1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja.
õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav? Kahtlustatav on isik, keda peetakse kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatuna v. kelle suhtes kohaldatakse enne süüdistuse esitamist tõkendit Süüalune on isik, kelle suhtes on tehtud süüalusena vastutusele võtmise määrus, süüalune 7. Kes on kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik?
pikkust puudutavad kaebused kuuluvad kas potentsiaalselt põhjendatud muude kaebuste alla, s.t alles neljandasse kategooriasse, või korduvkaebuste kategooriasse ja lahendatakse viienda järgu kaebustena. Seega on nii kaebajate, vastustajariikide kui ka EIK huvides, et menetluse pikkuse küsimused lahendataks kiiremini ja tõhusamalt riigisiseses menetluses. 2. Velleste ja Andrejevi poolt ammendamata tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid kriminaalmenetluses Velleste ja Andrejevi asjades tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsused on subsidiaarsuspõhimõtte järgimise kohustuse sisustamisel eriti olulised, sest EIK on nendes sõnaselgelt öelnud, millised Eesti riigi- sisesed õiguskaitsevahendid tuleb kriminaalmenetluse pikkuse vaidlustamisel esmalt läbida. EIK kordas esmalt kohtupraktikaga välja kujundatud seisukohta, et tõhus õiguskaitsevahend menet-
Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Kodaniku põhiõigused: § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
10) isiku suhtes, kelle kohta samas süüdistuses on uurija või prokuröri tühistamata määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. 3. Kriminaalmenetluse printsiibid(süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-suulisus, taandamine) § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. § 8. Menetlusosalise õiguste tagamine Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud:
teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3
Artikkel 8 - § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Artikkel 9 § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult
printsiibi alaprintsiipi. Ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. 1. Legaalsuse(seaduslikkuse) printsiip Õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õigusekaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustest ja teistest õigusaktides sätestatud korras. On vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses õiguskaitseasutused võivad jätta menetlemata. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiipi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadustest (v.a juhtud, mil seadus on põhiseadusevastane) juhtivaks printsiibiks seaduslikkuse printsiip. Kuid olulise vastuolu puhu on tagajärjeks seaduse muutmine ja nii muutub juhtivaks printsiip, mis nõudis seni kehtinud seaduse muutmist. 2
PS § 21 Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus 2. Igale vahistatule teatatakse talle arusaadavas keeles viivitamata tema teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas vahistamise põhjused ja kõik tema vastu keeles ja viisil. esitatud süüdistused.
Psühholoogia ekspertiisist Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse teemadel
Kuna politsei ja prokuratuuri vaheliste suhete analüüs nõuab aga omaette põhjalikumat käsitlust, kui on võimalik käesoleva teema raamides, lähtub autor eeldusest, et prokuröride poolt süüdistusfunktsiooni täitmine ei ole ilmselt käesolevas poliitilises situatsioonis vaieldav. 1Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica, 1999, nr 2, lk 65. 74 JURIDICA II/2000 Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas Riigivõimu funktsionaal-organisatoorse analüüsi põhimõtted
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4
kodakondsuseta isikutel. b) Teatud põhiõiguste puhul näeb PS ette piiramise seaduse alusel ja lisab nõuded sellele seadusele (nt § 33 II lause) PS § 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. c) Kolmandaks eksisteerib põhiõigusi, mille puhul PS piiramist otsesõnu ette ei näe. See ei tähenda, et oleks piiramatuid põhiõigusi! Vaid sellisel juhul peavad need piirangud tulema otse PS-ist endast: st piirangud peavad täitma põhiseaduses sätestatud eesmärke. Eelkõige siis nt teiste isikute põhiõiguste kaitse. Seadusliku aluse põhimõte tähendab seega hästi lihtsalt järgmist: 1. Seadus peab eksisteerima
Kolmas isik, kes esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes, võib hagi (3) Kohus hindab avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamust esitamisega protsessi astuda kuni sisulise arutamise lõpetamiseni koos asjas kogutud tõenditega. esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused. Kriminaalmenetluses räägitakse kriminaalmenetluse osalistest (KrMK). § 80. Iseseisva nõudeta kolmas isik (1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib § 34. Menetlusosalised protsessi astuda hageja või kostja poolel kuni asja sisulise arutamise (1) Kriminaalmenetluse osalised on: lõpetamiseni esimese astme kohtus, kui asjas tuvastamisele kuuluvad - kahtlustatav,
esitamisega protsessi astuda kuni sisulise arutamise lõpetamiseni (3) Kohus hindab avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamust esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused. koos asjas kogutud tõenditega. § 80. Iseseisva nõudeta kolmas isik Kriminaalmenetluses räägitakse kriminaalmenetluse osalistest (KrMK). (1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib protsessi astuda hageja või kostja poolel kuni asja sisulise arutamise § 34. Menetlusosalised lõpetamiseni esimese astme kohtus, kui asjas tuvastamisele kuuluvad (1) Kriminaalmenetluse osalised on:
