivajadusi võidakse märgata ka alles lasteada tulekul, koolieelsete aastate jooksul. Tavarühmades saab varajane sekkumine alguse erivajadustega lapse märkamisest teiste laste hulgas, sobitus- ja erirühmades keskendutakse iga erivajadustega lapse arengu toetamisele. Et lasteaia pedagoog saaks varakult märgata lapse arengu mahajäämust, eripärasid või andekust, on oluline kõigi rühma laste arengutaseme järjepidev hindamine, laste arengu perioodiline analüüsimine. Lasteaedades on saanud tavaks kirjeldada kõikide laste arengut vähemalt üks kord aastas, üldiselt sügisel. Õpetaja kogub lapse arengu kohta teavet nii igapäevaste tegevuste käigus, laste käeliste tööde analüüsi kui ka mängu vaatluse kaudu. Kasulik on küsitleda lapsevanemaid ja teisi lapsega tegelevaid täiskasvanuid, jälgida õppeülesannete sooritust ning tulemusi. Oluline on arengu hindamisel arvesse võtta erinevaid valdkondi ning anda hinnang lapse teadmiste ja oskuste
päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik
kuni see inimene, kes selle lause ütles ütleb selle lause uuesti. Samuti, kui proovida talle rääkida, et teistele ei tohi haiget teha, siis raiub poiss ütlesoodu, et tohib, kuna muidu teevad teised temale haiget. 4.1 Meetod ja protseduur Kommunikatsiooni oskuste vaatlemiseks jutustasin poisiga erinevatel teemadel, et näha palju poiss räägib, milline on tema rütm, kiirus ja pausid. Jutu teemaks oli lasteaed. Lasteaias käimine, koju minek, kas ta soovib koju minna, kas tal lasteaias sõpru on ja kõik ülejäänu, mis on lasteaiaga seotud. Poiss oli väga jutukas. Tema laused jäid 3-4 sõnalisteks ja sõnade lõpud olid –ma lõpuga. Tegusõnad ja ka mõned nimisõnad. Samuti ei suutnud poiss oma lauseid väljendada sõnadega nii nagu mõtles ja siis pidi ta kätega vehkima. Rütm iseenesest oli hea, jutt läks kiireks, kuna tal oli nii palju rääkida. 4
Oleks hea näidata lastele, kuidas näiteks härjapõlvlasi kujutatakse vms. 17 16. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Aleksei Turovski jutu järgi kirjutanud Ülo Russak ,,Loomajutte meilt ja mujalt". Illustreerinud Pierre Couronne. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema, see on ise suur ja ilusate piltidega ning toredate juttudega. Mäletan, et vaatasin seda raamatut väiksena huviga. Oli üks minu lemmikutest. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on erinevaid jutte loomadest. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Juttude sisu on arusaadav ja igati õpetlik. Jutud loomadest tutvustavad lapsele looma välimust, elukohta jne. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Loodus metsloomad, koduloomad, linnud, kuidas loomade eest hoolitseda jne. 6
viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub. Läbi tuleb arutada ka töövormid, näiteks lepitakse kokku individuaalse arenduskava vajadus, milliseid teenuseid saab pakkuda lasteaed ja mida on vaja perekonnal lisaks teha või kust abi saada. Seega on nii tava- kui ka sobitus- ja erirühmades vajalik kõigepealt lapse arengutaset hinnata, seejärel olukorda arutada lasteaiatöötajatel omavahel ning koos lapsevanemaga.
