Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Inimene ja saatus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saatus toob?
Inimene ja saatus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sussubeib Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Inimene ja saatus

Inimene ja saatus Saatus on vääramatu jõud, mis määrab ära meie inimeste elud. See on ettemääratud tulevik, mis on meil kõigil erinev. Ühed arvavad, et saame oma saatust muuta, tehes elus erinevaid valikuid. Teine grupp aga on arvamusel, et saatus on paratamatus ja mitte ühegi inimese tegu ja valik seda muuta ei saa. Vanasõna ütleb, et iga inimene on oma saatuse sepp.Seda väidet võib võtta tõena ja samuti on asjaolusid, mis räägivad sellele täiesti vastu. Inimestele on atnud väga palju valikuvõimalusi. Mis saab peale kooli, kas valin ülikooli tee või tööturu, millised inimesed on minu kõrval ja käivad minuga ühte rada. Neid valikuvõimalusi on veelgi ning see jätab mulje, et sellise elu oleme me endale ise määranud. Kuid kas see ikka on nii? Inimesed meie ellu on tulnud põhjusega

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Inimene ja saatus

INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Kas inimene on enda saatuse sepp?

Me ei pruugi olla saabunud kohta, mida me armastame, kuid kus ometi oleme. Paraku ei sünni meiega ühes teeviitasid, mis näitaks, kuhu poole oleks arukas minna, ega instruktsioone, kuidas käituda. Me võime jääda, ent samuti võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit ­ kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll. Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada. Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge - puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi ega sügavaid vorpe sõidukitest

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Igaüks on oma saatuse sepp

Igaüks on oma saatuse sepp Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn. saatuse hooleks. Sel juhul Inimesed ei tee ise valikuid vaid lasevad saatusel kõike otsustada. Kuid ,,saatuse hooleks" ei maksa midagi jätta, vaid tuleb ise pingutada. Saatus sõltub siiski inimesest endast

Kirjandus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6

Kirjandus
thumbnail
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

«Kas härrad annavad pärismaad?» «Annan, jumala eest annan.» «Kas vannuvad selle peale?» «Vannun, vannun, vannun!» Nüüd rebis sulane suure jahinoa piiskopi vöölt ja astus karule vastu, teda teravasti silmitsedes. Mesikäpp urises vihaselt . . . Vahur lipitses silmapilgu tema ümber. Korraga haaras ta oma raudsete sõrmedega elaja kõrist kinni ja tõukas talle jahinoa tera täiesti rindu. Aga surmavalt haavatud loom võttis vastase palavasu kaissu. Inimene 11 ja kiskja Veerlesid maas. Murtud raod ragisesid, peene liiva tolm keerles üles, kuuldus segane pool-lämbunud rohin ja mõmin -- siis kerkis võitja-inimene, kriimustatult ja lõhkiste riietega, püsti ja vaatles võidurõõmuga võidetud vaenlase mürakalist, surmakrampides tuksuvat keha. «Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime tärkama,» pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud. Piiskop pidas sõna, laskis pelgunud sulase vabaks ja kinkis talle

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

olen endast vanemate meest käest õppinud," meenutab Teet Kallas. "Ja kuradi hea sõber oli. Alati, kui mingit abi või kiiret laenu vaja, oli Raim kohal. Mingid jamad olid ju kogu aeg. Vahepeal oli mul miilitsaga või kainestusmajaga pidevalt sekeldusi ja eks seda juhtus Raimilgi. Miilits lausa passis meid KuKu ees, sest meie käest andis ju trahvi võtta." Teet Kallase sõnul oli Kaugver harmooniline inimene. Seda harmooniat iseloomustas samavõrd suur töövõime kui alkoholitaluvus. Mees võis kirjutada 1415 tundi päevas ja tütre mäletamist mööda ei tohtinud talle siis isegi võileiba pakkuda. Kahe päevaga kirjutas kuuldemängu. Juhtus, et hakkas öösel kell üks novellivõistlusele tööd kirjutama, kui hommikul oli tähtaeg. Kuu ajaga tegi ta romaani valmis ja siis kulus ülejäänud aasta elamise peale. Elu oli teadagi puhuti üsna metsik.

Kirjandus
thumbnail
117
doc

Aforismid

24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. 38. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. 39. Viisakus on leppiva loomuga. 40

Kirjandus



Lisainfo

Ühe lehekülje pikkune kirjand teemal "Inimene ja saatus"

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun