Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KUI MINA OLEKSIN JUHT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, kokk, organisatsioon, sekretäritöö, juhina, kuulamine, personalitöö, plaane, ettepanekuid, esineja, arendamiseks, plaanimine, plaanida, allikaid, üksvärav, alas, karda, proovin, analüüsis, majanduskool, osakond, juhendaja, simson, hakkan, analüüsima, essees, firmale, spetsialiseerumine, klienditeenindajana, koolitused, korrektseMinu töötatajad peaksid oskama koostööd teha ning kindlasti peavad nad oma tööd armastama. Inimene, kes ei ole koostööaldis ning kes teeb oma tööd vastumeelselt siis sellise inimesega koostööd tehes on tulemused vastupidised. Mulle meedivad inimesed kes teevad oma tööd südame ja suure kirega. Neis on alati sära ja nad on positiivsust täis. Arvan, et sellised töötajad aitavad kaasa ka organsiatsiooni heale mainele. Suhe töötaja ja juhi vahel peab olema aus ning üksteist peab austama. Sellist alt ülesse vaatamist ei tohi olla. Me kõik oleme võrdsed ning omaala profid ning töötame ühise eesmärgi nimel ühes organisatsioonis peab see nii olema. See kas teietakse või sinatatakse ei olegi nii oluline. Peamine on see, et osatakse suhteid hoida tööalasena ning see, kas ja kuidas suheldakse väljaspool tööaega jääbki väljaspoole. Edukas juht annab alati oma alluvatele erapooletut ja õiglast tagasidet
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakaond Meery-Heleen Pikkor SR118 KUI MINA OLEKSIN JUHT ESSEE-REFERAAT Juhendaja:Laine Simson 2012 KUI MINA OLEKSIN JUHT Mina kui juht? Hetkel ei kujta ma ennast ette juhina. Olen alles noor ja omandan edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi. Juht peab olema julge, hea suhtleja, tundma arvutiprogramme, juhatama koosolekuid, korraldmama meeskonnatööd, omab motiveerimisoskust ja peab tundma ümbritsevat keskkonda. Minu isiklikult puudub julgus esineda. Aga iga juht peab oskama esineda oma meeskonna ees. Kes on juht? Juht on inimene kes juhib mingit teatud organisatsiooni. Juht peab olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus
missiooni ja eesmärke ning tutvustab neid oma töötajatele, et nad saaksid nendest juhinduda. Tänapäeval on palju erinevaid viise, mille abil on võimalik informatsiooni kiiresti jagada. Näiteks siseajaleht, intranet, koosolekud, meil, vestlused jne Mina kindlasti muretsen sellest, et kõik minu töötajad oleksid teadlikud nii firma eesmärkidest kui ka oma õigustest ja kohustustest, see tekitab turvatunnet ja annb head motivatsiooni. Edukas juht on hea kuulaja. Peab mäletama, et kuulamine ja kuulmine on erinevad asjad ja tuleb osata nendele vahet teha. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Efektiivne kuulamine on tähendab keskenduda rääkijale ja suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu
tegelikult vaja uut kultuuri, uut arusaama juhtimisest ja uusi käitumisviise". Hea ning arukas juht võiks mõista, millal firmas enam asjad ei toimi. Sellistel hetkedel tulekski kutsuda kogu meeskond, kaasa arvatud ka kõige väiksema tähtsusega töötajad, kokku ja arutada asja, mida ette võtta. Kui tundub et keegi ei sobi või keegi tuleks juurde võtta meeskonda, kes tooks uusi mõtteid ja ideid, siis tuleks seda teha. Võibolla see uus töötaja olekski see puuduv mosaiigi jupp. Ettevõtteid ja asutusi võibi kujutleda ka kui kokkupandavaid puzzlesid, kui on puudu keskelt üks tükk, siis pole puzzle täiuslik või kui on puudu toetav nurga jupp pole ka kõik korras. Juhist üksi ei piisa, kui on puudu teised vajalikud jupid, milleta ettevõtted ei toimi. Ka teise puzzle jupp ei sobi igale puzzlele, taaskord on nii ka firmades. Kõik peab sobima ja
