Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stereotüüp, arva, identiteet, stereotüübid, võimukaugus, distantsi, nahavärv, etniline, ehkki, kultuurierinevused, kriitilise, dimensiooni, ajakäsitus, kultuuridevahelised, rääkija, arvavad, versus, suhtuda, mistõttu, inimestevahelisi, isiksuseomadused, teistsugune, võõrkeele, suhtlemine, aasia, sveits, seostatud, individualism, kollektivism.......................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi......................................................................................6 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused................................................................6 4. Oma kultuuri prillid.................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................8 Kirjandus.................................................................................................9
9 Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17 17 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 10 5. STEREOTÜÜBID Stereotüübistamine on inimeste gruppidesse liigitamine mingit omaduste või käitumise põhjal. Kõige tavapärasemad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ameti ja religiooni kohta. Steretüüpe liigitatakse kirjeldavaks ja normatiivseks. Stereotüübid rahvuse kohta on tavaliselt kirjeldavad, see tähendab, et sisaldavad omadusi või käitumisi, mida peetakse selle rahvuse liikmetele iseloomulikuks18. Suurel osal inimestel on tavaliselt kindel arvamus, millised ühest või teisest rahvusest inimesed on. Eriti kindlad seisukohad tekivad naaberrahvaste kohta. Milliseid iseloomujooni
piisab võimalusest vältida kontakti ,,oma privaatsuse hoidmiseks tehakse nägu nagu teist ei märgata". Kontaktsest kultuurist pärit inimesed tunnetavad sarnast viisakust vastupidisena. Erinevate kultuuridevahelisel suhtlusel tasub meeles pidada: - Kultuurid on erinevad: ei ole head ega halba, õiget ega vale, arenenud ja vähearenenud kultuuri. - Teist kultuuri kiputakse hindama läbi enda kultuuri - mida rohkem meenutab see meie kultuuri seda "õigem" see on. - Stereotüübid ja eelarvamused käivad meiega kaasas kultuuridevahelises suhtluses tuleb enda käest alati küsida, kas minu arvamus/käitumine põhineb stereotüübil/eelarvamusel või tegeliku olukorra analüüsil. - Ole avatud (austa teistpoolt), empaatiline (mõtle, kuidas teinepool sinu käitumist tõlgendab), mõista erinevuseid aga otsi sarnasusi. - Kultuur on osa igast inimesest. http://euroopa.noored.ee/files/Kultuuridevahelise%20%C3%B5ppimise%20koolitus %20kultuuri%20handout.pdf
kõlbelisusest, seadustest, tavadest, mitmetest teistest võimetest ja harjumustest, mis iseloomustavad inimest kui ühiskonna liiget. Kultuuri mõiste mitmekesisus viitab selle mõiste keerulisusele ja mitmekihilisusele, mis liidab endasse maailma kõiki materiaalseid ja vaimseid väärtusi, mida on loonud inimkond. Eespool öeldu võimaldab tuua paralleele olukorraga Eestis, kus võime konstateerida, et tänapäeval on peamiseks referentseks koosluseks väljakujunenud etniline grupp. Seetõttu osutub oluliseks ühiskonnas toimivaks jõuks etniline solidaarsus. Eriti selgelt väljendub see kahe suurema keelelise rühma eesti- ja venekeelse puhul. Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene
· Kirjeldab see kahtlemata protsessi, millele meid allutatakse vahetult pärast sündimist. · Ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja eetiliste väärtushinnangute kogum. · Omandatakse sotsialiseerumise protsessis. · Osaliselt ühine inimestel, kes elavad või on elanud ühesuguses sotsiaalses übruses. · Annab rühmale identiteedi ning teeb ta ainulaadseks. · Üldnimetus mõtte-, tunde- ja toimimismallidele. Rahvuslikud stereotüübid Kultuuride kombed Paljude uurijate arvates jagunevad rahvad kolmeks: · Reaktiivsed (vaoshoitud ja seetõttu oskavad kuulata. Räägivad vähe ja on tagasihoidlikud. Teevad plaane pikaks ajaks ette, introverdid jaapanlased, soomlased). · Multi-aktiivsed (elavaloomulised ja seltskondlikud. Jutukad, meeldib klatsida. Tegeldakse mitme tegevusega korraga. Eelistavad silmast- silma kohtumist. Itaallased, hispaanlased, araablased).
lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtlasi leida iseennast oma rahvuses ning mõtestada lahti enda kuuluvus ja identiteet. Stereotüübiks õpiku ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (2006) järgi nimetatakse järeldusi ja omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta, mis on tehtud teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Stereotüüp annab lühikese ja üldistava kirjelduse kellegi kohta, keda küll ehk otseselt ei tunta, kuid kelle rahvuse, soo, ameti, vanuse ja muude sarnaste näitajate põhjal tehakse esmased algelised järeldused isiku iseloomu ja käitumise kohta
1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt. Kultuurivahelist suhtlust mõjutavad sellised kultuurilised tegurid nagu kultuurierinevused ja nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ühe kultuuri raames. Mõjutavad ka sellised psühhokultuurilised mõjutegurid nagu inimeste ootused, hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond
Enamik Euroopa ja Ameerika maid on pigem lühiajalise orientatsiooniga. Hollandlased, keda peetakse Euroopas äärmiselt ihneks, on siinsete standardite järgi pikaajalise orientatsiooniga. Aafrika maad ja Pakistan on seevastu aga iseäranis lühiajalise orientatsiooniga. Seda, kuidas mingi rühm neid viis valdkonda enda jaoks lahendab, kutsume kultuuriks. Dimensioon Üks äärmus Teine äärmus Identiteet Kollektivism Individualism Hierarhia Suur võimudistants Väike võimudistants Sugu Feminiinsus Maskuliinsus Tõde Tugev ebakindluse Nõrk ebakindluse vältimise tarve vältimise tarve Ajaline mõju Pikaajaline orientatsioon Lühiajaline orientatsioon
1) ei arvata, et mõistetakse mitteverbaalsete signaalide või eri käitumisviiside tähendust, kui pole just antud kultuuri asjatundja 2) ei võeta võõra inimese mitteverbaalseid signaale enda vastu suunatuna, isegi kui need teie kultuuris tunduksid solvavad 3) ollakse teadlik iseenda mitteverbaalsest käitumismustrist, mis võib olla solvav mõnes teises kultuuris Kolmandaks toovad Hofstede ja Pedersen (2004, lk 41) välja, et peamine takistus kultuuridevahelises suhtluses on stereotüübid. Inimesi püütakse sobitada mustritesse, mis tuginevad kogemustele. Nähakse suuresti seda, mida ise tahetakse või loodetakse näha, ning lükatakse kõrvale tõlgendused, mis ootustega kokku ei sobi. Kui ollakse pähe võtnud, et X maa inimesed on võõramaalaste suhtes ebasõbralikud, siis üsna tõenäoliselt ka tõlgendatakse nende käitumist just nii. Et sellest barjäärist üle saada, on vaja: 1) püüda teadlikuks saada oma stereotüüpidest ja eelhoiakustest, mis puudutavad teist
Mina esitamise strateegiad Inimesed kasutavad mitmeid mina-esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja ühtlasi kontrollida seda, kuidas teised käituvad meie suhtes. Kui me teeme valiku selle vahel kuidas ennast esitada, siis meil on võimalik valida erinevate strateegiate vahel. Kuna inimesed soovivad saada kinnitust oma mina käsitlusele, siis nad valivad tavaliselt sellise strateegia, millised nad arvavad, et nad on. Ehkki iga strateegia loob erinevat liiki mulje, siis kigi nende aluseks on säilitada enda vimalusi kontrollida teistele endast jäetavat mulje. Üheks vimalikuks strateegiaks on nt teiste *hirmutamine- katsega püütakse teistes tekitada hirmu, esitades kardetavat isikut, hirmuäratavat jne. *näidise esitamine - kui püütakse luua muljet aususest ja korralikkusest (ma olen pühak ja kord ise). *Üheks vimalikuks strateegiaks on anumine- inimesed demonstreerivad abitust ja nagu paluvad
Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda omadusi tunnetab ja mida keerulisemad need on, seda kõrgem on eneseteadvustamise aste. Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle kuulmine lindilt või enda pildi vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral.
vanad Aasia kultuurid, jne) (Gregory Cohran, Henry Harpending) praegu hüpoteesi tasemel. Kultuuri ja geograafia seos (nt põhjamaade kliima) John Berry juhitud käimasolev uurimus. Kultuur kui jada kultuuri heterogeensus: Kultuuri kirjeldamisel lähtume sageli (ideaalis) kesktendentsidest. Samas, mida tähendab "keskmine eestlane"? Millise astme erinevust suudab üks või teine kultuur taluda? Kes määrab piirid (oma/võõras)? Kultuurikogukond erinevatel tasanditel: - Etniline kultuur - Rahvuskultuur - Korporatsioonikultuur - Professionaalne kultuur - Sugu kui kultuur - Põlvkond kui kultuur - Regionaalne kultuur - Subkultuur - Sotsiaalne klass kui kultuur jne. (Osa loetletutest pikemalt käsitletud Scollon and Scollon 1995) Üks ja seesama inimene kuulub seega väga erinevatesse kultuuridesse. Scollon ja Scollon eelistavad terminit "diskursuskogukond" (discourse community) ja "diskursussüsteem".
