Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(...
Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofre...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb...
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfots...
Inimene ja saatus Nii sageli arutletakse, kas inimese elu on juba saatuse poolt ette määratud. Mõeldakse selle üle, kui palju ja kas üldse saab inimene oma saatust määrata, muuta, suunata. Võib-olla mu vaated aja jooksul muutuvad, kuid praegu olen seisukohal, et meie enda valik on see, kui õnnelikult me oma elu elame. Selge on see, et elus on meil ka omad väga valusad ja vähem haigettegevad õppetunnid. Kui me neist õpime, saame tugevamaks ning ettejuhtuv väiksem ebameeldivus ei tundugi enam kohutav. Kui meil aga puudub oskus läbielatust õppida, astume ikka ja jälle niinimetatult ämbrisse. "Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja" on rida Paul-Eerik Rummo luuletusest, mis on kuulsaks saanud lauluna Eesti kultusfilmist "Viimne reliikvia". Kui autor sedasi kirjutab, siis ilmselt peab ta silmas, et kahejalgse ja mõistusega olendi võimuses on oma saatus ise kujundada. Inimene ise kujundab oma saatust, nii nagu sepp metalli. Sepa p...
Tervislikud eluviisid Lugupeetud kuulajad! Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Usun, et ka teie vanemad on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi olla raske. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja, piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, v...
PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus kanda oma liigile omased tunnused edasi järglastele Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemil...
Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide munasari-toodab suguhormoone ja valmivad naissugurakud munajuha-laienenud osas timub viljastumine emakas-loote arenemine menstruaaltsükkel-toimub ovulatsioon ovulatsioon-eraldub munarakust munasari munand-paljunevad ja valmivad spermid(sünteesitakse meessuguhormoone) sperma-sünteesib meessuguhormoone 2)*Viljastub-Toimub munajuha laienenud osas,edukus sõltub spermide ...
TUBERKULOOS on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. 10%-l juhtudest kaebused puuduvad ning tuberkuloos leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava röntgenpildi abil või positiivse tuberkuliintestiga. HAIGESTUMINE Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi. SÜMPTOMID Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke ...
Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Sugulisel paljunemisel saab iga järglane kaks geneetilise informatsiooni komplekti, ühe isalt, teise emalt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks juuste värv, silmade värvi või veregrupikohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must". Neid erinevaid ekspressioone nimetatakse alleelideks. Vastavalt sellele, millise tunnusega on tegemist, kujuneb kas kahe alleeli vahepealne vorm või üks kahest variandist murrab läbi ja surub teise alla. Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti: 1) informatsiooni säilitamine ja selle edastamine (pärandumine); 2) informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli st. ontogeneesi kestel (fenogenees). Pärilikkuse tüübid on: 1) kromosoomiline pärilikkus, st. pärilikkus määratakse geenide ja...
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945 Jan Verner Pulles Jaan Poska gümnaasium 10D Sissejuhatus Inimene on iidsest ajast elanud nähtamatutset mikroorganismidest ümbritsetuna ning kasutanud nende elutegevuse produkte. Nähtamatud mikroorganismid põhjustasid inimeste haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk miasmid, mis pärinesid pinnasest mullast. Tähtsad inimesed – Aristoteles Aristoteles pööras tähelepanu tuulerõugete ja katku nakkavusele. Oma teoloogilise maailamkäsitluse tõttu seostas ta aga taudide teket tähtede "halva seisuga". Tähtsad inimesed - Galenos Arst Galenos pidas nakkushaiguste põhjuseks kaht alget: miasme ja kontagiume. Tema arvates levitavad miasmid õhu kaudu nakkust haigetelt, ka laipadelt, k...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, jär...
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid muutused raku geneetilises materjalis Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanset...
Skisofreenia Maria Yakhonina · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) · Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale. · Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva ette. Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel. · Uurimused näitavad, et kahel neurotransmitteril - dopamiinil ja lse...
