Tulipunane Vihmavari Betti Alver Kui kõrgel olid lauad ja laed, Kui lähedal oli päike, pane vihmavari pingile Kui lähedal taevas, ja tule tuppa sööma." Kui kaugel aed Kui kõrgel olid lauad ja laed, ma olin väike. Kui lähedal oli päike, Olin väike, Kui lähedal taevas, kuid ihkasin juba Kui kaugel aed rohkem kui nukku ja ma olin väike. nukutuba, rohkem, Ja kähku sain küllalt roast, kui pildivihku pihku, lippasin toast rohkem, kui linnukest käsi veel ukselingil pihku, täringuks tähte
,,Tulipunane vihmavari" Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem. Hüppasin, hõiskasin ja olin valmis rataskaari lööma. Ema ütles aknast: "Ole ometi tasem. Pane vihmavari pingile ja tule tuppa sööma". Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed!
Jevgeni Petrov oli kirjanik Valentin Katajevi vend, töötanud miilitsauurijana. Kirjutama hakkas venna mõjutusel, et mitte venna karjääri rikkuda, võttis endale varjunimeks isanime Petrov. Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis
Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos ,,Raibe" · Loodi kirjastus Noor-Eesti, mis töötas veel 30ndatel aastatel · Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919 · Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas
Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus. Rühmituse tähtsamad tegijad olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Vähesemal määral on kokku puutunud Eduard Vilde, A.H.Tammsaare, Aino Kallas, jt. Kunstnikest tegid koostööd Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Nooreestlaste juhtlauseks oli ,,Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
vennale, kelle oli hukanud armastus hetäär Doricha vastu. Seda luulet kanti ette soololauludena lüüra saatel. Sappho lõi ka pulmalaule (epitalaamione), mida esitas koor. Pulmalaulud lähtuvad rahvaluule eeskujust ja olid arvatavasti pühendatud neidude sõprusringist lahkujaile. Sappho rahvalaulupärasele, lihtsas keeles luulele on omased isiklikust elamusest johtuv tundesügavus ja siirus, väljendusjõud ja ilu, jõuline loodusetunnetus ning kõlavus. Ta suutis luulega vahendada kõiki tundevarjundeid, eriti õnne, igatsust ja südamevalu armastatu pärast. Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda
Kolm musketäri ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism
Kõik kommentaarid