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine
omavaheliseks suhtlemiseks, et grupp oleks turvaline, mugav ja produktiivne. Kui sellised arusaamu ei ole, siis on tegemist anarhiaga ning sotsiaalse regulatsiooni puudusega. Kui enne kirjeldasime grupi suhteid välise keskkonnaga, siis nüüd vaatleme arusaamu grupi enda olemusest ning grupiliikmete loodud sisekeskkonnast. Millised probleemid tuleb lahendada? Arusaamad suhetest peavad iga liikme jaoks lahendama neli põhiprobleemi: 1) Identiteet ja roll – kes ma peaksin siin grupis olema ja missugune saab olema minu roll? 2) Kontroll ja mõjuvõim – kas minu kontrolli ja mõjuvõimu vajadused saavad täidetud? 3) Vajadused ja eesmärgid – kas grupi eesmärgid sobivad kokku minu vajadustega? 4) Tunnustamine ja lähedus – kas mind tunnustatakse, austatakse? Kas ma meeldin grupiliikmetele? Kui lähedased saavad olema meie suhted?
...................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele.............................................................. 13 Noorsootöötaja roll ..................................................................................................15 .....................................................................................................................................16 KOKKUVÕTE..................................
ning võrgu liikmetele osutatavas abis. Mõlemad on äris olulise tähtsusega, nt on mõnes kultuuris mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet. Inimese sotsiaalne identiteet, mis lähtub tema kultuurikuuluvusest. Kultuuriidentiteedist saadakse teadlikuks siis, kui satutakse teise kultuurikeskkonda või suheldakse omas kultuuris olles teiste kultuuride esindajatega. Stereotüüp uskumus sellest, millised on teatud grupi inimeste isiklikud omadused. Stereotüübid mõjutavad inimese käitumist ning seeläbi ka suhtlemispartneri käitumist, sest eeldades partnerilt teatud käitumist, mõjutab inimene teda just niimoodi reageerima.
Organisatsioonikäitumine (sügis 2014) Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Kõige vajalikumaks osutusid valusad õppetunnid - suurte vigade tegemine, raskete ülesannetega ülekoormatus, enda ohustatuna tundmine, raske valiku või väljapääsmatuna tunduva olukorra ees seismine ja ebaõigluse all kannatamine. 2) Kes on juht? Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimist kui tegevus: Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. Juhtimine on teiste
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. Igapäevaelus tähend
rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt kitsamast probleemistikust käsitatakse antropoloogiat omaette harudena sageli antropogeneesi ja inimese morfoloogiat. Eriantropoloogia lähtub inimese uurimisel süstemaatilistest, etnilistest ja peamiselt regionaalsetest rühmitustest. Ta tuumikuks on rassiteadus ehk etniline antropoloogia . Antropoloogilistel uuringutel rakendatakse põhiliselt kahesuguseid meetodeid: kirjeldamist, vaatlusi ja mõõtmisi antropomeetria. Kirjeldatakse värvusetunnuseid, pea, kolju, näo, nina, keha kuju jne, kasutades sealjuures tihti ka fotograafia abi. Mõõtmise teel määratakse elusatel inimestel, laipadel, väljakaevatud luustikel, eriti koljudel eri osade suurus ja proportsioonid, füsioloogilised iseärasused jms. Andmete töötlemisel rakendatakse biomeetria meetodeid
.................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD...........................................