Arvan, et sellised töötajad aitavad kaasa ka organsiatsiooni heale mainele. Mina kui juht pean olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus. Organiseeritud tähendab seda, et ta ei hüppa pidevalt ühelt jalalt teisele, ei tekita segadust, juhib mõtestatult. Ausus tuleb inimestega suhtlemises kasuks ning meeskonnas eriti kui oled aus ja kedagi ei peta, vastavad ilmselt teised sulle samamoodi. Kui alt vead, hakatakse mind umbusaldama ning siis tekib ebaterve õhkkond. Suhe töötaja ja juhi vahel peab olema aus ning üksteist peab austama. Sellist alt ülesse vaatamist ei tohi olla. Me kõik oleme võrdsed ning omaala profid ning töötame ühise eesmärgi nimel ühes organisatsioonis peab see nii olema. See kas teietakse või sinatatakse ei olegi nii oluline. Peamine on see, et osatakse suhteid hoida tööalasena ning see, kas ja kuidas suheldakse väljaspool tööaega jääbki väljaspoole. Kui ma ütleks alluvale, et tee seda, siis töötaja ei usu, et see on vajalik
korraldab Swedbank ka erinevaid koolitusi ja üritusi. Nende jooksul tutvuvad praktikandid erinevate panga osakondade tööülesannetega. 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris Swedbank Eesti eesmärgiks on ,,Aidata kaasa sellele, et inimeste ja ettevõtete rahaasjad oleksid pikaajaliselt korras". Swedbank jagab oma kliente kaheks rühmaks: era- ja äriklientideks. Organisatsioon püüab tööd korraldada olles kasulikuks nii tavainimestele, kui ka ettevõttele. Peale selle on Swedbankil kindlad väärtused. Ettevõtte peamiseks väärtuseks on olla lihtne, avatud ja hooliv. See omalt poolt tähendab, et Swedbank töötab pidevalt selleks, et tagada oma klientidele parimat teenindust. Nad teevad keerulisi pangatoiminguid lihtsamaks, olles ausad ja avatud uutele ideedele ja soovides rajada pikaajalisi kliendisuhteid.
..................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 2 Sissejuhatus Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad
valdkonnaga tegelevad ministeeriumid või riiklikud ametid. Seega peab olema inimesel enesesse usk ja tahe luua just oma äranägemise järgi oma ettevõtte, et see toimiks peab olema just sellised isiku omadused mille ma tõin välja juttu algul. Küsimusele, et kas minust võiks saada ettevõtja, võiksin vastata : miks ka mitte, kuna minu eas on kõike võimalik õppida. Mina ettevõtjana? Miks ka mitte! Ettevõtjaks ei sobi kindlasti mitte iga inimene. Hea töötaja - see omadus ei garanteeri inimesele veel edu ettevõtluses. Ta võib olla oma ala proff, kuid suundudes ettevõtluse maastikule, võib ta läbi kukkuda. Inimesel peavad olema kindlad isikuomadused, iseloomujooned, mida on vaja sellel alal rakendada. See esimene ja kõige tähtsam on kindlasti see, et peab olema võimeline ja valmis algatama uusi mõtteid, ettevõtmisi. Ettevõtmine nõuab suur vaeva ja pühendumist. Ettevõtlusega kaasneb väga-väga suur vastutus
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte.
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
ettevõtte kollektiivsete saavutuste, mitte ainult enda isiklike võitude üle. Kui tahta teistsuguseid tulemusi, siis peab otsustama muutuda ning ka seda teha. Esimesed reaktsioonid on tavaliselt valed, sest need on liiga sageli pärit vanast juhtimiste paradigmast. Kui edu saavutatakse, peab silmas pidama aspekti: ohtlikult lihtne on keskenduda eilsele edule, selle asemel et keskenduda tänastele väljakutsetele. Küsimus: Mida ma juhina teen või tegemata jätan, et ma olen juhtpiison, aga mitte haneparve juht? Juhtimislahendus: Käsitlege juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes, alles siis jõuab ta teie või kellegi teise mõistusesse. Ehmatus: mina olengi probleem Inimesed ei tunne endas võimu, kui neil ei ole kontrolli oma töö üle. Kogu võim tundub olevat nende kontrolli alt väljas. Nad ei tunne, et on seotud ettevõtte edu või ebaeduga
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. NT: Selline olukord tekib kõige tihedamine konveierliinil, nt autotööstuses kus kõik teevad oma väikest spetsiifilist osa(korduv tööülesanne), nende oskused on piiratud kuna oskavad vaid oma ülesannet 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooni korral liiguvad töötajad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö vaheldumine e rotatsioon- töötaja ajutine töötamine erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse enam juhtide puhul NT. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööülesannete lisamist ametikohale. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad....
+ Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2 Juhtimise definitsioon + Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused.
• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON
tulevikul on sulle pakkuda.2.taktika-tegele nende mõtetega, mis ei lase sul öösiti magada.Mis sind ja sinu kliente häirib?Aima, mis neile muret teeb ning sellele toetudes sõnasta oma ettekujutus tulevikust.Seejärel võrdle seda ettekujutust tulevikust pidevalt asjade käiguga.Kui sinu ettekujutus on innustav, siis märkad erinevust.Erinevusest selle vahel, kus praegu viibid ja kuhu suundud, võrsubki välja muudatuste strateegia.Siis ole juhina selline, et sinu tulevikukava muutuks tegelikkuseks. NB! 90% edust peitub täideviimises ja soorituses. IIDSE KAHANEVA TAHTLUSE SEADUS.Mida kauem mõne uue mõtte või strateegia teostamisega viivitad, seda vähem jätkub sul selle tarvis vaimustust. Peale koolitusi oleme mõtetest ideedest tulvil ent need hakkavad kohe hääbuma päev-päevalt, kui me nendega kohe ei tegele. Ükskõik mida sa teha suudad, milline ka poleks sinu unistus, hakka seda tegema. J.W von Goethe Keskendu esmatähtsale
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
Olukorra erapooletul hindamisel tuleks faktide põhjal hinnata tekkinud kahju suurust. Finantsilisest kahjust suuremaks võib osutuda inimestevahelised pingest tekkinud moraalne kahju. Seda tajub tark juht intuitiivselt. Lahendused juhile: 1. Kui väärtustad positiivset tööõhkkonda, püüad meeskonnas tagada toimivat koostööd ja hoida tasakaalu, alusta eneseanalüüsist: Mis põhjustel jäi info seisma? Mida olen mina juhina jätnud tegemata, et meeskonnaliikmete vahelised suhted on pingestatud ja arenenud tüliks? Kas eesmärk ja kriteeriumid selle täitmiseks on üheselt mõistetavad? 10 Kas ülesanded on täpselt määratletud? Kas kohustused, õigused ja vastutus on tasakaalus? Kas olen kõigi suhtes õiglane? Kas juhtum oli esmakordne ja tegemist oli puhtinimliku eksituse või arusaamatusega? Osapooltelt tuleks küsida otse, kas nad
Delegeerimine toob kaasa töötajate oskuste arenemise võimaluse ning parandab sotsiaalset kliimat organisatsioonis. Delegeermine ei tähenda ebameeldivate või raskete ülesannete teiste kaela lükkamist. Kui aga nii tehakse, siis selline käitumine vähendab töötajate ja meeskonna motivatsiooni, usaldust ja juhi autoriteeti. Kui juht delegeerib töötajale mingi ülesande, siis ta ka annab automaatselt sellele töötajale otsustamisõiguse ning nii näitab juht ka usaldust oma töötaja vastu. Juhtidel on võimu ja võimalust teha valikuid ja vabastada töötajaid range kontrolli alt julgustades neid võtma vastu oma ideede, otsuste ja tegevuste eest ja avastades ning vabastades ressursse ja võimeid, mis muidu jääksid tundmatuks nii töötajale kui organisatsioonile. Suurema otsustamisõigusega tööjõud on kõrgema moraaliga, ettevõtlikum, loovam, pühendunum, usaldavam ja osalevam. Suuremate
Isiklikuks eesmärgiks püstitasin ma endale selle, et praktika käigus ennast võimalikult palju arendada, õppida ja koguda uusi teadmisi selles valdkonnas. Firma struktuur JUHT Raamatupidaja Vahetusevanem Peakokk (2) 2 Klienditeenindaja d Kokk (4) Abitööline(2) Personali koosseisu lühitutvustus Vilde Kaubandus OÜ-s on töölepingu alusel tööl 14 inimest. Nendest kuni 30-ne aastaseid on 5, 30- 39 aastaseid töötajaid on 3, 40- 49 aastaseid on kõige enam, neid on 6. Ainult üks tööaja on isikutunnistuse järgi rahvuselt ukrainlane, ülejäänud töötajad on kõik Eesti isikutunnistusega inimesed. Kõige rohkem elab töötajaid
