Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kristlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rist, jeesu, jeesus, kirik, kristlus, juut, teenistus, rooma, patu, jutlus, jüngrid, ristimine, usuti, paulus, testament, evangeelium, usutunnistus, kloostrid, usund, patud, messias, armulaud, jutlust, sakrament, armulaua, joosep, tundis, juudas, pilatus, patte, nägid, taevasse, kristlased, jaakobus, peetrus, juutidel, kolmainsus, kirikust, toimingud.......................................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funktsioonid.......................................................................... 5 5. Pühad tekstid...................................................................................... 6 5.1 Uus Testament.................................................................
................................................................ 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6 5.1 Uus Testament................................................................... 6 5.2 Vana testament......................................................
Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus.
KONTROLLTÖÖ kristluse kohta. Jeesuse elulugu 1) sünd : Sündis u 2012 aastat tagasi 25. detsembril puussepp Joosepile ja tema naisele Maarjale. Jeesuse ema, neitsi Maarja, jäi Pühast Vaimust lapseootele. Jeesus, kes talle sündis, ei olnud mitte inimese poeg, vaid Jumala poeg. Maarja ja Joosep elasid Iisraelis, Naatsaretis Galileamaal. Lapse sündimise ajaks pidid nad aga minema Petlemma linna, sest parajasti toimus rahvaloendus. Jeesus sündis seal ühe külalistemaja laudas. Kui Jeesus oli sündinud, olid esimesed, kes teda vaatama tulid, lähedal väljal olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda
teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon):
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26)
Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas
2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Piibel ja kristlik kirjandus · Jeesuse sünd · Jüngrid · Jeesuse vangistus ja surm · Ülestõusmine ja taeva minek · Vana Testamendi koosseis · Vana Testamendi keel · Vana Testamendi ajaloolisus · Uus testament 3. Ristiusu levik 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Siin essees on kirjutatud ristiusust ning selle levikust. On ka lahti seletatud, kust tuli kristlus ja kes on Jumal. Pikemalt on räägitud ka sellest, mida Jumal tegi ja kuidas ta kannatas. Mina isiklikult jumalat ei usu, ning kõik materjal on saadaud kas internetist või raamatutest. Kui te juhuslikult usklik ei ole, siis kujutan ette, et see võib tunduda päris igavana. Samas on hea teada midagi usust, mida usuvad üle ühe miljardi inimese. Siit referaadist saab ka teada, miks inimesed Jumalasse usuvad, ning kuidas ta taevasse
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga
18. Millisel arvataval ajal kirjutati Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumid? Markuse evangeelium (65-70 pKr), Matteuse (80 pKr või hiljem), Luuka (80-85 pKr), Johannese evangeelium ( 100-110 pKr). 19. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi vanimat, II sajandist pärinevat fragmenti? Vanimaks Uue Testamendi kaanoni fragmendiks on teisest sajandist pKr pärinev käsikirjaline Kanon Muratori. 20. Millal valmis Uue Testamendi kaanon ja mida see tähendab? Kontrollküsimused kristlus II kohta: 1. Milline on kristluse tuntuima misjonäri nimi enne ja pärast pöördumist? Enne pöördumist variser Saulus, pärast apostel Paulus 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhias 3. Kuidas nimetati Rooma maailmariiki ladina keeles? Imperium Romanum 4. Milline keiser võrdsustas kristluse Rooma riigi teiste religioonidega? Keiser Constantinus 5. Millise ediktiga ja mis aastal see toimus?
11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid
Nädal aega pärats surma püsivad lähisugulased kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu, kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi. Enne vahistamist
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale.
930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722 ekr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. 5. U 50 aastane juutide Paabeli vangipõli ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 ekr valmis teine tempel, Toora (5 moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Kultuslugu Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi
e tulehark treife (kõlbmatu) vaheline leping Kristl 2,1 mld Jumal, 1) protestantlik Ristilöödud Nelipühi tähistatakse kristliku Välja Piibel (koosneb Kirik us Jeesus 2) katolik Jeesus; kiriku sünniaega; kasvanud Tanahist e Vanast (ristikuju Õigeusk Kristus, (keskus on armulaud, ristimine (kristlaseks saamine, judaismist; Testamendist ja line, Neitsi Vatikan, Jeesuse veri ja andestus pattude eest, Prohvetite Uuest õigeusks
MAAILMA USUNDITE VÕRDLEV TABEL KRISTLUS JUDAISM ISLAM BUDISM HINDUISM Esimeste sajandite jooksul 1. aastatuhande keskel Tekkimise aeg 6.saj. lõpupoolel eKr 7 sajandil 6-5 saj. eKr.
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas
Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k
RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE (§ 27 + lk 215-216; § 30) 1. sajandil pKr tegutses Palestiina aladel rändjutlustajana Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas.
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim
Sünagoogis koguneb kogudus, õpitakse pühakirjasid ja õpetatakse lastele heebrea keelt. Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed. Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja
Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr
usku. Põhiidee ja tõekspidamiste Judaism Judaism oli esimene Monoteistinen usu inimkonna ajaloos ja oli sündinud läbi Abraham, kes said kätte esialgse lepingu, liidust jumal. Tegelik asutaja on Heebrealastele usutunnistuse oli siiski Moses, ta andis neile õigust, mis on sisuliselt religioon. Käesolev seadus, harta, kokku kümne käsu. Kõige suurem oli prohvetite Jesaja, Jeremija ja Hesekiel. Jeesus, aga ei ole heaks kiidetud kui Messias, kuna enamik juudid usuvad, et Messias ei ole veel tulemas. Põhiidee: In judaism on üks Jumal, ta on looja kõike, ja säilitada ning kohtunikud alltet. Jumal seas valinud juudi rahva, Iisraeli, et inimesed eriülesannetest kogu maailmas. Nagu eriline valik inimestele, Iisrael on saanud erireeglite elada, mis on seaduslikuks kümne käsu. Juudi usu: "Kuula Iisrael! Issand, meie Jumal, Issand on üks
soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren inimlikkus, headus või humaansus. Taoism kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias.
SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MATTEUS ja JOHANNES. Kaks ülejäänut MARKUS JA LUUKAS Jeesust ei tundnud ja panid oma teosed kirja teiste ütlemiste järgi,
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid
KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma.
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
annaabi.ee 
