Kiirgused (2)

* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: α-, β- ja γ-kiirgus. α-kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (α-osakesed), β-kiirgus on elektronide voog, γ-kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust.
* Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks.
Ioniseeriva kiirguse liigid:
*) α -kiirgus
*) β -kiirgus
*) γ -kiirgus
*)röntgenikiirgus
Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis).
α - kiirgus ja β - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat.
α - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on β -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui β - osakesel ja ohtlik vaid organismi sattumisel .
β - osakesed on elektronid ja α -osakestest kiiremad ning neil on suurem läbitungimisvõime.
γ -kiirgus on tuumast lähtunud kiirgus, elektromagnetiline kiirgus. On väga hea läbistusvõimega.
Ioniseerivate kiirguste bioloogiline toime:
igat liiki ioniseeriva kiirguse füüsikaline mõju elusorganismileseisneb tema kudede aatomite ja molekulide ergastamises ja ioniseerimises. Ergastatud aatomid ja ioonid on keemiliselt aktiivsemad. Seetõttu tekivad organismi rakkudes keemilised ühendid, mis häirivad normaalset elutegevust. Ioniseerivate kiirguste mõjul lagunevad mõned keerukad molekulid ja raku struktuurielemendid. Väikeste kiirgusdooside poolt põhjustatud kahjustused kõrvaldab organism kergelt, ilma et ilmneksid haiguse sümptomid. Suured kiirgusdoosid võivad aga põhjustada rasket haigestumist ja isegi surma.
* Kiirguse mõju:
Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini.
Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tšernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses.
Pikaajalised mõjutused:
Suurtel doosikiirustel saadud suurte kiiritusdooside halvad tagajärjed saabuvad peaaegu kindlasti. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamiste tagajärgi uuritakse aga riskianalüüsi meetoditega. Sel puhul on tagajärjed tõenäosuslikud, nii nagu ka autosõidu puhul. Arvata võib, et mida suurem on kiiritusdoos , seda suurem on ka vähki haigestumise tõenäosus. Kui suur see risk siiski on? Seda on väga keeruline kindlaks teha, sest väikeste kiiritusdooside tagajärgi on raske eristada muudest kasvaja tekkepõhjustest.
Hiroshimaja Nagasaki õnnetuste uurimistulemuste alusel on tehtud arvutusi , mille põhjal tundub, et 10 millisiivertine (0,01 siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001.
Võrdleme seda suitsetaja riskiga haigestuda kopsuvahki. 10 suitsetajast haigestub tõenäoliselt 1 kopsuvähki, ehk: tõenäosus on 0,1.
Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad.
Lootekahjustused ja pärilikud mõjutused:
Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut.
Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni.
Saue Gümnaasium
Referaat
Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus.
Kiirkond, keskond, tervis.
Koostajad: Maret Mägi 12a
Kristi Randma 12a
Eveli Tori 12a
Veebruar 2008.aasta