III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh
· Tööjaotus · Komunikatsioon - keel · Koos suudetakse suuri asju. 1+1> 2 · Inimesed on erinevad ja iga inimimene on millegis hea · Töö inimestega (administratiivne delegeerimine)/ töö ülesandega Selleks, et spetsialiseerumise kaudu võimeid suurendada ja optimaalselt tegtusedes aega säästa, koonduvad inimesed organisatsioonidesse. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeagset tarbijani jõudmist. Et tarbija vajadusi pidevalt rahuldada suuta, peab organisatsioon · Olema suunatud pidevale arengule (märksõnad loovus, uuendused ja muudatused) · Jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib.
mõtlesime, et keerame mati rulli ja veeretame trepist alla on lihtsam. Siis mõtlesime, et poeme ise ka mati sisse, siis on lõbusam ka pealekauba ja no oli, ausõna, lõbustuspark. Koristajale jäime ka keset keerutamist vahele. Mõtlesime, et saame noomida, aga too ütles hoopis, et proovige, äkki järgmise trepi pealt saate suurema hoo. Koristaja oli meil ka vahva, alati tõi naeratuse näole. Jälle on kahju, et iga töötaja kohta midagi meenutada ei saa, sest maht saab täis, tahaks küll. Üks asi mida veel nautisin oli see, et osadele õpetajatele oli tähtis, et lastel oleksid kõhud täis ja nii sain paar korda ühelt õpetajalt loa magustoit sööklast tundi kaasa võtta kuna ma vahetunnis "ei jõudnud" ja tundi mingi hinna eest hilineda ei tahtnud. Tingimus oli muidugi, et süüa võin kui
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks
väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad
- Mida inimene teeb? - Miks ta seda teeb? - Miks eelistab ta üht tegevust teisele? - Millist tasu saab ta oma tegevuse eest? Nagu psühholoogias tervikuna, on siingi põhiküsimuses bioloogiline ja sotsiaalne vahekord vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi 3 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 4 Mõistmaks, kuidas toimib organisatsioon, kus enamik töötajad on ülipädevad isiksused, kes tegelevad keerukate probleemidega, tasub tingimata mõtiskleda selle üle, missugused jõud organisatsiooni mõjutavad, millised jõud suunavad ja millistega peab juhtkond suutma hakkama saada
MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid piiratud ressursside max kasutamine, koostöö
Nad On raamatuid, mille algusest võib lugeda: „Kõik tegelased on välja mõeldud... igasugune sarna- toovad esile ka selle, millisel määral ja millisel viisil peaks õpetaja distsipliiniküsimustes juhina sus...“. Selles raamatus on vastupidi. Iga näide ja juhtumikirjeldus, isegi kõige lühemad katked sekkuma. Kuigi paljud teoreetikud on mulle mu tegevuses õpetajana ning uurimistöös ülikooli õpetaja-õpilase dialoogist on võetud otseselt minu kogemusest kooliõpetaja/mentorina. lektori ja kirjutajana väga kasulikeks osutunud, on minu huvi alati keskendunud sellele, kuidas viia
nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag- noosimist ja sildistamist. Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine • Kontsentreeru nõustatavale, ole kannatlik ja väljenda oma respekti. • Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest. • Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid. • Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele. • Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”. Eluruumi (life-space) sisenemine Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis.
annaabi.ee 