Antonio Vivaldi (1678-1741) sünnikoht- Veneetsia. Isa töötab habemeajajana, viiuldajana sai töökoha San Marco kapellis, annab pojale oskuseid edasi, põhjalikumalt õpib poeg maestro Legrenzi käe all. Antonio asub õppima vaimulikku seminari, et siduda tulevik kirikuga- vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates austusväärne. Andekas viiuliga, tänu heale mänguoskusele määratakse 1704 tuntud Veneetsia kooli Ospedale della Pieta õpetajaks. Kool oli mõeldud orbudele, kodututele ja vaestele, õpilased olid jagatud oskuste kaupa rühmadesse, Vivaldi sai kõrge muusikalise tasemega õpilased. Õpetaja ametis avaneb ta tegelik talent. Tutvustas ennast ka helilooja ning võimeka ja nõudliku dirigendina. Asutab koolis orkestri, mis saab tuntuks ka välismaal, peagi saab ta muusikalisi tellimusi üle Eur. Põhitöökohaks oli klooster, kus oli abtiks, päeval oli vaimulik, õhtul muusik. Läks tülli kirikuga, sest mungarüü all oli rõõmus inimene. Tüli süveneb. Kuts...
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas, 12-ne lapselises peres, millest ellu jäi 10 last. Tema isa oli hariduse toetaja ning neil oli kodus kaks tähtsat raamatut : ,,Piibel" ja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees." Tammsaare läheb Sääsküla vallakooli, peale seda Prümli vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära ...
Suurkujudeks on A.Puskin, M. Lermontov, N.Gogol. Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1.Euroopa romantism oli katoliiklik, aga vene oma õigeusklik. Katoliiklus rõhutab vastutust, süüd vale käitumise ees. Õigeusk aga müstitsismi, alandlikkust, allaheitlikkust, ettevaatlikkust. Mõlemad suunatud eksootilise poole. Vene romantikud sõidavad Kaukaasiasse. 2.Vene romantism on valitsuse vastane. 3. Vene romantismis kujuneb vajadus kirjutada ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin 1799-1837 *päritolult kõrgaristokraat *tema vanaisa oli Etioopia vürst Vene tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli aastatel 1731-1752 Pärnus sõjaväeinsener ja Tln ülemkomandant *ta sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's *oli loov aristokraat, ametisse ei astunud (kooli tõttu) *3 kuu jooksul karantiinis olles kirj ta oma elu parimad teosed ja lõpetas need *abiellus peajagu pikema Nataljaga, neil sündis 4 last *abikaasa ja tsa...
Organismi kaitsereaksioonid. Omandatud ja loomulik immuunsus. põevad koerad, kassid jne). Pärast nakkushaiguste põdemist tekkib meil Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate võõrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetamiseks kasutatakse kaitsesüstimist, mille tagajärjel käigus välja kujunenud erinevat tüüpi kaitsemehhanismid, kuna ka ründajad tekkib: AKTIIVNE KUNSTLIK IMMUUNSUS (kui kasutatakse vaktsiine, võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonn...
suitsetamine Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav ...
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus. Muutlikkus avaldub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Et organism kujuneb välja tema genotüübi ja elutingimuste koostoimes, siis esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et p...
Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline ...
* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organism...
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL Virge Lellep Kaassõltuvus Referaat Juhendaja: Dr. Tamara Janson 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................3 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........6 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........8 6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, n...
,,Lolita" Lugesin suvel Vladimir Nabokovi romaani ,,Lolita". See on tema kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita", mis kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka. Raamat sai kuulsaks oma vulgaarsuse ja seksuaalse höngu poolest. "Lolita" on jutustus keskealise mehe seksuaalsest kinnisidees noorte tydrukute suhtes. Peategelane Humbert kolib üürnikuna elama keskealise lese Charlotte Haze'i majja ja kiindub tema puberteediealisesse tütresse Doloresesse ehk Lolitasse, kes on oma ea kohta ebanormaalselt küps ja näitab mehe suhtes üles seksuaalset huvi. Mees on valmis köigeks, et olla Lolita lähedal ja see viib isegi abieluni Lolita emaga, keda mees tegelikult ei armasta. Olles mingi aeg abielus avastab Charlotte Humberti päeviku, kus mees räägib avalikult mida ta Lolita vastu tunneb ja kuidas ta teda enda omaks ihkab teha. Naine soovib, et mees jalamaid nende maja...
