Inimesed lasevad end mõjutada sellepärast, et nad ei viitsi ise mõtelda Kuulmine ei ole veel kuulamine ja vaatamine ei ole veel nägemine. Siiski ei viitsi me sageli selle peale mõelda või ei tunne inimeseloom lihtsalt vajadust asjade tausta üle juurdlemiseks. Miks me teeme nii nagu teeme? Kas see on meie endi valik või langetab keegi teine need otsused? Adolf Hitler: "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Tõepoolest, inimene on paraku kergesti mõjutatav, kes rohkem - kes vähem. Võtame näiteks kasvõi sektid kuidas need toimivad? Eks ikka tänu sellele, et keegi ,,suur ja tark" juht ütleb midagi ja kõik teised järgivad teda pimesi. Üldiselt ei tule kellelgi pähegi öeldus kahelda ning need, kes seda siiski teevad, lüüakse pikemalt mõtlemata sektist välja. Nemad ju pidurdavad üldist voolu ja seda ei saa ometi ükski juht endale lubada. Grupp peab mõtlema, rääkima ja tegutsema ühtemoodi, silmapaistvaid indiviide siin ei o...
Mari-Liis Höövel 11.B Rakvere Eragümnaasium Kes või mis on süüdi vaesuses Vaesust saab jagada kaheks: absoluutne vaesus ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus tähendab seda, et kui inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalsest tasemest. Absoluutse vaesuspiiri määramine on riigi poliitiline otsus, kusjuures tavaliselt lähtutakse mingitele normatiividele vastavast tarbimise tasemest tarbimisühiku kohta. Suhtelise vaesuse piir määratakse tavaliselt lähtudes tarbimisühikute sissetulekute jaotuse mingist jaotusparameetrist .Vaeseks pereks saab nimetada selliseid inimesi kelle peres on palju liikemeid ja keda ei ole võimalik ülal pidada, kus perepea on väga noor või vana inimene, kus pereliikmetel ei ole haridust, kus perekond elab maal või väga vae...
Sõnad ja Teod Kallid klassikaaslased ja õpetaja, Oma teemaks valisin ma siis ,,sõnad ja teod". Valisin selle teema, kuna minu arvates on meie ühiskonnas üsna suureks probleemiks tegude puudumine. Usun, et inimesed, kes annavad lubadusi, mida nad täita ei suuda või viitsi, pole eriti usaldusväärsed. Ja kui inimest ei saa usaldada, ei saa sul ka temaga eriti sõbralikud suhted olla. Seega lubadustest mitte kinni pidamine paneb sind teiste inimeste silmis väga halba valgusesse. Mina arvan, et sinna alla võib liigitada ka näiteks hilinemise. Sest see näitab, et teist inimest ei austata. Ilma austuseta, pole sul kedagi, kes sinuga ka arvestaks, kuna sinule lihtsalt ei saa lootma jääda. Aga nüüd millestki, mis puudutab meid kõiki. Kas ei aja vihale, kui keegi on lubanud sinuga kusagil kokku saada ja lihtsalt ei ilmu kohale. Muidugi võib olla seal mingi hea põhjendus, aga vahel on lihtsa...
Retsensioon Retsenseeritav: Kristin Jõgi, giiditekst „ Tartu kui ülikoolilinn“ , sihtgrupp Läti gümnasistid. Kaart ja objektid on minu arvates väga head. Kõik on mõnusalt lähedal ja ei pea vägapalju kõndima. Alguspunkt on küll märgitud aga lõpp jääb arusaamatuks. Sissejuhatuses on minu arvates liiga palju numbreid. Olles ise alles gümnaasiumi lõpetanud, tean, et ega neid keegi väga kuulata ei viitsi. Võib-olla oleks võinud tuua rohkem näiteid, mis on Eestil ja Lätil ühist. Tekst on minu arvates gümnasistide jaoks liiga faktipõhine ja keeruline, nad ei viitsi kuulata seda lihtsalt. Samas on vahva, et Kristin on toonud sisse ühe legendi. Kuna teema oli ülikoolilinn võib-olla oleks saanud lahedamat infot blogidest või üliõpilastelt endilt. Rohkem elulisi näiteid sobib noortele paremini. Kristini töö oli minu arvates hea, arvestades seda, et aega meil vägapalju ei olnud ja töö tuli teha kiirusta...
