Vene aeg 1700-1721 toimus Põhjasõda. Harju alistamislepingule kirjutas Põhja-Eesti alla 1710. aastal. Uuteks peremeesteks olid seekord venelased. Alguses, ei suutnud uued valitsejad vallutatud maaga midagi ette võtta. Ligi pooleks sajandiks vajus Toompea unustusse, vanu hooneid ei parandatud ja hoone lagunes. Kui valitsema hakkas Katariina II olukord muutus. Tema käsul hakati Toompeale ehitama Eestimaa kubermanguvalitsuse hoonet. Hoone rajati Linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutai osa ringmüüri koos Stür Den Kerli torniga. Peafassaadi kujunduses domineerivad veel barokk-kunsti motiivid. Lossi keskne korrus on teine korrus, kus asub esindussaal ehk Valge saal. Peakorrusle asusid ka kubermanguvalitus ja kubeneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja-lõuna-suunalise ruumide rea lossi platsi ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlpaleed. Ilmselt seepärast
kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni Katariina II ajal 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone.
Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneezi näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneeži näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Kaasani kirik Peterburis Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
vähe. Eesti jaoks olid olulisemad sidemed Saksamaaga ja kohalikud traditsioonid, mis tõttu Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus ja praktilisus. II Arhitektuur Just arhitektuuris avaldub klassitsistlik stiil kõige ilmekamalt. Iseloomulikud jooned on: · sümmeetria · lagedad, kaunistusteta seinapinnad · sammasportikus (=eeskoda) · pilastrid (4-nurkse läbilõikega poolsambad) Üks varasemaid klassitsismi näiteid Eesti arhitektuuris on kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas (ehitati 1767-1773). See on välisilmelt veel üsna barokne, kuid on ka klassitsismile omaseid elemente (näiteks ruumilahendus). Täiesti varaklassitsistliku interjööriga on selle hoone Valge saal (praegune interjöör on pärit aastast 1935). Tallinnas on klassitsismiajal tehtud palju ümberehitusi, eriti fassaadide juures. Klassitsismi näide Tallinnas on ka Nikolai kirik Vene tänaval (valmis 1825, arhitekt itaallane Luigi Rusca).
400 poognat tunnis. · 1829. aastal leiutati ka stereotüüpia, mis oli eelduseks rotatsioonimasinale. · 1880. aastal leiutati fotode kliseerimine. · 1884. aastal leiutati ladumismasin. Kõik need leiutised said eelduseks kvaliteetse ja odava ajakirjanduse tekkeks. Eestis olid enne ajakirjanduse tekkimist ametlike teadete levitamiseks suhteliselt pikka aega kasutusel trükised, mida kutsuti plakatiteks, patentideks, publikatsioonideks või relatsioonideks. Need olid kubermanguvalitsuse, kõrgemate kohtuvalitsuste või kirikuvõimude määrused, korraldused või kuulutused. Osa neist olid sellised, mida loeti rahvale ette kirikukantslist. · Vanim säilinud rootsiaegne plakat pärineb aastast 1638. · Vanimas eestikeelsed plakatid pärinevad 17. sajandi teisest poolest. · Lugemisvarana tähtis kalenderperioodika. Ilmselt ilmus esimene eestikeelne kalender 1720. aastal. Säilinud on kalender aastast 1731. · Kuni 18
Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja kas ta on vara- või kõrgklassitsismis! Johann Wilhelm Krause.Hoone asub Tartu kesklinnas, Ülikooli tänav 18.Kõrgklassitsism 7. Nimeta Washingtoni Kapitooliumi hoone asukoht, vara- või kõrgklassitsism! Washingtoni tuntuima linnapargi National Malli idapoolses osasKõrgklassitsism 8
saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener palju, osalt oma saadikust abikaasa töö tõttu muuhulgas nii Pariisi, Londonisse, Veneetsiasse, Madridi kui Kopenhaagenisse. Laura Mohr, kirjanikunimega Laura Marholm on 19. sajandi lõpu tuntuim baltisaksa naiskirjanik. Tema suhted vanematega isa taani päritolu laevakapten, ema teise põlve baltisakslane olid pingelised, probleemsed suhted emaga oli Marholmi teostes sage motiiv.