Nõo Põhikool Keskaja Kultuur 7a klass Eesnimi ja Perekonnanimi Referaat 2014 Sissejuhatus 1. Teema : Keskaja kultuur. Ajalugu on vaja tead ,et saada aru mis toimus ajaloos keskajal .millega tegelesid toll ajal inimesed 2. Peatükid Koolid ja haridus Ülikoolid ja õpetlased Tehnoloogia ja meditsiin Renessanss ja humanistid Keskaja kultuur on väga lahe aeg sest siis alles tehti koole ja alles alustati õppimisega ja seal polnud veel nii palju inimesi kes olid targad . Koolid ja haridus Üldist koolikohust keskajal polnud .Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaa...
KEILA GÜMNAASIUM 10 B INIMESE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Miniuurimustöö Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 1. Tervislikud eluviisid 4 2. Tervislik toitumine 5 Kokkuvõte 6 Uurimuse analüüs 7 Kasutatud materjalid 8 Lisa 9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks "Tervislik toitumine", kuna see teema pakkus mulle suurt huvi. Toidu tegemise juures hakkavad mõtted s...
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kui...
2.4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel....
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1......................................................................
Tubakas ja suitsetamine Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? · sõltuvust tekitavaid aineid · vähki tekitavaid aineid · valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid · pärilikke muutusi põhjustavaid aineid · loote vääraarenguid põhjustavaid aineid · radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Tubaka tarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustaj...
Uve Poom G2C 5. november 2001 Kirjand Fjodor Dostojevski romaanist "Kuritöö ja karistus" inspireeritud mõtted F. Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus" tegevustik toimub 19. sajandi Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses. Peategelaseks on maalt pärit juuratudeng Raskolnikov, kes pidi majanduslikel põhjustel ülikoolis käimise pooleli jätma ning sooritab enda olukorra parandamiseks liigkasuvõtja mõrva. Ta on endasse tõmbunud ja erineva mõttemaailmaga noormees, kes tegevustiku käigus hullub ning haigestub, kuid keda toetavad pere ja sõbrad. Raamatu üks peamisi liine toimubki Raskolnikovi hulluse, paranoiade ja südametunnistuspiinade ümber, kusjuures lõpuks otsustab ta ennast üles anda ning ta saadetakse Siberisse sunnitööle. Sinna läheb temaga kaasa ka endi...
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda hoole alla, kasvatades teda kui om...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helen Prants AÜMD 1 PSÜÜHIKAHÄIRED Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt, kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on nad ka vaesest perest, kelle vanemad on joodikud. See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta ...
Nikotiin Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja s...
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS........................................................
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, si...
Elu eesmärgid Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Oluline on teadvustada meie sees olevat head, seda, mis annab meile tiivad. Kui mõistame oma andeid ja võimeid, soove ja unistusi, tahame neid ellu viia vaid siis tunneme endid inimestena, kes on midagi saavutanud. Ainus võimalus soovitu saavutamiseks on teada saad mida vajame. Sellise teadmise saame läbi iseenda tundmaõppimise, küpsemise ja vaimse arengu käigus. Oluline on sammuda mööda eluteed lahtiste silmadega. Igaüks saab sellel ,,elujõel" suurema või väiksema manööverdamisvõime, sõltuvalt sellest, kui vastutustundlikult ta oma saatusesse suhtub. Igal inimesel on oma kohustus, võlg. Igaühel erinevalt, igale tema võimete kohaselt. Mida rohkem inimene enda kallal töötab, seda suurem vabadus talle antakse, seda vähem tekib fataalseid olukordi. Kui inimene elab sihitult, ei taha oma kohust täita, tal pole selgroogu, ...