Sõnad ja teod Ühel ainsal sõnakesel võib olla meeletu mõju.See sõna võib mõjutada nii tegusd kui ka enesetunnet, kas seda siis positiivselt või negatiivselt. Mitte kunagi ei saa tegude järgi teist inimest õigesti märgistada.Mina ise olen ka kahjuks mõned inimesed mõistnud hukka nende tegude pärast. Kuid kui nendega rohkem suhtlema hakkasin, muutusin oma arvamust täielikult. Tihti on nii , et sõnad ja teod ei käi käsikäes.Paljud asjad, mida on võimalik lubada sõnadega, ei pruugi keegi täita oma tegudega.Nii on meie kõigiga.Nii on ka meie riigikogu inimestega valimise ajal.Nad lubavad siis kõikvõimalikke positiivseid muudatusi oma sõnadega.Kuid kuhu jäävad nende teod?Seda teavad nad ainult ise. On nii, et sõnad võivad teha rohkem valu, kui teod.Sõnadega tehtud valu mõjutab ja teeb haiget meile hingeliselt ehk vaimselt ning tegudega tehtud valu on füüsiliselt valus.Paraku on nii , et hingeline valu on vahepeal la...
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda. Tavaliselt tunnetab ja oskab hinnata aga inimene oma õnne alles siis, kui on kogenud õnnetust. Inimene saab ise väga paljut oma el...
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Immanuel Kant Teksti põhiidee: Paljud inimesed on oma mõtlemises alaealised e. nad ei suuda iseseisvalt mõtelda, kas siis ei viitsi või ei julge. Valgustatud inimesed mõtlevad iseseisvalt, on targemad ja tajuvad ümbritsevat paremini. Seega on valgustust oluline soodustada, sest seeläbi jõuavad inimesed parema eluni ning ka riigile on see kasulik. Sisukokkuvõte: Alaealised inimesed on need, kes ei suuda ise mõtelda, ehk neil puudub otsustusvõime. Need, kel on otsustusvõime, kontrollivad alaealisi, ehk asuvad nende eestkostjateks. Peamised põhjused, miks endiselt on nii paljud inimesed alaealised, on laiskus ja julgematus ise otsuseid teha. Autori arvates on mugav olla alaealine, kui vaid jaksaks maksta, et teised tema eest mõtleksid. Eestkostjate h...
KÕIK ON INIMESED Referaat "Kollase viltpliiatsi ots võib olla mõne maailma algus." Karl Martin Sinijärv Kui kollase viltpliiatsi ots oleks millegi uue tundmatu algus, huvitav, kas kellegi pinalist või laualt leiaks veel mõne rõõmsavärvilise paberimäärija. Arvatavasti võiks usin otsija avastada mõne üksiku kas hoolsalt peidetult sahtlipõhjast või diivani tagant tolmurullide seast. Tavaline inimene pole kunagi tervitanud särasilmil vaimustudes midagi enneolematut ja uuenduslikku. Enamik teaduse,- kunsti- ja loomeinimesi on saanud oma liigagi kaua oodatud tunnustuse pärast surma. Oma eluajal on nad elanud viletsasti, isegi hullumeelset elu. Nende pliiatsite otstes olid tõesti uute maailmade algused. Näiteks kunstniku Vincent van Gogh kollase värviga kaetud pintsli otsas rippus ekspressionismi maailma algus. Füüsiku James Maxwelli pliiatsi otsas ootas elektromagnetvälja teooria maailma algus. Kumbki neist ei jõudnud oma edu ära ood...
,,Vabadus on tunnetatud paratamatus" Spinoza Paljud inimesed arvavad, et nad on vabad ja ei sõltu mitte kellestki ega millestki. Tihtipeale nad elavad metsas või maal, kuid on ka neid kes elavad linnas ja mõtlevad nii. Kuid vabadus ei tähenda vaid seda, et näiteks kui ei viitsi kooli minna, siis ei lähe ja, et oled pärinud suure varanduse, siis ei pea tööle minema. Mida vabadus tähendab? Kas siin maailmas üldse eksisteerib vabadust? Mina arvan, et ükski inimene ei ole vaba looduslikus mõttes. See tähendab, et keegi ei saa vastu temparatuurile kui on külm peab kütma maja rohkem ja panema rohkem riideid, kui palav peab neid vähemaks võtma, ega gravitatsioonile ei saa lennata ilma abivahendita. Kuid kui need välja jätta on vabaks olemine ühiskondlikus mõttes vägagi võimalik. Seda siis kui elad üksinda tasuta maalapil ning majas mis on ehitatud täielikult ise, sest sa ei pea maksma ühtegi maksu, ei pea kinni p...