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE
Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a. jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem-vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak- tsentristlikud parteid. Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene
-Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel ja valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. - Uute võimude teiseks ülesandeks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Selle eelduseks oli kubermangu juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja revolutsiooniliste nõukogude piiramine. - Vastuseks püüdsid nõukogud kõigutada Ajutise Valitsuse ja rahva usaldust kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu. - Kolmandaks pingeallikaks muutsuid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Vene Ajutise Valitsuse toetusel õnnestus luua 1.Eesti Polk, mis kujunes tugevaks toeks eesti poliitikute järgnevateke ettevõtmistele. - Rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüslusi revolutsioonijõudude nõrgendamisega. Poliitiline areng Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitlised erakonnad
Selles oli aimata antiiksete võidukaarte imposantsust. Paraku sild hävis II maailmasõjas nagu paljud hoonedki. Tallinnas oli ehitustegevus nimetatud ajajärgul teistsuguse suunitlusega. Kui Tartus ehitati eelkõige uusi maju, siis Tallinnas tehti palju ümberehitusi. Muudeti keskaegsete hoonete fassaade, väiksemaid naabermaju ehitati kokku üheks suuremaks (nt. Lai t. 32, Lossi pl. 4, Kiriku t. 2). ). Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Toompea loss, vana linnuse ümberehitus kubermanguvalitsuse hooneks. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister J. Schultz. Uusehitised muutusid valdavaks alles vahetult enne sajandivahetust või peale seda. Nendest on ülevaade kõrgklassitsismi osas. Kõige olulisema jälje jättis varaklassitsism aga mõisaehitusse. Selles oli oma osa jällegi Johann Schultzil, kes ehitas ise või oli tema looming eeskujuks teistele. Neist aastaist pärinevad Ohtu, Saue, Ääsmäe
Algas evakueerimine ja vene ametnike, tööliste pagemine itta. Baltisaksa rüütelkonnad aktiveerusid ja arendasid tegevust Eesti ja Läti andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (I.Rabtsinsk ja V.Kingissepp-võttis Poskalt üle kubermanguvalitsuse). 27.okt võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas J.Anveltiga. Säilis siiski kaksikvõik, sest Maapäev tegutses edasi. Rahvusväeosad koondati Eesti Diviisiks alampolkovnik J.Laidoneri juhtimisel. Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati sõna- ja südametunnistusvabadust, suleti opositsioonilisi ajalehti, arreteeriti rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi. Novembri valimistel Asutavasse Kogusse toetas ¾ sotsialistlikke erakondi, enamlasi 40,4%.
kasutada). Ametniku juurdepääsuõigus dokumentidele oli seotud auastmega (mida madalam auaste, seda suuremad võimalused dokumentidega töötada). Vene arhiivinduse iseloomulikuks jooneks on dokumentide kogumise põhimõtete ülim pragmaatilisus. 19. saj. I veerandil kehtis korraldus säilitada kõik ametlikud dokumendid (kuni 1825). 1840. aastateks olid arhiivid ülekoormatud. 1845. a anti välja siseministri käskkiri "Kubermanguvalitsuse asutused", milles loetleti 10 kategooriat dokumente, mis kuulusid hävitamisele. 1848. a tehti otsus vastava ekspertiisikomisjoni moodustamiseks, kes otsustab, mida võib hävitada. 1860. aastatel delegeeriti ekspertiisiõigus reale ministeeriumitele ja peavalitsustele (nt sõja-, finants, posti, hariduse...) ja kubermangu valitsustele (materjali saadeti hulgaliselt paberivabrikutesse). 1880. aastatel delegeeritakse ekspertiisi teostamine järjest madalale igas riigiasutuses tuli
ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga [1]. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. Viru värava eesvärava vasakpoolne värvatorn, 2011. aasta kevad Viru värava eesväravate lammutamine 1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsuse laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüüri muinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega[2]. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinnasse hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad[3]. Pärast eesväravate