Mis on marutaud ning kuidas sellesse nakatutakse? Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Miks on oluline teadvustada, et Eestis esineb marutaudi? Kuna marutaud lõppeb haiguse tunnuste tekkimisel alati nädala jooksul surmaga, on väga oluline teadvustada, et Eesti on maa, kus loomadel esineb marutaudi. Viimane juhtum, mil Eestis inimene haigestus marutõppe,...
Prostituut. Kas tulus amet või inimkaubanduse ohver? Antud teemat ajendas valima minu veendumus, et prostitutsioon võib olla nii amet kui ka inimkaubandus. Kuna mõisteid prostitutsioon ja inimkaubandus on võimalik mõista mitmeti, on siinjuures oluline mõista, et prostitutsiooni all mõistan ma hüvede või mistahes hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest. Hüved ja hüvitised võivad olla ka näiteks peavari, ametikoht, toit, kaitse, turvatunne või ka raha. Inimkaubanduse all mõtlen ma aga isiku abitu seisundi ärakasutamist või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamist selleks, et inimest ekspluateerida ehk prostituueerimisele sundida või mõnel muul viisil seksuaalselt ärakasutada. Ekspluateerimiseks võib pidada ka inimese sunniviisilist töötamist või orjastamist aga ka elundi sunniviisilist eemaldamist. Kuid siiski, kuidas on see võimalik, et prostituut või olla inimkaubanduse ohver kui ka amet? On ju läbi aegade te...
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib pe...
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas. Erinevatest allikatest...
Kadrina Keskkool Eesti keel ja kirjandus Koer Referaat Kalamees Ants 8. b Juhendaja: õp ..... Kadrina 2012 1.Koer..........................................................................................................................................4 1.1Välimus..............................................................................................................................4 1.2Toitumine............................................................................................................................4 1.3Tõud....................................................................................................................................4 1.3.1Saksa-lambakoer..........................................................................................................4 1.3.2Chow chow............................
BAKTERHAIGUSED aleksander pihlak SALMONELLOOS Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, väike palavik ja äge kõhulahtisus. AIDS'i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune. TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksiste...
Kool Üleminekueksam PÕHJAVESI Autor : Juhendaja : Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. PÕHJAVESI.............................................................................................................................4 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele..............................................................................................4 1.2 Flouri sisaldus......................................................................................................................5 1.3 Radioaktiivsus põhjavees.....................................................................................................5 1.4 Reostuse kaitse..............................................................................................................
Tuumafüüsika füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse · Tuuma löbimõõdu suurjusjärk on 10 (astmes) -14 m · Aatomituuma peamiste karakteristikute hulk kuulub elektrlaeng · Elemendi järjenr Mendelejevi tabelis on sama suur kui tuumalaeng · Lihtaine koosneb ühesuuruse tuumalaenguga aatomitest · Aatomituum koosneb prootonitest (pr) ja neutronitest (ne) · Tuumalaeng q=Ze ( q- keemilise elemendi tuumalaeng; Z laenguarv, mis näitab pr arvu tuumas; e prootoni elektrilaeng) · A= Z + N (N ne arv) · Mn 55 massiarv ( pr + ne); 25 laenguarv (pr arv) · Isotoop keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X keemilise elemendi sümbol; A massiarv; Z laenguarv) · He heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne. · !! Massi mõõdetakse kg · Massiarv pr, ne ar...
****** ***** Osteoporoos Referaat Juhendaja: ***** ***** 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................... 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................... 2. Mis on osteoporoos?............................................................................................................ 2.1 Primaarne osteoporoos................................................................................................... 2.2 Sekundaarne osteoporoos............................................................................................... 3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid............................................................................. 3.1 Mittemuudetavad riskifaktorid...................
Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ja toksilised. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest ...
Rakvere ametikool Stressi tunnused ja põhjused Referaat Juhendaja Rakvere 2011 Stress: Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Hea stress ja...