Kuna nad armastavad palju magusat, siis seda anda päeva esimesel poolel. POES KÄIMINE Enne, kui lähete poodi, tuleks koostada nimekiri, et mida poest vaja. Kui on võimalik, siis võib jätta lapse koju. Kui võtate lapse poodi kaasa, siis tuleb eelnevalt kokku leppida, et kui ta käitub poes ilusasti,et siis premeerite teda mõne väikse asjaga. Ei pea olema midagi suurt ega kallist. Kui aga hakkab poes olles laps jonnima, siis oleks hea, kui suunata ta teise keskkonda. ATH LAPS JA LASTEAED Neid lapsi ei oodata rühma ja kui ta tuleb rühma, siis laps tajub selle ära. Väga hea oleks, kui vanem teavitaks rühma personali, et tema laps on ATH enamjaolt seda ei tehta. Isegi, kui pole veel määratud ATH aga vanem arvab, et võib olla tema lapse selline, siis võiks ka ikkagi teavitada, et on kahtlusi. Hea oleks, et kui rühmas võtab hommikuti sama inimene ATH lapse vastu.Talle meeldib kokku panna puzlet. On hea tervisega. Kui ATH lapsega tegeleda, siis induvuaalselt Neil esineb
Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom
..................................................................7-8 Kokkuvõte................................................................................................................................9 Mida ma sellelt praktikalt omandasin?.................................................................................9 3 Praktika sisu: Praktika aeg ja koht: 16.04.2007- 27. 04.2007, Turba Lasteaed Praktika juhendaja.: Maie Joaveski Minu praktikal viibise ülesandeks oli jälgida lasteaia igapäevategevust vaadeldes lasteaias kolme rühma õppe- ja kasvatustegevust.Alustasin vaatlemist nooremast rühmast, kus on 2-4 aastased lapsed. Jälgisin nende käitumist ja iseloomu, mängu, õppetööd ja kõnet. Sama tegin ka keskmise rühma(4-6 aastaste lastega) ja vanema rühma(6-7 aastaste lastega). , Kuna ma tegelsin lasteaias kolme rühmaga, siis ei vaadelnud ma igat last eraldi, vaid rühma
sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid. Minuga arvestati, mul oli palju õigusi, vabadusi, aga samas hulganisti kohustusi, mida pidin täitma. Minu tööks oli sööta koeri, rohida peenraid, hoida korras toad. Aitasime ka heinateol ning ka lehma lüpsmine pole mulle võõras. Sain ka karistada kui tegin pahandusi, kuid mitte kunagi füüsiliselt. Mäletan ühte seika, kui me taas oma vanema õega olime ema välja vihastanud ja ta meile kummagile vitsa näppu andis ning õue saatis, et me üksteist ise karistaks, kuid me ei suutnud muud kui vaid naerda. Kasvatuses omab suurt tähtsust ,,oma mina" voolimine. Kui inimene pürgib oma eesmärkide nimel, peab ta seda tegema sellisel tasemel, et ta ei unustaks oma lähedasi inimesi, et ta ei muutuks teiseks inimeseks, kes ta enne oli. Ma arvan, et vaatamata praeguse ajastu ülikiirele
Tegelikult saab meie käitumise maneerid alguse kodust, lapsepõlvest ja keskkonnast mis on meie ümber. Kui laps saab oma lapsepõlves 9 piisavalt armastust ning hoolt ja pole pidanud nägema vanemate vahelisi tülisid või veel hullem vägivalda ei hakka ta agressiivselt käituma ega tundma rõõmu teiste inimeste kiusamisest. Laps on kodu peegel nii nagu ütleb vanasõna. Lapse agressiivsuse arengut mõjutab kõige enam perekond. Oluliselt mõjub ka lasteaed seal töötajana olles saame aru kui lapsel on kodus midagi viltu, siis laps käitub teisiti. Lasteaias tunneme agressiivselt käituva lapse ära sellest, et ta lükkab teisi, hammustab või lihtsalt võtab asju ära ning see pakub talle lõbu kui teine selle peale nutma puhkeb, ta naudib seda päevast päeva erirates talle osaks saanud noomitusi. Loomulikult on ka selliseid juhtumisi, mis tulenevad lihtsalt kohmakusest ning sellisel juhul ei saa me rääkida agressiivsusest
lemmiklooma- või muinasjututegelaste pildid. Samuti peaks klassiruumis olema sünnipäeva kalender, mis aitaks lastel meeles pidada seda kõige tähtsamat päeva, mil on oodata ka toredaid kingitusi või muid sünnipäevaga seotud traditsioone. Kõigi eelpool loetletud tabelite juures on oluline see, et laps neid mõistaks. Leian, et Eestis võiks klassi ülesehitus olla veidi tagasihoidlikum, kui näitena toodud lasteaed Ameerikas. Mõtlen siinkohal just värvuste rohkust, kuna liiga kirju keskkond võibmõjuda lapse silmale ja vaimule häirivalt ja ärritavalt. ' Klassis võiks nii õpetajal kui ka lastel olla oma asjade jaoks nimelised hoiukohad, kuhu olulised paberid, joonistusvihikud või tööd kenasti tallele panna, mis aitaks omakorda ka vajadusel asju hõlpsasti üles leida. Erinevate klassitööde arhiveerimiseks võib