neljakandilise kastelli ümber uueks siseõuega konvendihooneks. (Orduvendade latriinis ehk välikäimlas asub preagu riigikogu kohviku suitsetajatesaal) 16. saj. lõpus kaotas linnus kaitsefunktsiooni, nüüdsest ehitas iga võim linnuse vastavalt oma maitsele esindushooneks. Peale Põhjasõda (1700-1721) seisis linnus u 60 aastat kasutamata. 18. saj. ehitati Katariina II korraldusel arhitekt Johann Schulzi projekti järgi praegune hilisbarokkstiilis loss- kubermanguvalitsuse hoone. Pärast iseseisva Eesti Vabariigi loomist sai sellest Vabariigi valitsuse hoone. Siseõue, vana konvendihoone asemele ehitati 1920-22 moodne ekspressionistlik riigikoguhoone. Ekspressionism vältis ajaloolist dekoori, kuid ei suutnud kaunistamisest üldse loobuda, ja rakendas seetõttu moodsaid, kubismist mõjutatud nurgelisi ornamente. Arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann Riigikogu hoone on Tallinnas esimene avalik hoone, millesse
valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. · Viru värava eesväravate lammutamine 1870. aastal kavatses Eestimaa Kubermanguvalitsuse laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüürimuinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinnassehobutrammitee ajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioniosad. Pärast eesväravate
aastast ehitasid taanlased linnuse kaitseehitisi edasi. Jüriöö sündmuste tagajärjel XIV sajandi keskel läks see Saksa ordule. Ordu rekonstrueeris selle 1350-1360. aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse kovendihoonega linnuseks. XIII sajandi II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng, lammutati Väikese linnuse idapoolne müür, tasandati kaitsekraav ja ehitati XVIII sajandi lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. Konvendihoones tegutsenud vangla puuosa põles 1917. aastal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 1920-1922. aastatel rajati nende kohale ekspressionistlik riigikoguhoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele. Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber esindustraditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone
rahulepingus, said baltisaksaaadel ja linnakodanikud rohkem õigusi ja eesõigusi, kui neil kunagi varem oli olnud. · Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Vene impeeriumis vastu võetavad uued seadused jõustusid Eesti- ja Liivimaal alles pärast nende kinnitamist kohapeal. Peterburis asutati Baltikubermangude jaoks eraldi valitsusasutused. · Kindralkubernerideks määrati Venemaa teenistuses olevaid välismaalasi (enamastiskandinaavlasi ja iirlasi-sotlasi). Kubermanguvalitsuse ametikohtadel olid kohalikud baltisakslased. · Kehtima jäi luteri usk. · Kohalikuks asjaajamis-, haridus- ja kohtukeeleks kinnitati saksa keel. · Balti kubermange eraldas ülejäänud Vene impeeriumist tollipiir (selle tõttu kuivas kokkutransiitkaubandus), mis jäi püsima peaaegu 18. sajandi lõpuni. · Kohaliku baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks hakati koostama aadlimatrikleid ehk rüütelkondade liikmete nimekirju. Uusi perekondi lisati sinna
tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisja maakondlik amet kirikute ja kirikukihelkondade majanduse korraldamiseks. Patronaadiõigus - oli kuni 1919. aastani Balti kubermangudes kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamisõigus, mis kuulus kirikupatroonile, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud 11. Üldhoolekande kolleegium, kreisiarst Tervishoiu ja vaestehoolekandega tegelesid kubermanguvalitsuse tervishoiuosakond, kubermangu loomaarst, üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal). Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein) Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad.
ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev- ja moodustati täidesaatev organ - Maavalitsus.
Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, Pika Hermanni kõrval müüris. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitse-ehitistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis põletati 1917. aastal märtsirevolutsiooni käigus maha. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. 17.45 Tutvumine Paksu Margareta ja Kiek in de Kök-ga Kiek in de Kök asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju
J. Poska ettepanekul otsustati luua 10-liikmeline avaliku julgeoleku kommitee. Samal ajal oli kuberner P. Verjovkin võimust loobumise sümbolina oma mõõga raekotta ära andnud. 5. märtsi õhtul jõudis talle Tallinna Ajutise Valitsuse telegramm teatega, et kuberneride asemele saavad ajutisteks kubermangukomissarideks kubermangusmstvote esimehed, aga seal, kus semstvod puuduvad, kubermangulinna linnapead. 6. märtsil võttis Poska Verjovkinilt kubermanguvalitsuse üle. Koostati ka vastav akt, milles tuli fikseerida, et kubermangu kantselei materjale ja muid akte oli revolutsiooni puhkemisel 2. märtsil ära põletatud. Niisiis kuulus Eestimaal kubermangukomissari amet Jaan Poskale. Tema kui keskvõimu kõrgema kohaliku esindaja tööpõlluks ei kujunenud üksnes Eestimaa kubermang, vaid kogu Eestimaa. Teatavasti kohe peale Veebruarirevolutsiooni võitu püstitati eesti rahvuslike ringkondade poolt autonoomia nõue
Härgade nuumamiseks tarvitati viinaköögi praaka, õlgi ja kartuleid. Lihaloomi hakkasid nuumama ja ülesostjatele müüma ka talupojad. Suhteliselt kiiresti laienes lina külvipind. Erinevalt vilja- ja piiritusehindadest olid linahinnad võrdlemisi stabiilsed. Kuna lina kurnas maad teistest põllukultuuridest rohkem, siis sagedamini kui viie aasta järel lina samale põllule külvata polnud mõttekas. Esimesed teated kartulikasvatuse kohta Eestimaal pärinevad kubermanguvalitsuse 1771. aasta aruandest. 19.sajandi teisel veerandil kujunes oluliseks põllumajanduse haruks meriino tõugu peenvillalammaste kasvatamine. Meriino lammaste kasvatamisega kaasnes ristiku kasvatamine. Ristikukasvatusel oli põllumajanduse edasisele arengule väga suur tähtsus. Ristik oli kõrgekvaliteediline loomasööt, kuid aitas tõsta ka põlluviljakust. 19. Industrialiseerimise varasem periood ( Narva) Industrialiseerimise varasem periood on seotud puuvillatööstusega
kubermang (Eestimaa ja Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamisel). - Tekkinud rahvuskubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917.a. 30.märtsil piiratud autonoomia. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Eestimaa kubermangu komissariks määras Ajutine Valitsus Tallinna linnapea, eestlasest advokaadi Jaan Poska. - Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega ning asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. - 1917.a. suvel hakati läti eeskujudele toetudes looma rahvusväeosi
kubermang (Eestimaa ja Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamisel). - Tekkinud rahvuskubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917.a. 30.märtsil piiratud autonoomia. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Eestimaa kubermangu komissariks määras Ajutine Valitsus Tallinna linnapea, eestlasest advokaadi Jaan Poska. - Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega ning asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. - 1917.a. suvel hakati läti eeskujudele toetudes looma rahvusväeosi
Ajutine Valitsus esialgseid eesmärke ellu viia ei suutnud. Revolutsioon Venemaal: 1. Veebruarirevolutsioon Mõju Eestile: a) Eesti alad ühendati esmakordselt üheks administratiivüksuseks (Eesti Kubermang). b) Kubermanguvalitsuses asendati vene ametnikud eesti omadega ja asjaajamiskeeleks sai eesti keel. c) Maanõukogule ehk Maapäevale anti üle sensed aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermangu komissariks määrati Jaan Poska. d) 1917 suvel hakati looma rahvusväeosi. e) Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis MAAPÄEV (sai kokku 1917 juuni algul). 2. Enamlaste Oktoobripööre 1917 novembris (vana kalendri järgi 23-25.okt) Vene riigid hakkasid enamlased haarama võimu ning võtsid suuna üheparteilise diktatuuri väljakujundamisele