Ettevõtja ja palgatöötaja võrdlus. On väga suur vahe, kas oled ettevõtja või palgatöötaja. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Neid ma siis hakkangi siia alla kirjutama. Ettevõtja suured plussid on ise otsustada ja olla enda „peremees“. Vabadus ise tegutseda ja mõelda. Aga see toob kaasa ka suuri vastutusi ning kohustusi. Põhiline miks hakatakse ettevõtjaks on muidugi raha pärast, teenid ju kogu kasumi endale. Muidugi summa oleneb sellest millega ettevõte tegeleb, kui ettevõtlik ja töökas on ettevõte ja kas kliente jagub. Üheks suureks plussiks on veel see, et saad enda töögraafiku ise paika panna. Aga samas on see ka miinuseks, kuna ise-otsustamisega tuleb ka laiskus, näiteks ei viitsi tööd teha täna, teed homme. Ja siis lükkad tööd koguaeg edasi. Keegi ju otseselt ei sunni sind tegema, ikka sina ise. Edukus oleneb palju ettevõtjast endast, iga üks sellega hakkama ei saa ja võib ebaõnnestuda. See on ka jäl...
Klienditeenindus situatsiooni analüüs Situatsioon Klient soovib jätkata liikluskindlustust, kuid esinevad komplikatsioonid. Klienditeenindaja asub uurima milles on probleem, kuid ei saa täpselt aru ja kontakteerub kliendi kindlustusesinajaga. Kui kliendi kindlustusesindaja kuuleb, et SEE klient on julgenud tagasi tulla, saab ta väga pahaseks ja hakkab karjuma. Klienditeenindaja on segaduses. Pikema uurimise peale selgub, et klient oli mõned kuud tagasi tahtnud oma kindlustuse maksevabaks teha ning talle öeldi, et kõik on korras ja kindlustus on maksevaba, kuid tegelikult ei olnud kindlustusesindaja talle piisavat informatsiooni andnud ja kliendil oli jäänud üks arve tasumata. Situatisioon Nüüd oli klient firma ees võlglane ja kindlustusesindaja keeldus kliendiga rääkimast ning karjus telefonis ainult klienditeenindaja peale. Klienditeenindaja oli täiesti sokis ja tahtis klienti...
Abielu ja sellega seonduv Maailmas on palju erinevaid riike ja kultuure. Sellega kaasnevad ka erinevad traditsioonid ja seadused. Paljudes riikides on abielu kohustuslik juba varajases eas. Mõndades aga on abielu tabu. Mis on aga abielu eesmärk ning milline elukaaslane või abikaasa peaks meil olema? On palju arutatud selle üle kui väärad on sundabielud ning üldse varajases eas abiellumine. Need väitlused selle teema ümber on mulle alati huvi pakkunud. Nõustun nendega peaaegu et täielikult. Abielu on see, mis peaks tulema armastusest ja omama suurt hingelist ja füüsilist väärtust mõlemale osapoolele. Kui seda ei ole, siis pole see ju mingi abielu. Ja kui midagi enam abielust välja ei tule- armastus on otsa saanud, laiskus on peale tulnud, pingutada enam ei viitsi, siis leian, et mõnikord on lahkuminek parim lahendus. Ma väga tahaksin, et inimesed tõesti abielluksid armastusest ja oma tahtest ning soov...
SPIKKER, KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS Kas spikker on hädavajalik väljapääs. Alati oleks ju võimalik kõik ära õppida. Inimesed on erinevad ja spikerdamise põhjused erinevad. Kas need põhjused vabandavad spikerdamise? Spikker on keelatud abivahend, mida kasutatakse koolis kontrolltöödel ja eksamitel. Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostami...
Oma vitsad peksavad Ma usun, et iga inimene teeb vahel asju, mida ta pärast kahetseb. Alati on ju lihtne öelda, et aja tagasi keeramisekorral muudaks kõikke halba, Kahjuks ehitavad inimesed sildade asemel seinu. Kindlasti pole ma terve elu õigesti käitunud ja on palju situatsioone, mis oleks võinud ära jääda. Sageli võivad tekkida küsimused, kas me tõesti pidevalt enesega tegeledes ja ennast muutes, ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me määrame ise oma õnne? Mõtlema hakates on ju elu liiga lühike ja tuleb teha seda, mis õnnelikuks teeb. Tihti ma mõtlen õhtuti, et ei viitsi eelolevaks tööks õppida, et saab, mis saab. Aga kui see halb hinne ikka järgmisel päeval käes on, siis enesetunne pole just kõige parem. Näiteks käisin ma umbes 4 aasta võrkpallitrennis, mulle meeldis see spordiala väga. Järsku paari aasta eest ma lihtsalt otsustasin pooleli jätta. Nüüdseks on see võistkond Eesti meistr...
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi joosta, aga piinav põis vajab tühjendamist ja hambaid...
Sallinger" Kuristik rukkis"- arutlus W- Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas siis on ta kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema ident...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära ...
Arvamuslugu Mina arvan, et kool tehtud inimestele liiga rutiinseks ja igavaks. Inimestel pole mingit muud vaheldust koolis, ei saa praktikat koolis(kui juhuslikult ei käi kutsekoolis), igapäev on väga pikk ja ei jätku tihti aega huviringideks või trennideks, koolipäev hakkab liiga vara mõne jaoks, ei oska kasutada asju, mis tuleks reaalses elus ka kasuks, sest kool ei räägi neist. Need ongi teemad millest tahaksin rääkida oma arvamusloos. Me ei saa praktikat koolis. Me õpime küll väga huvitavaid asju, kuid me õpime selliseid asju, mida me päris elus tegelikult kasutada ei oska, sest me oleme koolitunnis vaid rääkinud sellest, me pole seda kõike läbi teinud või vähemalt osaliseltki. Me ei oska omandatud asju kasutada päriselus. Arvan, et enamus meist ei oska kasutada mõõdikuid ja asju, millest tunnis räägitakse. Me teame, mida nad teevad ja mõõdavad, kuid me tihti ei oska skaalat kasutada jne...
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost ...
Mulle meeldib vahel üksi olla Kui ma olen vahel üksi, siis tulevad mulle pähe igasugused mõtted, sageli ka Eesti riigist ja selle maa elanikest ja need on tegelikult üsnagi murettekitavad. Kuigi me oleme arenenud riikide hulgas, siis on meie väikesel maal väga palju sellised inimesi, kes vajavad pidevalt abi, et oma eluga toime tulla. Näiteks Kanal 2 on selline saade nagu „Kodutunne“. See saade räägib sellest, kuidas erinevatel Eesti peredel on väga raske oma eluga hakkama saada, sest neil on juhtunud mingi õnnetus või lihtsalt on rahaga probleemid ja ollaksegi tihtipeale olukorras, kus inimesed ise enam tekkinud probleemidele lahendusi ei leia. Saate tegijad ulatavad käe ning toetavad neid eluks vajalikke asjadega. Näiteks aitavad inimeste kodudes teha remonti, et oleks võimalus ennast pesta, lastel mängida arvutis või vaadata telekat, noortele poistele ja tüdrukutele ostavad kooliks vajaminevaid asju. Selliste inimeste eest, kes ei s...
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Alguses jutustatakse mõisniku vaatest. Ta on suht vaene, maja (mõis) on poolikuks jäänud ja keegi ei viitsi seda edasi ehitada. Sellel mõisnikul oli üks südame klapp vigane. Tal oli ka kolm õde (3 pingviini) ja 2 venda, keda kais Särgveres nädalati külastamas . Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit. Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täi...
Kaupluse külastamine-juhtumiuuring Ootused: Kaup mida lähen ostma on olemas, viisakat ja sõbralikku teenindamist. Teenindaja oskab soovitada milline koeratoit sobib just minu kodus kasvavale dalmaatsia koerale. Vastuvõtt: Teretades ja veidi naeratust näol. Poodi on saabuda hea tunne, mind nagu oodatakse juba. On juhtunud ka kus pean müüjat taha ruumi otsima minema, et teada anda, et olen poes ja soovin osta. Klienditeenindaja välimus ja kehakeel: Teenindajal on seljas vormiriietus, mis on üldjuhul puhas ja korralik. Kehakeel vahest reedab, et klienditeenindajal on kiire. Suhtlemisviisid ja -vahendid: Teenindaja suhtlemisviis on selline nagu me oleksime juba ammused sõbrad. Kui parasjagu poes on siis pakub ta tasuta proovipakke. Pakutava toote/teenuse omadused: Niipalju kui toidupaki taga kirjas on loeb ta ette, rohkemat mitte. Lisateadmised puuduvad. Toote/teenuse müük: Arutame k...
