Mulle meeldib vahel üksi olla
Kui ma olen vahel üksi, siis tulevad mulle pähe igasugused mõtted,
sageli ka Eesti riigist ja selle maa elanikest ja need on tegelikult
üsnagi murettekitavad.
Kuigi me oleme arenenud riikide hulgas, siis on meie väikesel maal
väga palju sellised inimesi, kes vajavad pidevalt abi, et oma eluga
toime tulla. Näiteks Kanal 2 on selline saade nagu „ Kodutunne “.
See saade räägib sellest, kuidas erinevatel Eesti peredel on väga
raske oma eluga hakkama saada, sest neil on juhtunud mingi õnnetus
või lihtsalt on rahaga probleemid ja ollaksegi tihtipeale olukorras,
kus inimesed ise enam tekkinud probleemidele lahendusi ei leia.
Saate tegijad ulatavad käe ning toetavad neid eluks vajalikke
asjadega. Näiteks aitavad inimeste kodudes teha remonti, et oleks
võimalus ennast pesta, lastel mängida arvutis või vaadata telekat ,
noortele poistele ja tüdrukutele ostavad kooliks vajaminevaid asju.
Selliste inimeste eest, kes ei saa oma eluga hakkama ning on
seltskondadest välja tõrjutud, peaks Eesti riik kandma rohkem
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karl167
Õppematerjali autor
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored,
ulatus Stockmanni kaubamajast Narva maanteele välja. Kui inimene pole kunagi raha säästnud - elanud palgapäevast palgapäevani, aga on huvi säästmise vastu, siis arvan, et kõige parem on alustada kahest tegevusest. Esiteks raha kogumist ootamatute kulutuste katteks, näiteks koondamine või kulutused tervishoiule. See raha hulk peaks olema vähemalt nii suur, et kataks ühe kuu kulutused. Selleks võiks olla säästuhoius, kust saab raha välja võtta ja juurde panna nii, et intressisummat ei kaotaks. Teiseks raha kogumist pensionisammastesse. Nii on tagatud ka vajalik raha pensionärina. Kindlasti üks põhireegel ütleb, kulutada tuleb vähem, kui teenitakse. Ja tulude hulka, millest vähem tuleb üritada kulutada, ei loeta mitte kõik tulud, vaid ainult regulaarsed sissetulekud. Hoolimata sellest, et ei ole võimalik elada üle oma võimete, on inimesi, kes seda proovivad.
siiski tunnistab mees, et need pinged oleksid köömes selle kõrval, kui ta kaasast kiirgaks armastust. Sest kõige rohkem stressi tekitab Kerdile just naine oma käitumise ja mehesse suhtumisega. Mees ei tunne naise poolt mingit hingelist mõistmist. «Mind ajab närvi ka see, et ta ei lase mul meie ühist last kasvatada, aga kui mingi jama on, siis tehakse mind süüdi. Et naisel on alati õigus ja mina olen viimane loll see on nii tavaline. Veel käib närvidele, et ta ei pööra mulle tähelepanu, tegeleb oma asjadega, ei jaga minuga 1 sõltlase analüüs hellust. Pöörab voodis selja.» Kerdi ja ta kaasa ühine argipäev on selline, et naine tuleb öövahetuses olnud mehele järele, toob ta koju, mees läheb lapse juurde tuppa pikali. Lapsega koos vaatab Kert telekat, naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab, et sellega peakski mehe eest
Ema mängis klaverit ja laulis, isa oli tuntum noodigraafikuna, aga oli ka koorija orkestijuht ja mängis trombooni. Mõnda aega täitis ta ka noorsooteatris dirigendi ja kontsertmeistri kohustusi. 3 Olav Ehala oma lpsepõlvest: ,,Juba päris pisikesena üritasin küünitada üle pea klahvideni ja sealt midagi välja võluda. Kui isa mu hüvi märkas kutsus ta mulle koduõpetaja klaverit õpetama. Muusikakooli läksin mu üsna hilja, alles neljanda klassi poisina, kuid seal õnnestus teha 2 aastat korraga. Vahest oli päris raske vaadata aknast välja ja näha teisi poisse palli mängimas samas kui ise pidin klaverit hajutama ja siis veel sõitma Nõmme lastemuusikakooli, kust tagasi tulles oli juba pime ja teised olid oma pallimängu juba lõpetamas. Pillimängu mulle peale ei sunnitud, aga kuna ma sain kiirelt otsapeale, siis hakkasin juba 1415
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta
Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; informeerida lugejat teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad tähelepanu nagu teksti pealkirigi, sest nad muudavad lugemise lihtsamaks ning aitavad iga osa tuuma ära tunda ja meelde jätta.
ANDRES: Nii pikad tööpäevad?" TIINA: "Ei, nii pikad nad õnneks ka ei ole, aga ma käin peale tööd veel trennis ja ujumas ja õpin prantsuse keelt - seda läheb viimasel ajal kogu aeg vaja, pidevalt käivad meil siin mingid prantslased, keda tuleb kantseldada. See võtab ka jubedalt aega, ma pean nendega mööda linna ringi kolama ja restoranis istuma. Kui ma koju tulen, siis olen nagu laip, kukun voodisse ja unistan ainult laupäevast." Üheks tegelaseks tooksin välja Karla. Mulle tundub, et tema roll siin etenduses on nimelt see, et alati on suguvõsas keegi üksik ja kurvake, kellel südame sügavikus on saladused ning hingevalud. Karla üritab joomisega ennast paremini tunda. ANDRES: "Temal oli ehk veelgi raskem, sest tema rabas kahel rindel korraga, ta jõi ning tegi järgmisel päeval pohmas peaga rasket tööd, silmad veripunased ja nägu higine ning kaame. Ta on juba mitu korda haiglas suremas olnud, teda on lõigutud ja ta on endale ise mootorsaega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid