Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kui palju vajab laps järelvalvet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karistus, lapsevanem, teatada, niimoodi, kuulama, tuleku, sobiks, liiale, helistama, hiljaks, usaldusväärne, arvab, põhjusel, karjuma, rangem· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
Praegusel juhul on juttu sõnalisest täpsustusest, täiendatud seadusepügal näeks välja nii: „Keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.” Põhimõtteliselt on see olemasoleva punkti ümbersõnastamine. Kui täiendada, siis võiks seaduses öeldud olla ka see, milline karistus on lubatud ning millal läheb vanem liiale. See oleks vanemale abiks, kuid samas võiks tekitada pahameelt, et riik kirjutab ette, kuidas last tuleb kasvatada. Teisalt, seda võiks pidada iseenesest mõistetavaks, et last lüüa ei tohi ning tuleb otsida alternatiivseid variante, mis on kooskõlas lapse isikupäraga. Nagu ütleb minister Lukas: „Me ei tohiks hakata asju nägema niimoodi, et kõik mis on keelatud, on keelatud ainult siis, kui see on seadusega keelatud
Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
sugugi otsustada või tahta nii teha, nagu teie talle soovite või ise teete. Kuid tuleb ikkagi olla olemas, sest kunagi ei või teada millal nad vajavad oma vanemaid. Las teismeline teab, kui ta üle uhke olete. Käige välja tagatis. Sõlmige lapsega igati formaalne leping, mis sätestab, et kui ta peaks kunagi sattuma olukorda, mis on ebamugav või väär, lähete talle küsimusi esitamata järele ja toote koju sõltumata kohast ja kellaajast. Ainus asi, mis ta peab tegema on teile helistama. Aga teismelised ei tohiks öö peale jääda st varaste hommikutundideni väljas olla. Nad peavad ütlema, kus nad on, kuhu lähevad ja kellega. Tavaliselt on teismelise terved, kuid haigusi tuleb ikka ette. Stress ja üleväsimus võivad ükskõik kelle jalalt murda ning kasvueas teismeline pole mingi erand. Teismelisele on vaja tervislikku toitu, mõõdukat päevaplaani, aega magamiseks ja väljapuhkamiseks, et end taastada. Kui ta seda ei saa, jääb ta haigeks.
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
sees, peab vanem valima sobiva viisi. Lapsed muudavad oma käitumist palju tõenäolisemalt siis, kui vanemad saadavad neile mina-sõnumeid, mis sisaldavad kolme osa: 1. vastuvõetamatu käitumise kirjeldus 2. vanema tunded 3. käitumise mõju vanemale Kõige olulisem on meeles pidada, et käitumist tuleb kirjeldada, mitte hinnata. Kui teatate lapsele ausalt, kuidas tema käitumine teile mõjub, on see hoopis vähem ähvardav sellest, kui vihjate, et ta on paha, kui ta niimoodi käitub. Mina-sõnum ütleb lapsele, et jätate vastutuse temale, et olete kindel, et ta suudab olukorraga hakkama saada, ning usute, et ta tuleb teie vajadustele vastu, kui annate talle võimaluse muuta oma käitumist. Mina-sõnumi saatja ütleb teisele, et on inimene, kes võib haavuda, piinlikust tunda, ehmuda, pettuda, vihastada või heituda. Paljastada oma tunded tähendab seda, et avate end täielikult teisele inimesele
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei kujuta ette elu ilma vanemata omas rollis ja kindlate seostega lapse jaoks. Täiskasvanul on lihtsam oma vanema surmaga leppida, sest neid ei seo harilikult nii palju igapäevaseid tegevusi (magama panemine, söötmine jne) kui väikelast. Lisaks võib lapsel tekkida hirm enda surma pärast. Laps ar
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
seda kergem on neil hiljem temaga hakkama saada. Kui vähegi võimalik, ignoreerida halba käitumist. Laps peab tunnetama, et õpetaja rühmas on teadlik tema käitumisest. Hüperaktiivne laps vajab psühholoogilist toetust. Tähtis on armastus, hoolitsus ja mõistmine. Iga laps on individuaalne ning väga oluline on lasteaia ja kodu koostöö. Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2 külgedele. Abi saab kindlasti tugirühmadest ja koolitustelt. Oluline on koostöö lastepsühhiaatriga. Rühmas on oluline meeskonnatöö ja lapsele individuaalne lähenemine. Kui lapse probleemi teadvustada ja sellega tegeleda, siis võib hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire õigeid meetodeid kasutades kontrolli alla saada. Steveni vanemad
muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47). Selleks, et lapsega ühine keel leida, tuleb teha kompromisse ning eelkõige peab nooruk teadma, et võib vanemat usaldada, kui usaldust ei ole, siis ei ole mitte midagi
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
Pidevalt tülitsevate vanemate kodust puudub kodurahu, vaikus – kodune õhkkond on pingeline. 14-aastane Jay on öelnud: „Mu vanemate vahel läks asi nii hulluks, et mul oli piinlik sõpru enda juurde koju tuua, sest võisime sattuda otse keset tüli.“ (Whyman, 1999, 14) Enne lahutust tülitsedes võivad erimeelsused tekkida ka lapse kasvatamisega seotud küsimustes. Sellisel puhul, kui ema lubab üht ja isa teist, on laps segaduses ning võib kuulama hakata lihtsalt seda inimest, kes parajasti domineerib või hoopiski hakata mitte kedagi kuulama. Oluline, et vanemad oleksid lapsega seotud küsimustes ühel nõul. Vastasel juhul puudub lapsel normaalseks psühho-emotsionaalseks arenguks hädavajalik turvatunne. (Vaher, 2008, 48, 49) 2.2 Lahutusprotsessi mõju lapsele 3 Lapsed võivad uudisele, et tema vanemad lahutavad, väga erinevalt reageerida. Sagedamini
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
anda lapsele mingi lihtne üleanne, et ta tunnetaks enese vajalikkust ja eduelamust, et mina saan ka hakkama; võimalikult tihti luua ülesannete lahendamisel silmside; vältida liiga pikki ja keerulisi sõnastusi; alati lähtuda lihtsamalt raskemale printsiibist; kunagi pole mõtet edasi minna, kui eelmine ülesanne pole selge; ergutada pidevalt last, et ta õpiks abi küsima; 9 eelseisvatest muudatustest teatada lastele varakult, et nad saaksid kohaneda uudse olukorraga; püüda last mitte karistada ega halvustada; tööülesanded olgu hästi organiseeritud; rohkem positiivset tagasisidet. (Elstrok,2003) Iga ATH-ga lapse abistamine algab kodust, pereliikmeta ja vanemate suhtumisest. Lapse abistamine ja juhtimine võib olla vanemate poolt ebapiisav või väära suunitlusega, kui vanematel puudub asjakohane informatsioon või on teadmised liiga napid ning valed.
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja
õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva" või "savi".
........................................................................................... 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.......................................................... 11 4. Kuidas vigadega hakkama saada...........................................................................................13 4.1 Tagajärjed ei ole karistused!........................................................................................... 13 4.2 Karistus........................................................................................................................... 13 4.3 Tagajärjed .......................................................................................................................14 5. Mõned näited kuidas käituda ja elu lihtsamaks muuta..........................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................
b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
Esmatähis on teavitada koheselt lapsevanemaid. Kui on olemas lapse perearsti andmed võib kosulteerida ja nõua pidada lapsevanema nõusolekul arstiga. Lapsehoidjana ei tohi ma ise diagnoosida ühtegi haigust isegi kui haigusnähud tunduvad olevat tüüpilise võimalikele haigustele. Samuti ei tohi manustada lapsel ise ravimeid kui just lapsevanem ei ole andnud vastavat korraldust. Kindlam on kirja panna juba lepingut sõlmides mil määral ja kuidas käituda lapse haigestusmise korral. Võimalusel tuleb haige laps eraldada tervetest. Lapsele tuleb tagada võimalikult mugav ja rahulik õhkkond ning last jälgida. Kui lastehoidu tuleb mõnda kroonilist haigust põdev laps tuleb vanematelt
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
Enne ta tundi ei saa, kui on vestlusel käinud. Selgitada välja põhjus ja leida kokkulepe. Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine.
Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. On tähtis et vanem näitaks lapsele kogu aeg, et teda märgatakse ja tema vajadustele vastatakse. Lapsel peab olema õigus olla tema ise, isegi siis, kui ta käitub valesti. Ta peab teadma ja tundma, et vanemad märkavad ja aktsepteerivad teda, mis ei tähenda sugugi, et lapsevanem automaatselt lepiks kõigega, mida laps teeb. Vastupidi, siin tulevad mängu täiskasvanuvastutus ja piiride kehtestamine. Enesekindlal lapsed tunnevad, et nad saavad hakkama peaaegu kõigega, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Ärge arvake , et lapse enesekindluse säilitamise nimel ei tohi me tal keelata teha asju, mis on valed. Näiteks kui laps lööb oma väiksemat õde, peab lapsevanem ütlema, et nii ei tohi teha ja et mina ei kiida sellist käitumist heaks
reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast kolme nädalat, kui ta ,,ohvri staatusest" välja astus, hakka tütarlaps ise teisi hammustama, näpistama ja tõukama. Tema jaoks oli see normaalne, sest väike Emma arvas, et asjad lasteaias niimoodi käivadki. Kasvatajad hoidsid tüdrukul silma peal, aga iga kord, kui pöörati selg, kordus tüdruku poolt sama käitumine. Õpetaja jooksis olukorda lahendama ning rääkis ja näitas nii kannatanule kui ka haigettegijale, kuidas peab üksteisega suhtlema ja mismoodi oleks õige käituda. Teemat arutati ka suures ringis, kus loeti ette õpetlik lastejutt ning seejärel arutati, kuidas üksteist hoida ja armastada. Laste käest küsiti, kuidas nemad ennast tunneksid 2
juurde tööle asumiseks. 7. Tegevusluba saab taotleda siis, kui taotleja vastu pole algatatud likvideerimismenetlust, vastu võetud lõpetamise otsust ega välja kuulutatud pankrotti. 8. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgasid. Kui iga punkt nõuetest on täidetud, tuleb tasuda riigilõiv ja võib esitada tegevusloataotluse, mille väljastab Haridus- ja Teadusministeerium ning mis on lasteaedadele tähtajatu. (Eesti.ee, 2016) 2.3 Ettevõtte ülalpidamine Teenuse eest tasuja on üldjuhul lapsevanem või lapse hoolekandja. Küll aga pakuvad mõned kohalikud omavalitsused lapsehoiutoetust eeldusel, et laps on vanem, kui 18 kuud (see tähendab, et vanem ei saa enam vanemahüvitist) ning laps ei ole kirjas juba mõnes muus lasteasutuses. Kui lapsevanem tasub aga lapsehoiu eest ise, tuleb sõlmida kliendileping teenuse osutamise eest. Samuti peab lapsevanem tooma lapse dokumendikoopia ning tõendi perearstilt, et lapsel pole mingeid tõsisemaid haigusi. (HEAK, 2008) 2.4 Lastehoiu ruumid
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks,
eluks hädavajalikud. Ümbruskonnast tulenevad signaalid edendavad aga uute tegevuste arengut. Selleks, et emal tekiks lapsega imepärane suhe peaks heade ärritajate hulka kuuluma : piisavalt pikalt kestev imetamine, see loob erilise sideme imiku ja ema vahel, sest nii saab ta olla kontaktis emaga ja vahetada õrnasid pilke. Hellitavaid puudutusi, musisid ning rääkides sooja hääletooni. Kindlasti peaks vanemad last sülle võtma ning ära kuulama lapse soove või muresid, et neile ühiselt sobiv lahendus leida. Lapsega tuleks mängida erinevaid mänge ning kaasama teda erinevatesse toimingutesse, et ta tunneks ennast vajalikuna. Lapsed tuleb kasvatada ebatäiusliku, ohtliku ja kurja maailmaga hakkama saada ja kuidas tuleks ennast kõige selle eest kaitsta. Kasvatamise meetoditest peaks siiski välja jääma füüsiline karistamine ja karjumine, mis mõjutab last sügavuti. 4. EMOTSIOONIDE TÄHTSUS
Üksi mängides aga suudab laps olla väga rahulik ja ei ole lapsega mitte mingisuguseid probleeme. Oletatav põhjus: Poiss ei suuda sotsialiseeruda teiste lastega. Ta on harjunud olema üksi. Ta soovib näidata oma võimu, et teised lapsed teeksid seda, mida tema tahab. Ja, ta käitub nii nagu sooviks, et teised lapsed teda kardaks, kuigi küsides temalt soovib ta omale sõpru. Kuid asi võib olla ka koduses vägivallas, et lapsevanem käitub poisiga vägivaldselt, kuna kui ema ei ole ja elab kellegi teise juures on laps palju rahulikum ja ei ole temaga probleeme. Arengu põhivaldkondade kirjeldus Lapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonna tegurid, moodustades iga lapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatud viies
annaabi.ee 