Millele tasub minu arvates oma elu pühendada? Igal inimesel on elus omad eesmärgid. Ilma nendeta lihtsalt ei saa. Elu üksinda ei tähenda mitte midagi, vaid sellele annab mõtte soov millegi poole püüelda, midagi, mida oodata. Kuid on asju, millele oma elu tasub pühendada ning asju, millele mitte. Lapse töö on õppimine. Nii ütlevad vanemad neile, kui nad õppida ei viitsi. Tõsi ta ju on, et õppimine on kõige alus. Õppimine on vahend edasiseks edukaks eluks, kuid on palju inimesi, kes võtavad õppimise endale südameasjaks ning ei tegele peaaegu mitte millegi muuga. Ka näiteks minu vanas klassis oli kaks tüdrukut, kes kogu aeg ainult õppisid. Selle eest ei saa loomikult kedagi kritiseerida, sest igal ühel on omad lemmiktegevused, kuid õppimine ei tohiks olla kellegi elu mõte, see peaks pigem mängima tagasihoidlikku rolli, seejuures tuleb see endale teha nii meeldivaks kui võimalik. Kindlasti on üheks asjaks, millel ...
·Uus sajand, vanad probleemid Uus sajand, aga vanad probleemid? Miks ei ole keegi midagi ette võtnud nende probleemidega? Kas neid on üldse võimalik lahendada või likvideerida? Need on ainult mõned küsimused, mis on vähemalt korra igast tuleviku peale mõtlevast inimesest läbi käinud. Muidugi on meie seas ka inimesi, kes ei mõtle ei kellegi ega millegi muu peale kui nende enese heaolule ja rahale. Heaks näiteks on siinkohal süsihappegaasi saastenormide eiramine. Esmapilgul võib süsihappegaasi saastenormide eiramine tunduda võimatu, aga maailmas on olemas sadu ja isegi tuhandeid inimesi, kelle ülesandeks on otsida seadustest erinevaid ,,auke", et neid hiljem kasumi saamise eesmärgil kasutada. Üldjuhul ei kasuta neid seaduse aukude leidjad ise ära, vaid müüakse suurte tehaste omanikele, kes ei viitsi ise mõelda, kuna neil on raha. Teadupärast saab tänapäeval raha eest kõike osta, kuna igal asjal või inimesel on...
·Uus sajand, vanad probleemid Uus sajand, aga vanad probleemid? Miks ei ole keegi midagi ette võtnud nende probleemidega? Kas neid on üldse võimalik lahendada või likvideerida? Need on ainult mõned küsimused, mis on vähemalt korra igast tuleviku peale mõtlevast inimesest läbi käinud. Muidugi on meie seas ka inimesi, kes ei mõtle ei kellegi ega millegi muu peale kui nende enese heaolule ja rahale. Heaks näiteks on siinkohal süsihappegaasi saastenormide eiramine. Esmapilgul võib süsihappegaasi saastenormide eiramine tunduda võimatu, aga maailmas on olemas sadu ja isegi tuhandeid inimesi, kelle ülesandeks on otsida seadustest erinevaid ,,auke", et neid hiljem kasumi saamise eesmärgil kasutada. Üldjuhul ei kasuta neid seaduse aukude leidjad ise ära, vaid müüakse suurte tehaste omanikele, kes ei viitsi ise mõelda, kuna neil on raha. Teadupärast saab tänapäeval raha eest kõike osta, kuna igal asjal või inimesel on...
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja." (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öe...
Me kõik sünnime erinevatesse situatsioonidesse. Me ei pruugi olla saabunud kohta, mida me armastame, kuid kus ometi oleme. Paraku ei sünni meiega ühes teeviitasid, mis näitaks, kuhu poole oleks arukas minna, ega instruktsioone, kuidas käituda. Me võime jääda, ent samuti võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll. Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada. Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge - puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi eg...
