Anton Hansen Tammsaare, loomingu I periood (0)

Anton Hansen Tammsaare
1878-1940
Sündis Järvamaal Albu vallas, 12-ne lapselises peres, millest ellu jäi 10 last. Tema isa oli hariduse toetaja ning neil oli kodus kaks tähtsat raamatut : „ Piibel ” ja „Maailm ja mõnda, mis seal sees.” Tammsaare läheb Sääsküla vallakooli, peale seda Prümli vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust „Vari.” Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära „Kuritöö ja karistuse.” „Inimene on saladus ” – Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli „aega oma mõte ära mõelda.” Ta astub TÜ-sse, alguses vabakutselisena, järgmisel aastal laseb ta ennast päris õpilaseks immakuleerida, läks õigusteaduskonda. TÜ-d ei lõpeta, sest haigestub tuberkuloosi, seal :” Parem siplomita elada, kui diplomiga surra.” Läheb Lõuna-Venemaal tervist parandama, kui Venemaalt ära tuleb, läheb Koitmjõele venna juurde, kes oli metsavaht . Sai kaks last Tallinnas Kadriorus, armastas käia turul, käis keskraamatukogu külastamas ja laenutas raamatuid. Talle pandi Albu valda üles ausammas . Maeti metsakalmistule. Ta suri töötades oma laua taga südamerabandusse.
I periood:
1900 ilmus 2 jutustust : „Kilgivere Kustas ” ja „Ärakadunud poeg.” – külajutud, mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust.
1901 „Mäetagused vanad” – sügavama inimlikkuse avamine. Seal on kolm meeleolu: koomiline, lüüriline ja traagiline. Peategelasteks on kaks vana inimest (paljurääkiv naine ja tema mees). Lugu on väga realistlik
1903 jutustus „Tähtis päev”
1901-1902 kolm jutustust – „Kes oli koolmeister?” „Kooli Alma ,” „Käbe Kaarli noor naine.”
1903 „Vanad ja noored” – kahe põlvkonna vaheline konflikt, koomiline ja traagiline, lõpus on surm ja sünd üheaegselt.
1904 „Ajalehekandja nr.17 ( novell ) räägib vanatädikesest, kes on ajalehekandja. Jääb haigeks ja sureb , kuid keegi ei pane seda tähele.
1910 3 üliõpilasnovelli, mis räägivad üliõpilaste eraelust . „Noored hinged ,” „Pikad sammud,” „Üle piiri”
Miniatuuridekogumik -”Poiss ja liblik ,” näiteks „Ööbik ja lilled,” Kaaren ja pojad,” „Armastus”
1917 „Varjundid” (impressionistlik) kirjutab hästi tundlikult, seal on armunud ja tuberkuloosihaiged, päevikuvormis.
1922 „Kõrboja peremees” armastusromaan .
Olulisel kohal teoses on loodus. Laused on väga napid või väga pikad ja mõtlisklevad. Peamised teemad: peremehe teema, küla sotsiaalne portree, Villu viljatud püüdlused ja armastuskolmnurk. Teatritükk – Andres Särevi dramatiseering , tehtud sellest ka film (Leida Laiuse)