eestlaste separatismi aadressil, nõudes oma senise valitseva seisundi taastamist. Uues probleemid tekitasid hõõrdumisi Petrogradis ja Tallinna vahel. Uute võimude teiseks ülesandeks sai olukorra võimalikult kiire normaliseerimine kohtadel. Selle eelduseks oli kubermangu juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja revolutsiooniliste nõukogude tegevuse piiramine. Vastuseks püüdsid nõukogud suuremates linnades kõigutada Ajutise Valitsuse ja rahva usaldust kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu. Pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine J. Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela. Nõukogude vasakpoolne enamik kartis, et ta ei suuda ilma valimiseelse propagandata saavutada Maapäeval ülekaalu. Vastasseis teravnes sedavõrd, et Poska oli sunnitud ajutiselt Tallinnast lahkuma. Valimised toimusid siiski tähtaegselt 1917. aastal maikuus. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid
kubermanguarst, arhitekt, insenser, asjaajaja ning siseministri poolt kinnitatud eriülesandega ametnikud. Kubermanguasutused: Riiklike tuluallikate haldamisega tegelesid rahandusministeeriumile alluvad kroonupalatid, kes haldasid riigimõisaid ja -metsi, tegelesid maksualuse elanikkonna arvestuse, maksude kokkukogumise, nekrutivõtmise ja riigiasutuste töötajatele palga maksmisega. 1861. loodi Eestimaal kubermanguvalitsuse ehitusosakond (Ehitus- ja teedekomisjon). Kubermangudes loodi riigivarade palatid, mis võtsid kroonupalatilt ja majandusvalitsuselt üle kroonumõisate juhtimise ja riigimetsade haldamise funktsiooni. Loodi kontrollpalatid, mis tegelesid riigiasutuste finantstegevuse kontrollimise funktsiooniga (Varem kuulus kroonupalatitele). Loodi väeteenistuskomisjonid (nekrutikohustus). Üldhoolekande kolleegiumid, tegelesid eraisikute, kirikute või kogukondade abistamiseks rahaliselt
30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu autonoomiaseaduse See oli ette valmistatud Eesti advokaatide poolt: Tõnisson, Koppel, Strandman jt. Mais 1917 toimusid Eestimaa Maapäeva (Ajutise Maanõukogu) valimised - 62 saadikut, enamik eestlased. Istus koos Toompea lossis Otsused Eesti ala liitmine ühtseks kubermanguks Asjaajamiskeeleks eesti keel Hariduskeeleks eesti keel Maavalitsuse (kubermanguvalitsuse) moodustamine eestlastest - esimees J. Raamot (Riigiduuma saadik), hiljem K.Päts Arengud 1917.a suvel AV saadi luba asutada eesti rahvusväeosad 3 polku Tln, Trt, Rakvere Tekkisid uued parteid: Tööerakond (Vilms), Demokraatlik Partei (Tõnisson) Maarahva Liit (Päts), põranda alt tulid välja enamlased. Loodi Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu (J. Anvelt) korraldas Maanõukogu vastaseid meeleavaldusi. Töölistest moodustati Punakaart
sajandi reformideni. Kui moodustatakse Liivimaa kubermang, siis hakatakse vaatama, millised alad võiksid sina kuuluda. 1629.aastal otsustatakse piir tõmmata Tartu kreisi järgi. Tallinn- Tartu mnt 100 km post, Tartu-Jõhvi, kus on Rannapungerja jõgi. Kreisid ei teosta tsiviilvõimu. 17.saj Narva liidetakse Ingerimaaga. 1629.aastaga moodustatakse Liivimaa kindlralkubermang. Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte (1629-1634). Eestimaa kuberner Erik Oxenstierna (1646-1652). Kubermanguvalitsuse otsused väljastati plakatitena. Plakateid on säilinud tohutult palju. Plakatid tuli teatavaks teha üle maa, seega tehti neid mitmeid versioone, et saata laiali. Kihelkonnakirikus loeti need ette. Korraldused olid kas rootsi või saksa keeles, mis tähendas, et pastor oli riigivõimu käepikendus ja hakkas selgitama, mis on korralduse mõte. Hilisemal ajal hakatakse plakateid välja andma eesti keeles. J(G)öran Sperling Ingerimaa kindralkuberner. Ta ei ole rahul selle ametiga, palunud
2. juuli esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). 3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas. Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks 20.–21. juuli Maavalitsuse. 29. september – Sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. 8. oktoober 27. oktoober Bolševikud tagandasid Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermanguvalitsuse komissari Jaan Poska ja võtsid võimu enda kätte. 1. november Suleti kõik mittekommunistlikud ajalehed. Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ja otsustas riigikorra 15. november määramiseks ning täieõigusliku võimu loomiseks Eestimaal kokku kutsuda Asutava Kogu. 24. Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks. detsember 31.