Liiklus kui õudusunenägu Liiklusõnnetusi toimub maailmas ühe päeva vältel tohutult. Sellised juhtumid on paratamatud ja ei ole teada iial, kuna, kus või kuidas õnnetused aset leiavad. Olgu hukkunuid üks, kaks on see ikka kõigile väga raske. Isegi Eestis on olnud perioode, kus surnujuhtumeid ühel päeval on mitu, eriti talvekuudel. Inimesed, kes kuulevad õnnetustest uudistes, ei pööra sellele suurt tähelepanu, kuna tänapäeval tundub see tavaline, arvestades massilist transporti ja rahva elukiirust. Liiklusõnnetused on muutunud justkui igapäeva eluks meie ümber, põhjustades siis erineval viisil kahju. Paljud inimesed hoolivaid ainult iseendast ja nad ei taha, ei viitsi pöörata tähelepanu õnnetustele, mis niigi on sagedad. Minu arvates on see muidugi mõistetav, ei olegi võimalik elada kõigi elu, igaühele kaasa tunda, aga paraku inimesed ei pruugigi mõista, mida üks avarii võib põhjustada. ...
Kas rohkem on ikka alati parem? Põhimõtteliselt olen nõus ajaloolase David Vsevioviga (Postimees, 10.02.09.), et ,,Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja -skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks." Küll aga mitte tema üleskutsega ,,tekitada uusi ülemaailmseid väärtustrende." Rõhk sõnal UUSI. Pigem on teemaks vanade väärtuste ehk siis juurte juurde tagasipöördumine. Kuna probleemid lähtuvad majandusest, on jälle põhjust vana hea majandusteooria juurde naasta. Seekord kriitilises võtmes. Ligi sajand (alates A. Marshalli ,,Majanduse printsiipidest," 1890) on inimkonda haritud teadmises, et rohkem on alati parem kui vähem. Indiviidid maksimeerivad kasulikkust asjadest, mida nad tarbivad ning ettevõtted maksimeerivad kasumit. Cobb-Douglase funktsiooni najal on kõigi maade üliõpilased lahendanud optimeerimis- ehk maksimeerim...
Lapse vajaduste analüüs Lapse vajadute analüüsimiseks vaatlesin 4.klassis õppivat Juhanit. Analüüsimisel lähtusin A. Maslow püramiidist. Juhan on pärit linnast ja perest, kus peale tema kasvab ka õde. Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa, kellel on probleeme alkoholiga. Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida. Esmased inimsuhted- kiindumussuhted avaldavad lapse psüühilisele ja sotsiaalsele arengule, enesehinnangule ja minapildi kujunemisele ning edasistele inimsuhetele olulist mõju. Et lapsel kujuneks välja turvatunne, on tarvis "piisavalt head ema"- empaatilist ja vastutustundlikku. Juhani esimeste eluaastate kohta mul informatsioon puudub, aga vaadates tema agres...
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom Fakte kassidest Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis. Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jook...
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, v...
ARGIPÄEV VAJAB MUINASJUTTE Igapäevaelu on väga rutiinne ja üksluine. Hommikuti minnakse tööle või kooli, siis tullakse koju ja suurest väsimusest ei jõutagi muud teha kui süüa, televiisorit vaadata, internetis surfata ja lõpuks magama minna. Nädalavahetusedki ei erine eelmistest peaaegu üldse. Kõige tavalisem lõõgastusvahend on alkohol ja peod, kus alati midagi hullu korda saata, et siis tuleva nädala algusest kuni keskpaigani meenutada, kui purjus keegi oli ning siis nädalalõpu lähenedes jälle uusi plaane teha. Muidu oleks ju väga igav tööl või koolis käia, aga seda tegelikult ei märgatagi, et need samad peod on muutumas samuti rutiiniks. Mida siis teha kui argipäev muutub halliks massiks ja tahaks midagi tõeliselt värskendavat ja meeliülendavat kogeda. Nagu on kirjutanud Arvi Tapver raamatus ,,Apelsin kellavärgis" : ,,Parim kaitse on rünnak.". Selles kontekstis oleks see rünnak tegevustele, mis muudavad...
Innovatsioon ettevõtluses Tuleb vist test, ei tea veel kas tuleb küsimused või loenguslaididelt midagi. Vaadata lehekülge IntoPractise kohta ... Kuidas tekkib äri? Juhus - kõige parem ja kõige rohkem. Keegi tuleb ükspäev millegi peale, mille eest keegi on valmis raha maksma. Näiteks tuli. Sageli võivad need olla ka suvalised kõrvalseisjad, kes näevad kellegi teise väljamõeldut ja saavad aru, et keegi on valmis maksma. Saaremaal näiteks spad. Keegi sattud kogemata muda sisse ja sai abi, vaevalt ta mõtles sel ajal ärist. Hiljem leiti et seal on igast mineraale ja päriselt ka midagi toimib. Juhust jääb aja möödudes järjest vähemaks. Võib ka juhuslikult leida mõne mujal maailmas toimiva asja. Ränk töö - äriidee, milleni on jõutud ränga ja pikaajalise töö. Näiteks zilett. Vajadus millegi järele ja siis ränk katsetamine selle asja saavutamiseks. Seni kui saavutatakse tulemus. Vägisi väljamõtlemine. Kaine analüüs - Näiteks zileti esimene...
Hispaanlaste eripära Hispaania on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Läänenaabriks on neil Portugal ja põhjanaabriks Prantsusmaa. Rahvaarvuks on neil ligi 47 miljonit inimest 2009 aasta andmete järgi. Hispaania keelt kasutab emakeelena umbes 350 miljonit inimest mis paneb ta emakeeleks olevate keelte edetabelis teisele kohale. Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja planeerimine on sõnad mida oleks targem isegi mitte ühes lauses kasutada. Hispaanlased on väga ettearvamatu rahvas ning kunagi ei või ette ennustada mida nad järgmiseks et...
REFERAAT Anu Välba Kool Klass Nimi Aasta Anu Välba elulugu ..................................................................................................................... 3 Esimesed tööaastad..................................................................................................................... 3 Teised inimesed Välbast............................................................................................................. 4 Anu sisemaailm...........................................................................................................................4 Õpingud ......................................................................................................................................5 Saated..........................................................................................................................................5 Anu armastu...
,,Kuristik rukkis" Jerome David Salinger Holdeni iseloomustus Holden Caufield on 16-aastane poiss, kelle nimi (Caulfield) on tuletatud ilmselt Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden käib nüüdseks Pencey erakeskkoolis, mis asub Agerstownis, Pennsylvanias. Tema vanemad on jõukad ning väga korralikud, tänu sellele ei ole tal probleeme oma tahtmise läbi surumiseks. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav(vanemad on tal eriusku ). Tänu vanemate jõukusele saab ta lubada endale internaatkooli. Paraku ei püsi ta seal kaua( vahetanud kooli juba 4ndat korda), tema halva õppeedukuse tõttu visati teda koolist välja, seda just tänu eksamite mittesooritamistele. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta j...
A. Hansen- Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" KÕRBOJA REIN 1)Rein töötas õpetajana, kuni ta vend Oskar ostis Kõrboja ja kutsus ka Reinu sinna elama. Ta nõustus ja läks. Tal oli tütar nimega Anna, kes läks linna õppima. Oskar poos end üles ja Reinust sai Kõrboja peremees. Tema kätes Kõrboja muutus aina räsumaks, ta ei suutnud teha nii, et Kõrboja suunduks parema poole. Rein muutus vanemaks ja vanemaks, kuni tundis, et ta ei suuda enam Kõrboja pidada. Ta kutsus Annat Kõrboja perenaiseks ja ta sai sellega hakkama. Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei meeldinud Anna plaan teha Katku Villust Kõrboja peremees. See mõtte pakkus talle palju peavalu ja ta üritas Annale teisigi mehi pakkuda. Aga muidu elas Rein vaikselt oma kõrbojal, mida ta ei suutnud paremaks muuta. Ta tahtis vahel lausa Madliga kõrboja sauna ära kolida, et noored omaette saaksid olla. Aga lõpuks polnud tarviski. Ku...
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati või uurimustööd, võime lugeda uuritava teema kohta sadu artikleid, mida on kirjutanud...
Referaat Inimloomus Kerttu Kruusma Tallina Reaalkool 10. C 2008 Sisukord Inimloomusest____________________________________________________________2 Arvustamine_____________________________________________________________2 Vajadused_______________________________________________________________4 Inimese mõjutamine_______________________________________________________6 Kokkuvõte_______________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 8 2008 Inimloomusest Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt. · Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti tä...
