Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti aladel?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paranes, näljahäda, viinapõletamine, väliskaubandus, negatiivsuse, tuhat, reduktsioon, talunikele, kohtusüsteem, seisundit, sõjad, koloniseerimine, halduskorraldus, kubermanguks, halvemuse, usuelu, piibel, rahvakoolide, ignatsi, hanso, igasse, nõiajahtmuutsid kombed metsikuks; kaubandus ja linnad käisid alla Rootsi-Poola tülid (Rootsi-Poola sõda (1600-1629)) Altmargi vaherahu 1629 – Poola ja Rootsi, Lõuna-Eesti (kogu Mandri-Eesti) läks Rootsile. Oliwa rahu 1660 – Poola loobus lõplikult Liivimaast Rootsi-Taani tülid 1645 Brömsebro rahu – Rootsi ja Taani, Saaremaa läks Rootsile Põhjasõda (1700- 1721) Põhjused: Aadlike pahameel (reduktsioon). Vene+ Taani+ Poola koostöö Rootsi vastu (Rootsi liitlasteta, riigikassa tühi, näljahäda, noor kuningas Karl XII). Venemaal uus auahne, energiline tsaar Peeter I Sõja käik: - 1700 Riia – Poola kogus väed Riia lähedale - Taani purustamine - 1700: Narva lahing (suur lumetorm, venelased kaotavad) - 1704 Rootsi alistumine Venemaale - 1704 Narva ja Tartu vallutamine - 1708 Tartu linna hävitamine, linlaste küüditamine, sõda väljaspool - Rootsi suund Poolale (edukas); Rootsi suund Venele (ei olnud edukas) > 1709 Poltova lahing (Peeter I võit) > 1710 Eesti linnade alistumine
Tekkis teoorjus. Koormiste kasvu ja mõisnike kasvava surve tõttu põgenesid mitmed talupojad linna või piiri taha. Väljakaevatud luustikud nätavad, et eestlaste füüsiline seisund pärast ordu vallutust halvenes. Iimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid nooremalt. See räägib viletsamast toidust ja raskemast elust, oma rolli etendasid külla ka halvad ilmastikutingiused ja ikaldused. Eriti kehv oli olukord 1315. a näljahäda ajal, mil tuli ette isegi kannibalismi. Liivi sõda oli Eesti jaoks katastroof. Suur osa rahvastikust hukkus. Terve inimpõlve jätkusid tapmised ja epideemiad; linnad ja kaubandus käisid alla. Kolme kuninga aeg Kui LõunaEesti oli Poola võimu all, rahva alujärg parenes. Linnad siiski oma endist hiilgust ei taastanud. Poolakate vastureformatsiooni raames saavutasid jesuiidid mõningast edu just talurahva seas
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii
Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Lisaks tõi kahju 1601-1603 näljahäda ja katk. 1695 aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni. o pikk rahuaeg > soodustas sündimist o eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke o ulatuslik sisemigratsioon o tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud) o võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust o väga palju saarlasi oli mandril o negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas
-) Tõlkijateks olid isa ja poeg A. A. Virginius. -) Kokku ilmus seda 400 eksemplari. -) Tõlgiti ära ka Vana Testament, kuid see jäi vaid käsikirjaks ning ei ilmunud kordagi raamatuna. Vana hea rootsiaeg, müüt või tegelikkus? * Müüt: -) Teotöö, sunnismaisus - pärisorjus. -) Vilja väljavedu nälja ajal. -) Tsunftide sulgemine. -) Luterlus ainuvalitsev ja nõiaprotsessid. * Tegelikkus: -) Talurahvaharidus. -) Eesti keelne kirjandust ja grammatika. -) Ülikool. -) Reduktsioon riigitalupoja olukord paranes. -) Luterlus jumalateenistus eesti keeles. Põhjasõda 1700-1721
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid
Linnakodanikud valisid linnaduuma ning linnaduuma juhiks oli linnapea. Linnavalitsus koosnes viiest isikust. Kaupmehed varem kuulusid gildidesse, kuid nüüd saadeti kõik gildid laiali ja moodustati uued gildid. Uued gildid koosnesid kaupmeestest vastavalt nende varanduslikust tasest. I gildi kuulusid kaupmehed, kelle kapital oli 10 000 rubla. II 5000 rubla, III 1000 rubla. Linnapea valimisel said osaleda ainult I ja II gildi liikmed. Kohtud saadeti laiali. Uus kohtusüsteem ehitati üles. Uus halduskorraldus: Politsei- ja kohtusüsteem: Politseisüsteem: Adrakohtunike (Eestimaal)- Mõisnik, kes kandis politseifunktsioone ja sillakohtute (Liivimaal) asemele rajati. Politseimeister- Eraldati politsei linnavalitsusest. Rajati eraldi politsei võimu kandvad asutused. Politsei läks riigi võimu alla. Väiksemates linnades võim kuulus politseimeistritele, suurem võim kui linnavalitsusel. Baltikumi 18
nõupidamisel, mis toimus Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab riia peapiiskop olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega kahanes Liivi ordu poliitiline mõju tugevasti. *Konrad von Jungingeni armukiri- Harju-Viru vasallide uus privileeg. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigusi läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid endast nüüd silmapaistvat poliitilist jõudu. *Meespäevad- Järjest tõusis vasallide osatähtsus, eriti Harju-Virus. Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel-meepäevavadel. * Linnadepäevad- Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnapäeval. *Maapäevad- Alates 1421 aastast hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal
Samuti pöörati suurt tähelepanu hariduse arendamisele, sealhulgas talurahva seas, mistõttu Bengt Gottfried Forselius rajas ka oma õpetajate seminari. Rootsi riik parandas ka riigitalupoegade olukorda, neil oli võimalik mõisarentniku halva käitumise korral pöörduda isegi kuninglikku õuekohtusse Stockholmis. Aadelkonna mõju püüdis riik üldiselt vähendada, mistõttu toimus 1680. ja 1690. aastatel Baltikumis ka mõisate reduktsioon. Liivimaal võeti aadelkonna käest ära umbes 80% mõisatest, Eestimaal tunduvalt vähem, alla 40%. Tavaliselt sai endine mõisaomanik siiski mõisarentnikuks jääda. Liivimaal tekitas reduktsioon ka suurt vastuseisu, rahulolemtatute aadlike eesotsas oli Johann Reinhold von Patkul, kes Rootsis surma mõisteti ja seetõttu välismaale põgenes. Patkul hakkas järgnevalt looma liidusuhteid Rootsile vaenulike riikide vahel, aidates nõnda kaasa Põhjasõja puhkemisele.
tegema kohtupäevadel aadlikele kingitusi, tasuma mitmesuguseid trahve jne. Veel tuli ülal pidada preestrit ja tasuda kirikukümnist (1/10 kümnisest). Talurahval keelati meresõit ja kauplemine. Kõiki neid makse koguti vasallide poolt ehitatud keskustes ehk mõisates. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-1345 ÜLESTÕUSUS EELLUGU 14.saj algul halvenes eestlaste olukord kiiresti. Mitmel aastal tabas maad ikaldusest tulenev näljahäda, kiiresti kasvasid koormised, eriti Harju-Virus. Mõisamaid suurendati talumaade arvelt. Keeruliseks 10 muutus ka poliitiline olukord. Taani kuningas oli otsustanud talle kuuluvad Põhja- Eesti valdused müüa Saksa ordule. See ei meeldinud kuninga vasallidele, kes kartsid ordu alluvuses kaotada oma laialdased vabadused
vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Rahvusvahelise kaalu tõttu lahendati tüli Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega kahanes Liivi ordu poliitiline mõju tugevasti. Konrad von Jungingeni armukiri - Harju-Viru vasallide uus privi-leeg. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigusi läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Nüüd silmapaistev poliitiline jõud. Meespäevad - Järjest tõusis vasallide osatähtsus, eriti Harju-Virus. Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel meespäevadel. Linnadepäevad - Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid koosolekutel linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana- Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Arutati tähtsamaid
o Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad, kitsed, veised ja sead. o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis. o Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega. VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG o Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed. o Vanimate pronksriistadena tuntakse präegu Muhust leitud odaotsa ja Kivissaarest leitud sirpi. o Kui mujal algas kiire areng siis eestis seda ei juhtunud- siinses looduses lihtsalt puudusid pronksiks vajalik vask ja inglistina. o Pronksesemed olid aga esialgu liiga kallid, et neid mujalt arvukalt hankida- muretseti vaid kõige vajalikuimaid tööriistu- kirved.
Selle kultuuriga tulid ka uued savinõud ja matmiskombed. Surnud pandi kägardatud asendis hauda, üks käis pea all. Kalmistud olid asulatest eemal. Inimestega oli kaasa pandud kodulooma luudest tehtud esemed ehk tegeleti algelise loomakasvatusega. Samuti tunti taimi ehk venekirveste kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis. Uued hõimud olid ka kindlasti europiidse rassi esindajad. PT 3. Varajane metalliaeg ja rooma rauaaeg Eestisse jõudsid esimesed metallesemed 3,5 tuhat aastat tagasi. Eestile ei toonud metall mingisugust murrangut kaasa, siin puudusid kivimid. Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks. Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus. Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema, viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega
Tarvete oli Vesthardi käes. Algasid tõsisemad võitlused. 1225 sõlmiti ajutine rahu. 1228 vallandas sõjategevuse uuesti. 1229 Vesthardi surm,vaibus sõjategevus lepingute alusel. 1236 suur vägi kesksel kohal, tungisid leedu aladele. Tagasi pöördudes jõudis leedu malevlased tuli taga.Saule lahing. Nameisis kus püüdis samuti semgaleid oma all võitlused 1272 a algavad. Kuni 1281 suutsid ristisõdijad oma võimu maksma panna. 2.loeng Läti vabanemine jääst 12-11 tuhat aastat tagasi.Balti paisjärve vee tase oli kõrgem ja madalamad alad olid kaetud veega. Muudatus umbes 2800 aastat eKr Billingeni katastroog- keskrootsi aladel mursid mäestikust läbi ja ühines atlandi ookeaniga, sellega kaasnes umbes 25-30 m veetaseme langust.siis vabanesid praegused läti alad enam vähem veest. Läti läänerannikul maapind järk-järkult kerkib.Inimasustus otsesed pealtnägijad billingeni katastroogfile.Läti aladel
24. Jüriöö ülestõus. 25. Talupoegade kihid 14. -16. saj. . 26. Gildid ja tsunftid. 27. Usupuhastus ehk reformatsioon. 28. Esimesed eestikeelsed trükised. 29. Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel. 30. Liivi sõda, põhjused, tulemused. 31. Eesti kolme kuninga valduses. 32. Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile? 33. Mis on reduktsioon? 34. Talupoegade kohustused rootsi ajal. 35. Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel. 36. Tartu ülikooli asutamine(1632). 37. Põhjasõda (põhjused, tulemused). 38. Millal kapituleerus Tallinn? 39. Esimesed eestikeelsed trükised. KORDAMISVASTUSED 1. -9500 aastat 2. -8500 aasta pikkune periood 8000 a. eKr. Kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12 saj. lõpul 3. Pulli asula, 9000 a. algusest eKr
- Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk Kõik need tegurid kokku mõjusid laastavalt kogu elanikkonnale, kuid eelkõige talupidajatele. Selle tulemusena inimesed metsistusid, ei tegelenud oma põhitegevusega,
1695 - eesti rahvaarv 350'000 inimest. 1656-1661 Väike Rootsi-Vene Sõda. Lõppes tulemusteta Kärde rahulepingu allakirjutamisel. 1632 - Hukkus Rootsi Kuningas Gustav II Adolf Lützeni lahingus 30-aastase sõja käigus. Kuninganna Kristiina ajal jagati aadlikele riigimaid. Karl X alustas osalist reduktsioonim kuid seda peamiselt Rootsis, kus talupojad ei olnud pärisorjad. 1660 - Rootsi kuningaks sai 4-aastane Karl XI. 1680 aastal, tema valitsemis ajal, teostati suur reduktsioon (aadlikelt võeti maa riigi omandiks.) Patkul - astus ägedalt reduktsiooni vastu. 1645 - Põhja-Eestis kinnitati sunnismaisus ja pärisorjus. 1668 - Sunismaisus ja pärisorjus kinnitati Liivimaal. Kindral-kuberneriks oli Clas Totti. See oli kirjapandud Kindral-kuberner Clastotti politsei korralduses. TALUPOEGADE OLUKORD. Vakuraamat - Raamat kuhu kirjutati üles kõik talupoegade koormised. Mõisate arv 17. sajandi lõppul 1000. Enamus mõisnikest olid sakslased. Eesti talupoegade koormised:
keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri - Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest. - Etnogenees kujutab endast mitmekihilist protessi, millega kaasneb migreerimise asemel pigem põliselanike ja uustulnukate keelevahetus. Geneetiliselt on selge, et eestlased, lätlased ja leedulased on peaaegu identsed, nende geneetilised esivanemad olid DNA põhjal ühed ja samad. - Pronksiajal tekkisid esimesed väikesed kindlustatud asulad küngastel, linnamägedel, kus asusid pronksitöötluskeskused
1223 eestlaste üldpealetung + Eesti suudeti lühiajaliselt viimast korda välisjõust vabastatud + Osatakse ehitada kaitseehitisi kuid arvuliselt ollakse vähemuses + Aasta lõpul taanlased tulevad tagasi 1224 Tartu kaitsmine ainus vaba linn Lõuna-Eestis 1227 Saaremaa langemine + Eesti ristiusustamine Eestlaste allajäämise põhjused: 1. Tehnika, st relvastuse, mahajäämus teistest (hiljem paranes, vt p.2) 2. Arvuline vähemus 3. Mitme erineva rahvuse pealetung samalajal 4. Liigne naabrite usaldamine (venelaste pärast kaotati Madisäevalahing; vallutajad ühutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi suhteid sõdadele; taanlased Tallinnas) 5. Puudus kindel ühtsus Mida Muistne Vabadusvõitlus kaasa tõi? 1. Eestlaste ristiusustamine 2. Vaimu nürgestamine 3. Vabaduse kaotus orjus 4
- Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk Kõik need tegurid kokku mõjusid laastavalt kogu elanikkonnale, kuid eelkõige talupidajatele. Selle tulemusena inimesed metsistusid, ei tegelenud oma
odav! 2. Riigipäevareform (1617): Kindlakujuline nelja seisuse riigipäev, kus ka talupojad on esindatud (rüütelkonna loomine 1626) erand euroopas (PUUDUV OSA !!!) ... III Karoliinide periood (1654-1718) · Viimased olulised vallutused (1645, 1658 Taanil Skäne): Roskilde rahu - Seejärel Rootsi on kaitsepositsioonil · Karl XI kehtestab absolutismi (1680-1718) Riigipäev säilib vaid maksude üle otsustusõigus. · Suur Reduktsioon 1680: - Aadlile jagatud läänistuste tagastamine riigile (1632-...) - Maksud laekuvad jälle riigikassasse · Sõjaväereform: uus rooduarmee Suur Põhjasõda likvideerib Suur-Rootsi (1700-1721) - Uusikaupunki rahu 1721 - Rootsi oli liialt väike ja vaene et olla impeerium. Hollandi Kuldajastu 17. sajandil Hollandi Riigi kujunemine (1568-1648) - Keskajal Saksakeisririigi osa, Karl V pärandab oma pojale. - Hispaania Madalmaade provintsid
aastaks 185190 miljonini. Kogu maailmas oli 1500. aastal rahvaarvuks 400 miljonit ning 1800. aastaks juba 900 miljonit. Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused: 17. sajandil oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas kolm protsenti. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka suuremad viimased katkupuhangud. Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest: väitis, et ees ootab näljahäda. Rahvastik suureneb, kuid toiduainete kasv jääb napiks. Suurima rahvaarvuga riigid: Suurimaks rahvaarvuga riigiks kogu läbi varauusaja oli Prantsusmaa, kus elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis Prantsusmaa kannule ka Venemaa. Hiina ja India kõrval oli Euroopa üks maailma tihedamini asustatud alasid, kuid rahvastik jaotus väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud
Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest. Keskaegsed linnad olid väikesed. Vaid Tallinnas ja Tartus elas ajuti mitu tuhat inimest, teiste linnade elanikkonda mõõdeti sadadega. Tallinnas elas 14. saj. teisel poolel umbes 4000 inimest. Keskaegne linn oli peamiselt kaupmeeste ja käsitööliste elupaik. Seal elasid ka võimu esindajad ja sõjamehed, samuti vähesed tollased haritlased. Muidugi oli linnades ka teenuste pakkujaid (ehitusmeistrid). Mõned linlased pidasid kariloomi, keda päeval linnast välja karjamaale aeti. Põldu harisid linlased harva, küll aga oli paljudel aedu linnas või linna lähedal
18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid aga endiselt külmaks ja jahedaks. Alles sajandi keskpaigas muutusid ka talved soojemaks, mis muuhulgas avaldus ka jääkatte taandumisena Läänemere lõuna- ja keskosast. 18. saj. vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. Oma osa oli ka üha laiemalt levival kartulikasvatusel. Euroopa viimased tõsisemad näljaajad langesid 1740.-ndate ja 1770.-ndate aastate algusesse. 1771/72 talvel suri Böömimaal näljahäda tõttu 7% elanikkonnast. Suremus epideemiatesse püsis varauusajal endiselt kõrge. Laastavaimaks nakkushaiguseks oli katk: 1665. aastal suri Londonis katku 100 tuhat inimest. Viimane suurem katkupuhang Lääne-Euroopas möllas aastatel 172021 Marseille's, nõudes ligi 90 tuhat ohvrit. Ida-Euroopat tabas viimane katkulaine 1770.-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange. Lisaks katkule olid surmatoovateks nakkushaigusteks rõuged, düsenteeria ja tüüfus
70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud: · 70-aastane rahuaeg · Positiivne loomulik iive · Välismigratsioon: Venemaalt, Lätist, Soomest · Sisemigratsioon: Saarlaste asumine mandrile Rahvaarv kasvas 350-400000-le. 4. 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda rahvaarv vähenes 280-330000-le. 5. Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra 170000-le. 6. Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20. sajandi algul 1. 1897. aasta rahvaloendus: 986000 elanikku, sh 90% eestlasi, 4,5% venelasi, 3,5% (balti)sakslasi
Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena
Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena
Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Põllumaj võib jagada mõisamajanduseks ja talumajanduseks, kuni 1861 oli mõisamaj domineeriv, sealt edasi hakkas tekkima ka talumajandus, selle arengule Vm-l osutus tõsiseks takistuseks külakogukond. Trad, muistsetest aegadest pärit külakogukond ei tahtnud jaguneda, mitmed ringkonnad nägid mingit Vm eripära, mida tuleb säilitada ja toetada, maj seisukohast oli külakogukonna olemasolu pidurdavaks teguriks. Põllumaj maa ei kuulunud mitte talunikele, vaid külakogukonnale. Külakogukonna juhtkond otsustas ise, kellele missuguse, kui suure, kus asuva ja kui viljaka põllulapi üles harimiseks anda. Talupoeg ei tundnud huvi maatüki vinge harimise vastu. Maid ümber jagades lähtuti kogukonna liikmete võrdsustamise huvidest- keegi ei tohtinud olla liiga jõukas ega liiga vaene. Külakogukonnas oli ka ühiskäendus- tervikuna kogukond hoolitses, et kogukonna kõigi liikmete kohustused oleks kaetud. Külakogukondliku maakasutuse ja
annaabi.ee 