2. Veebruarirevolutsioon(1917. a. veebruar). Venemaa varises kokku, algas kaksikvõimu aeg (kodanlik Ajutine Valitsus; tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). Kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi algul jõudis see Eestisse. Hakkasid streigid. Rahvas sai, mida soovis. 3. Autonoomia Eestis tekkis aastal 1917 30. märtsil, kui Ajutine Valitsus omavalitsuse seaduse kinnitas. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule üle anda aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded, Põhja- ja Läti-Eesti ühendada aga üheks kubermanguks. 5. 1917. a. sügisel valmistusid enamlased võimu haaramiseks. Eestis Sõja-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Babtsinski. 23. oktoobri õhtul hõivasid nad Tallinna raudteejaamad, side- ja teised asutused, ilma vere valamiseta, sest Ajutise Valitsuse võeosad ei osutanud vastupanu. Toimus enne Tallinnas, kui Petrogradis ning siis ka teistes Eesti linnades. Seda pööret nimetati Oktoobrirevolutsiooniks. 6. 15
Kindralkuberner George Browne. Mõisakoormiste kindlaksmääramine vastavuses talu kandevõimega, talupoja õigus vallasvarale, mõisnike kodukariõiguse piiramine. Rüütelkonna maapäev lükkas kõik nõudmised tagasi, neile oli vastu see, et riigivõimu esindaja sekkub talupoja ja mõisnike suhetesse. Browne ei lasknud end häirida ja jõudis selleni, et rüütelkond loobus oma vastuseisust. Maapäev avalda oma otsuse positiivseste määruste kujul. Patent (Liivimaal), publikaat, plakat – kubermanguvalitsuse korraldus mingi olukorra reguleerimiseks Tegemist oli esimeste seadustega, mis reguleerisid talurahva olukorda eramõisates. Talupoeg sai selge õiguse vallasvara omamiseks ja käsutamiseks. Samuti keelati koormiste tõstmine, normeeriti mis viisil võib mõisnik karistada talupoega. Talurahva tegeliku olukorra parandamisele nad eriti kaasa ei aidanud. Positiivsed määrused puudutasid vaid Liivimaa kubermangu, Eestimaal olid omaette arengud, riiklikul
koosistumisasutuse juurde, andis AV üle rahva nõudmised. Ka Eestist saadet AV hulk telegramme sama nõudmisega. 30. märtsil kinnitas Av määrused Eestimaa Kubermangu Ajutise Valitsemise korralduseks. Nende määrustega ühendati eestlaste asumaad. Välja jäid uuest loodavast rahvuskubermangust Narva linn, Valga linn koos ümbruskonnaga ja Setumaa. Selle rahvusliku kubermangu juhtimine toimus kubermanguvalitsuse poolt, Poska võim laienes ka Lõuna-Eesti aladele. Poskale nimetati kaks abi - Jaakson ja Kaarel Parts. Määruse järgi ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine, mis tuli valida demokraatlike üldvalmisega, sellele anti õigus otsustada kõikid kohalikke halduslikke, kultuurilisi ja majanduslikke küsimusi. Maanõukogu võis ametisse kinnitada Maavalitsuse. 30. märtsi määrustega olid Eesti tollased liidrid rahul - kuni suveni rohkem ei üritatud.
Luiga lähtus seisukohast, et ajalehest ei tohi saada erakondlikku hääletoru ega ärilist ettevõtet. Luiga hoidis ajalehte väljaspool ehk ülevalpool erakondi, nagu ta ise kirjutas: "et meie rahvalik-vabameelses ja rahvuslikus vaimus tahame töötada". Mõõdukas ja kohatine alalhoidlikus ei tähendanud hoidumist ühiskonnakriitikast ega teravast probleemikäsitlusest. Luigat ja "Päevalehte" trahviti korduvalt kriitiliste artiklite eest, näiteks kubermanguvalitsuse ametnike tegevuse kohta. Luiga autoriteet enne Eesti iseseisvumist oli Tallinna volikogus arvestatav, sellele apelleeris näiteks Konstantin Päts, paludes vahendada oma märgukirju, arupärimisi ja ettepanekuid. Kuna Luiga arvates oli lugejal vaja nalja ja satiiri, asutas ta "Päevalehele" nalja- ja pilkelisa "Sarjaja" (ilmus 1912-1914). Ometi algas aasta 1913 "Päevalehe" toimetuses ühise kirjaga Georg Eduard Luigale, väljendades teravat rahulolematust toimetaja kuldse kesktee suunaga
annaabi.ee 