Kuressaare Ametikool ,,Minu unistuste naine" Eliis Sirp MT22 2009 Kindlasti on kõik mehed sellest mõelnud, et milline peaks olema nende unistuste naine. Kas olema ainult toeks hetkel mil kaaslane teda väga vajab või ka igapäevaselt? Soov lapsi saada ja neid koos kasvatada? Unistuste naine peab kindlasti oskama kodu hoida ja seda hinnata. Nii ma küsingi endalt: ,,Milline peaks olema minu unistuste naine, kui ma oleks mees?" Minu jaoks on üks tähtsamaid asju abielu ja läbisaamine ämma ja äiaga. Kuidas mõjutavad peod suhet? Minu naine peaks mind julgustama, olema minu kõrval kui ma teda vajan ja toetama igal hetkel. Naine ei tohiks alahinnata enda meest, sest sellest tekivad tülid ja lahkuminekud. Ei saa ju elada kellegagi koos nii kui teine ainult alahindab ja mõnitab, see teeb kurvaks ja inimene ei tea enam mis on õige ja mis vale. Ükski n...
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Poisid on... Kellelt: Ingrid Kobin (Heinala) Poisid on... ...täpselt samasugused nagu tüdrukud. Aga arvatakse, et poisid on Marsilt ja tüdrukud on Veenuselt. Veel mõnda aega tagasi, nagu mu isa väidab, ei olnudki sellist soloist küsimust, et kes on kes. Tüdrukud oli lihtsalt tüdrukud ja poisid olid lihtsalt poisid. Soorollid olid kindlalt paigas. Keegi ei arutanud ega imestanud, et miks arstid ja õpetajad olid naised ja kunstnikud ja poliitikud olid mehed. Arvatakse, et on mingisugune looduslik määratlus, miks naistele sobib rohkem õpetaja ja arsti amet ja meestele poliitiku raske töö, kus peab ööläbi konverentsidel või koosolekutel istuma. Samal ajal kui naine kodus kisavat last magama kussutab. Tegelt on aga hoopis nii, et tänapäeval leitakse aina vähem olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. Poisid astuvad tüdrukutele kannale kõnelemises ja tüdrukud astuvad...
Varje Taavet TÖ13MK ÜLESANNE 1: Suhtlemisoskused müügisuhtlemises ja klienditeeninduses 1. Kuna 10-s esitatud küsimusest tuli mul ainult üks (miinus). Tehes Kui vigu on kuni 4, siis: Minu jaoks on klient alati esikohal, vahel isegi firma kahjuks! Ma näen kliendis isiksust, mitte indiviidi. Ma teenindan rõõmsameelselt, soovides pälvida kliendi täielikku rahulolu. Suhtlemskunsti õppimine aitab mul saavutada tasakaalu kliendi rahulolu ja firma reaalse teeninduse vahel. Seega on mul palju arenemisvõimalusi. (järeldus:õpikust H.Tooman, A.Mae(1999)Inimeselt inimesele) Siinkohal pean ära tooma, et tavaliselt käitun kliendiga nii nagu ma tahan, et minuga käitutakse. Olen emotsionaalne ja võtan kõike liiga isiklikult. Nagu oleneks minust teiste heaolu(mingil määral olenebki). Kindlasti on mul oma osa elus ja ma usun, et minu rõõmsameelsus on olnud paljudele abiks, kui nad on mingil põhjusel kurvad. Teine kord käitun endalegi ootamatult ja võõra...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Referaat “Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” Üliõpilane: Kristina Rostovtseva Õppejõud: Maret Güldenkoh TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... 3 Mis pagulastest saab?............................................................................................. 4 Seaduse ees on kõik võrdsed..................................................................................... 4 Inimõigused on universaalne väärtus.........................................................................5 Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele.............................................................6 Hirm masside ja julgeoleku ee...
Kuristik Rukkis 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseis tekitavad. Märgi juurde ka lehekülg!!! 2. Kirjura lühike ülevaade sündmustest. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? 4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). 5. Kas teose käigus muutub peategelane halvemaks või paremaks (miks ja kuidas, põhjenda)? 6. Kas ja mida autor tahab antud teosega öelda? 7. Sinu arvamus: miks loeksid või ei loeks sellist teost ning kas soovitaksid teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgis...
Meedia inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, ...
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maan...
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööli...
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
