Romantismi uus jõuline puhang 1930. aastatel – ARBUJAD (0)

Betti Alver
(1906 - 1989)
Bernard Kangro
( 1910 - 1994)
Uku Masing
(1909 – 1985)
Kersti Merilas
(1913 - 1986)
Mart Raud
(1903 - 1980)
August Sang
(1914 - 1969)
Heiti Talvik
( 1904 - 1947)
Paul Viiding
(1904 - 1962)
Romantismi uus jõuline puhang 1930. aastatel – ARBUJAD
Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid. Imetletud ja erakordsete autorite sõpruskond, kes sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku Ants Orase luulekogu ,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat’’ järgi.
Arbujad moodustanud selgepiirilist rühmitust, nad noored tartlased, keda sidusid ülikooliõpingud ja üliõpilasselts ,,Veljesto’’, ühised kohvikuistumised ning paljutõotav loomingutee algus.
Võrreldes varasema eesti luulega püüdlesid Arbujad sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Arbuma – ennustama, nõiduma, loitsma.
Sõna pakkus välja Bernard Kangro.
Arbujate ühisjoonteks on:

• nooreestliku sümbolismi taaselustamine, edasiarendamine;
  
• klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine;
  
• maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju;
  
• huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu;
  
• ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemust;
  
• luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine.
  

Betti Alver
Alver on eesti luule meitserlikumaid sõna- ja vormikasutajaid. Ta tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid rõhutab ka maise elu väärtusi. Betti Alver tõlkis eesti keelde A. Puškini teose ,, Jevgeni Onegin’’
Tänapäeval antakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama ilukirjandusliku debüütteose autorile Betti Alveri kirjandusauhind.
Bernard Kangro
Kangro on Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotuslik kujundikeel. Ta lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude . On kasutanud preudonüüme Herbert Viipilt, Kroonik , O.J. jm.
August Sang
Sang, eesti luuletaja ja tõlkija tegi esimesed katsetused luuletamises juba üheksa-aastaselt, tõsisemalt hakkas sellega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis. 1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid viie aasta möödudes visati ta sealt välja. 1955. aastal taastati kirjaniku õigused.
Tulipunane vihmavari
Betti Alver
Kui kõrgel olid lauad ja laed ,
Kui lähedal oli päike,
Kui lähedal taevas,
Kui kaugel aed
ma olin väike.
Olin väike,
kuid ihkasin juba
rohkem kui nukku ja
nukutuba, rohkem,
kui pildivihku pihku,
rohkem, kui linnukest
pihku, täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem, kui tooreid
tikrimarju, rohkem,
rohkem, kui midagi muud
ihkasin, oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos, tõesti
mu südame ligi, mu kaenlas,
mu süles, kord kinni, kord lahti!
Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese !
Kord hoidis teda mu parem käsi,
kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.
Ema ütles aknast:
"Ole ometi tasem,
pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma."
Kui kõrgel olid lauad ja laed,
Kui lähedal oli päike,
Kui lähedal taevas,
Kui kaugel aed
ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast,
lippasin toast -
käsi veel ukselingil
lävel kepsu ju löömas jalad -
ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki !!!!
Oli katki !!!!
Oli keskelt murtud katki !!!
Suur päike paistis korraga kaugelt
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad -
ma olin väike !!!
Ei saanud millestki aru,
ei mõistnud,
ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin .....
oma elu esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ega sõnadega kurta.
Ma ei lasknud end lohutada.
Ema lubas osta uue varju,
mis on veelgi kenam
uut aga,
uut
ma ei tahtnud enam.
Arbujad