kaaslasi otsima. Et tegu pole lihtsa peitusemänguga, peavad samal ajal laiali jooksnud inimesed püüdma ilma ukaka nägemata joosta varem kokkulepitud koha juurde, et lüüa käega vastu puud (või seina või puuriita) ja hüüda: "Uka-uka, mina prii!" Ukaka ülesanne on aga mõnda põgenikest märgates sama koha juurde joosta ja hüüda: "Uka-uka, Kaarel kinni!" 30 Hüütu peab peidust välja tulema ning on mängust välja langenud. Võitjad on kõik need, kellel on õnnestunud end priiks hüüda, kaotajad aga need, kes kinni löödud. Mänguseletus võetud Interneti leheküljelt www.hot.ee mängunurgast. EESMÄRK: Eesmärk on lapsi värskes õhus liikuma panna. ,,Mädamuna'' MÄNGUKÄIK: Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad ühe jala asetavad. Üks mängija läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni
virulane Kuno Raude. Aastal 1999 lisati ausamba põhjakülge mälestustahvel 32 soome vabatahtliku nimega, kes langesid Eesti Vabadussõjas (1918-1920) Virumaal. 2004. aasta Võidupüha paraadiks puhastati mälestusmärk ning muudeti ilmastikukindlamaks.6 6 http://www.rakvere.ee/galerii.php?lang=est&id=74 05.06.2009 Huvitavamaid hooneid Esimesed hooned Vabadusplatsi äärde ehitati 1929-19317 Rakvere esimene lasteaiahoone Esimene linna lasteaed loodi 1919. a juuni algul. See oli mõeldud 6-10aastastele, tegutses tuletõrje aias Pikk tn 49 ja oli avatud vaid suvekuudel. Kõige olulisemaks kujunes eestiaegsete lasteaedade arenguloos lastekaitseühingute tegevus. Aastal 1919 rajatud Virumaa Lastekaitse Ühing, mille tööd juhtis Heinrich Aviksoo (linnapea 1930-1940), avas oma esimese lasteaia novembris 1925. See asus Jakobsoni uues elumajas Vabaduse tänavas (nüüd Koidula 8). Et kulud osutusid ühingule üle jõu
maakonna nõustamiskeskusest spetsialist kooli kutsuda. Enim hakkavad ka meie koolis silma halva käitumisega just poisid. Oluline on juba märgata algklassiõpilaste hulgas käitumishäiretega õpilasi ja koheselt osutada abi. Kooli 7. klassis on meil väga sagedasti käitumisprobleeme poistel, osaliselt võib põhjus olla ka murdeeas, kuid juba algklassides oli nendel noormeestel käitumisega probleeme. Mäletan, et siis sai ühendust võtta ka lapsevanematega, toimus mitmeid koosolekuid ning asjad ka paranesid, kuid 3 nüüdseks on olukord muutunud taas väga keeruliseks. Keeruline ja raske on ka nende noormeeste kodune elu, kus pered on läinud lahku ja emad kasvatavad üksi poisse. Tähelepanu püüavad nad saada oma negatiivse käitumisega.
või pärast sünnitust, varases eas, põhjuseks võib olla ka mõni raske haigus või hoopis õnnetuse tagajärg. Kuid siiski on puudega laps kõigepealt laps, kõigi lapse vajadustega. Lapse kõrval on ka tema perekond: ema, isa, õed, vennad ja lähisugulased. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli ja hakkaja inimene, kes igapäevaeluga iseseisvalt toime tuleks. Kuid siiski on lapse kasvatamine ja tema arendamine eelkõige vanemate kohustus, sest lasteaed ja kool on kodu täienduseks. See on hea kui lapse ja perekonnaga puutuvad kokku palju erinevaid inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata igapäevaeluga toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid ning see aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid tihti võib ka olla hoopis teisiti, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. Nii kahju kui see ka pole, vahel suhtutakse puudega lastesse
Kodu ja vanemad avaldavad tugevat sisulist mõju lapse isiksuse arengule.Kodu peab olema lapse jaoks kasvamise koht, talle turvalist, rahu, hellust ja armastust pakkuv koht. Laps ootab oma vanematelt ausat ning osavõtlikku kohtlemist. Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana arendajana seisab esikohal perekond. Siin algab lapse oma elu, sellega on ta pärilikkuse kaudu kindlalt ühendatud see annab tema mõtte-, tahte- ja tundeilmale esialgse kuju. Perekonna peamõju seisneb selles, et ta istutab ja