Sotsiaalne taju on on subjektiivne. Ühte ja sama asja erinevate inimeste poolt kirjeldatakse erinevat moodi. Seetõttu ei saa olla täpne. Kujundavad seda: · Esmamulje kas võõra inimese üle saab otsustada pärast põgusat kohtumist? Kas käitumine ühes olukorras annab alust oletada, et käitub ka teises olukorras samamoodi? Esmamuljed kujunevad kiiresti. Reeglina väliste ja jälgitavate kategooriate alusel. Sugu, etniline grupp, näoilme, kehahoiakud 4 tüüpilist kategooriat esmamulje kujunemiseks. Esmamulje kujunemise aluseks on inimese enda varasemate teooriate replikatsioon. · Olukorra mõju see kuidas asjad käima peavad. Silma torkavad erisused. · Jälgitav käitumine inimesel on lihtne liigutuste põhjal järeldada tegevuse eesmärki. Nt treenimine: http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html Nt hindamine: www.youtube.com/watch?v=f8TFi6qvPbc Välimus
Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese väärtuspilt enda-või rühmakeskne); 2) kas inimene peab tähtsamaks hankida võimalusi ellujäämiseks(töökoht, elukoht, materiaalne osa) või olulisemaks väärtuseid, mis on seotud inimese isikuga(realiseerimine, unikaalsus, edu) Erinevatel rahvustel on erinev lähtepunkt, erinev suund. Eneseteadvus. Mina. Identiteet. · Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions,
3. Indiviidi ümbritsev punktiirjoon viitab ka sellele, et indiviidi minakogemus erinevates olukordades on varieeruv. 4. Pidev joon ümber kuuluvusgrupi näitab võrdlemisi tähtsat ja stabiilset eristust. Suhted kuuluvusgrupiga on kuuluva mina jaoks ennastdefineerivad. Identiteet põhineb suhetevõrgustikel. Eneserepresentatsioonidega on seotud medial prefrontal cortex. Enesekontseptsioonid organiseerivad teavet, mis meil enda kohta on, suunava tähelepanu olulisele, vormivad meie huvisid, juhivad meid meie partneri- ja suhtevalikutes, mõjutavad olukordade tõlgendamist etc. Individualism ja kollektivism Kuidas läänes loodud psühholoogilised teooriad teistes kultuurides toimivad?
Uude kultuuri sattudes on vajalik omandada uus kultuuriteadlikkus, et keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. Oluline on inimese sotsiaalsete suhete kujunemises see, kuidas tehakse otsustusi keskkonna ja selles tegutsevate inimeste omaduste üle. Mille alusel hinnatakse, ennustatakse teiste inimeste käitumist ja reageerimisviise? Sageli on otsustuste aluseks stereotüübid. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 222) Kultuuri kuuluvad inimese teadmised, uskumused, oskused, kõlbelised tõekspidamised, tavad ja harjumused, sest ükski neist pole meile sünniga kaasa antud ja me oleme omandanud nad kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid
kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt 10 tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule
SEMINAR Mõisted: 3. Merkantelism- Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng ühe riigi tulu väliskaubandusest toob paratamatult kaasa teise riigi sama suure kaotuse 6. Vastavalt toote innovatsiooni teooriale (eesti keeles on seda nimetatud ka "tehnoloogilise lünga mudeliks"), mille koostas Posner 1961. aastal tugineb suur osa tööstusriikidevahelisest kaubandusest uute toodete ja uue tootmistehnoloogia juurutamisele. Tehnol
Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 SUHTUMINE AEGA Aega võib käsitleda kui üht nähtamatut dimensiooni, sest aeg on alati kohal, igal pool ning see avaldub suhlemises, samuti mõjutab suhtlemist. Kultuurid, kus tehakse korraga vaid ühte asja, on monokroonsed ja kultuurid, kus tehakse korraga mitut asja, on polükroonsed. Sattusin ebameeldivatesse olukordadesse, kui läksin tööle Hispaaniasse ehk läksin pigem monokroonsest kultuurist polükroonsesse kultuuri, kus oli mul raske kohaneda. Erinevast ajakäsitlusest tingitud probleeme on võimalik ette näha, vastavalt sellele tuleks ühendada planeerimine ja paindlikkus ning kui seda osata teha, võib toimida väga edukalt ka tõhus koostöö (Pajupuu 2001)
kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks võib pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome.
Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra: Füüsilised takistused halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine (huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni omandamine ja selle mõistmine. Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaitolemist, kui keegi teine räägib.
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?.....................................................................................................
Üks olulisemaid sotsiolooge, sotsiaalteoreetikuid, tundis huvi ka primitiivsete ühiskondade vastu, suur mõju Briti ja Prantsuse antropoloogiale Tema ajal oli valdav trend antropoloogias evolutsionism, sajandi lõpus ka difusionism tema lähenemine aga erines Esimene akadeemiline Prantsuse sotsioloog Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub ühendav jõud nagu religioon või ühtne etniline taust Struktuurfunktsionalismi pooldaja ühiskond kui struktuur, millel on omavahel seotud osas; ühiskond kui tervik, mille osadel on kindel funktsioon, mis mängivad oma rolli struktuuri toimimises 'sotsiaalne fakt' igasugused nähtused, mis kehtestavad indiviidile mingeid välised piirangud/mõju; nt religioon Sotsiaalteaduste eesmärgiks on uurida struktuurseid sotsiaalseid fakte, mille sotsiaalseid omadusi peaks uurima
Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu, keel, territoorium, õiguslik-poliitiline solidaarsus, ühised väärtused ja traditsioonid, ühine
Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine Abiks CD 1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühiskondi, kus kõneldakse erinevaid keeli).
annaabi.ee 