Võib kaasneda oma pahameele väljaelamist vihapursetena. Ka see ei aita teda paremini toime tulla. Kooselu haige imikuga ei ole kerge, sest puudega lapse hooldus võib võtta kordades rohkem aega ja energiat kui normlapse hooldus (Sööt & Saarma, 1994) Puudega laps on kõigepealt laps kõigi lapse vajadustega. Tema taga on ka tema perekond: ema, isa, õed ja vennad. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli inimene. Lapse kasvatamine ja tema arendamine on eelkõige vanemate kohustus ja asi. Lasteaed ja kool on kodu täienduseks. Lapse ja perekonnaga puutub kokku palju inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid. See aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid võib ka olla nii, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. (Bakk & Grunewald, 1999) Emal võib olla nii palju tegemist, et teiste laste jaoks tal aega ega energiat ei jätku. Seega on võimalik, et lasteaialaps jääb hooleta
lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on. Pg16- Ka koolis tuleb jälgida õpilase arengut . Tema taset vaadata ja võimalikke erivajadusi arvestada. Lisaks riiklikele õppekavadele. Mida täpselt teha (teatud) lastega, peaks tulema konkreetse asutuse õppekavast! Paljudes asutustes (just koolides) on üks inimene, kes vastutab, mis seal koolis erivajdustega lastega tomiub. Et mis abi keegi vajab ja kuidas abi nendeni jõuaks ja mis viisil, kui palju. Seadustest tulenevad järldused: vt õis (igal lapsel .. Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. · · Õpetamine peab toimuma lapsest lähtuvalt
..................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus.................................................................................................. 12 3.4. Vastsündinu hindamine.............................................................................. 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED......................................................14 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed..........................................................14 4.3. inimestevahelised vahelised......................................................................15 4.3.1. Isad...................................................................................................... 15 4.3.2. Vanavanemad...................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad......................................................................
➧Madala nägemisvõimega laste uurimisel jälgi, et alus (laud või põrand), millele uurimisvahendid pannakse, ei oleks viimastega sama värvi. Samuti võiksid vahendid ise olla võimalikult kontrastsetes toonides. ➧Veendu, et valgus oleks piisavalt hele, kuid samas ei tohiks see laualt või uurimisvahenditelt vastu peegeldada. Lapse iseloomustusele esitatavad nõuded ja lapse individuaalsuse kaart. Individuaalse arengu jälgimise kaart (ehk individuaalsuse kaart) levib Eesti lasteaedades alates 2007.a, mil seni koolis rakendatud õpilase vaatluskaardi vorm laienes koolieelsele vanusele. Erinevalt arengumapist, mille põhiosa moodustavad pigem lapse arengut kajastavad materjalid, on individuaalsuse kaardi puhul tegemist eelkõige nende materjalide analüüsi ja meeskonna kokkulepetega. Täidetud vaatlusplaanid, arengutabelid, testide ja muude uuringute tulemused ning lapse tööd hoitakse eraldi.
tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest.
Melanie peale ei käitunud nad siiski enam nii agressiivselt, kuid nad sel- probleemid line: valjuhäälne, metsik ning laamendav. Kuid väärkäitumi- kõdu. olid masendunud, sest "miski ei aidanud". Ajapikku lasid nad lasteaed võiks vä(/asP00' ju üritada teda pisut kasvatada. ne veelgi. Melanie'1 teha kõike, mida tüdruk tahtis. Kõdus see ei õnnestuvat. Sel ajal kui üks kasvataja uuris vanaema käest Jonniiga on katsekiviks mõningaid olulisi fakte Melanie kohta, üritas teine
Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust, treenib kannatlikkust, keskenudmisvõimet ja kasvatab ausust teiste tegevuse suhtes. Lapse arengu tähtsaim tunnusjoon on usk iseendasse. See tunne tekib ja areneb sünnimomendist alates, kui võtame last sellisena nagu ta on, õpime tundma tema võimeid, austama tema eripära ja aitame tal koondada jõudu sinna, kus tal abi ja jõudu tõesti vaja on. Tihti tunnevad vanemad huvi, kas Montessori lasteaed valmistab ka kooliks ette. Tuleb öelda, et lasteaed valmistab mudilasi ette eluks, mis on tähtsam, kui miski muu. Aga see, et lapsed õpivad siin kergesti spetsiaalsete materjalide abil kirjutama, lugema, tutvuma matemaatika alustega, on vaieldamatu. Maria Montessori on lapse loomust ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt, samu põhimõtteid on välja toonud ka Johannes Käis: laps loob end oma sisemiste jõudude abil;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