Abielus olev abikaasa on kohustatud ülal pidama töövõimetut abikaasat, samuti peavad nad ülal pidama abikaasat raseduse ajal ja ka lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. See kohustus säilib ka lahutatud abikaasa suhtes. Vabaabielus sõltub selline kohustus ainult kaasa enda sisetundest, kohustust talle peale panna ei saa. Järgmiseks kehtib abiellunud paaridele õigus, et nad ei pea andma tunnistusi oma abikaasa vastu nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses. Selline õigus vabaabielus olevatele inimestele ei kehti. Mitmed sotsioloogid on uurinud inimesi, kes on abielus kui ka neid, kes on vabaabielus. Sellest uuringust järeldus, et vabaabielude korral on naised enamasti halvemas olekorras ning sõltuvad suuresti mehest. Suureks puuduseks vabaabielul on ka lugu ühisvaraga. Vabaabielus olles puudub teisel vabaabikaasal õigus poolele omandist ning omandisuhteid tuleb reguleerida kas omavahelisel
mõistet. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Mina leian, et lahendus oleks sellinne, et tuleb muuta seadus nii, et kannataja saaks oma hüved ja kurjategija saaks karistuse selle eest. § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Mina väidan, et see paragraf on vastuolus põhiseadusega kuna viimasel ajal kuulatakse väga tihti pealt telefone ja nuhitakse emailid ja muudel suhtlus kontodel. Lahendus peitub selles, et tuleks see asi tõstatada ja sellele lõpp teha . Kodaniku kohustused: § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. § 55
peatükis sätestatud õigused andmesubjekti pärijal, abikaasal, alanejal või ülenejal sugulasel, õel või vennal. § 20. Teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud (1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib: 1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 2) ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset; 3) takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist; 4) raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. (2) Andmete või teabe andmisest keeldumise otsusest teavitab isikuandmete töötleja andmesubjekti. Kui isikuandmeid töötleb volitatud töötleja, otsustab andmete või teabe andmisest keeldumise vastutav töötleja. § 21. Andmesubjekti õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist ja kustutamist (1) Andmesubjektil on õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.
kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED: Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel. Osaleme menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. KAHTLUSTATAV (1): Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta
põhiseaduslikku korda. See on suhteliselt vale. Eestis on väga palju venelasi, kes ei oska sõnagi eesti keelt. Neile endile oleks parem, kui nad seda oskaks. Isegi mõni nendest on avalikult öelnud, et riigikeeleks tuleks panna vene keel. Minu arvates peaks kõik Eestis elavad inimesed oskama eesti keelt, kuna see on ikkagi riigikeel. § 23.Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Minu arvates need süüdi mõistmise otsused tehakse väga imelikult, kohati tundub et ebavõrdselt. Mõnikord on karistused liiga leebed ja teinekord jällegi liiga karmid. Näiteks looma tapmise eest saab mõnikord rohkem aastaid vangistus kui inimese tapmise eest. Ning mõnikord varguse puhul ei tehta midagi või siis tehakse liiga julm karistus
Selleks antakse talle võimalus käia vanglas koolis, külastada Kriminaalasi on tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, jumalateenistust, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Sellest tulenevalt on tööd, mille eest saab ta minimaalse töötasu. Kinnipidamiskohas teenitud raha on vanglast kriminaalmenetluses ka kohtueelne staadium, mil toimub materjalide kogumine. Kogutud tõendid vabanemisel suureks abiks oma elu sisseseadmisel. saadetakse prokuratuuri, kus otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui selline otsus on Vanglad ja kuritegude eest vangi mõistetud inimene on koormaks kogu ühiskonnale.
Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme
Kohtud VIII. peatükk Kohtu funktsioonid • Õigust mõistab ainult kohus (PS §146) • Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 )
3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. Lisaks oma hinnang. § 23. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Vahepeal tundub ikka, et süüdi mõistmise otsus tehakse olenevalt tujust. Sellepärast, et vahepeal on karistused liiga kerged ja mõnikord jällegi liiga rasked mis ei ole ka õige. Mõni saab inimese tapmise eest aasta reaalset vangistust ja natuke veel tingimisi, ning mõi varas saab 2-3 aastat reaalset. See on ebavõrdus ja päris naeruväärne
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust
kulutuste kasvuga vea hinna vähenemine ega protsessi kasude suurenemine. Ilma positiivsete tagajärgedeta on aga kulude kasv kindlasti ebaotstarbekas. 10) Süütuse presumptsiooni (eelduse) printsiip Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni printsiip kehtib eelkõige õiguskaitseasutuste tegevuse kohta kuid põhiseaduses fikseeritud printsiibina kehtib ka väljaspool õiguskaitseasutuste tegevust. Süütuse presumptsiooni printsiibi esimene pool tekitab mõningaid probleeme massimeediavahenditele, kuna nemad on huvitatud informatsiooni võimalikult kiirest avaldamisest ja võimalikult tähelepanuäratavatest pealkirjadest ning sõnastusest
5)sobivad kõlbelised omadused 35.kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Jälgitakse kriminaalhooldusaluseid isikuid, et nad teeksid neile määratud karistuse ära ja et nad e Kriminaalhooldusalused on: a.isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b.ennetähtaegselt vabastatud isikud c.isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. 36.menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses; nende õigused ja kohustused Menetlejateks on 1)kohus 2)prokuratuur 3)politsei Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu 5)tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2)õigus anda ütlusi 3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul oll advokaat (välja arvatud Riigikohtus)
võtmise põhjus ja tema õigused. Artikkel 10. Igaühel on õigus avalikule, Sisult samad § 15 erapooletule kohtule Artikkel 11. Igal kuriteos süüdistataval EV Põhiseaduses ka: Keegi ei § 22. inimesel on õigus ole kriminaalmenetluses sellele, et teda loetakse kohustatud oma süütust süütuks kuni tema tõendama. süülisuse Kedagi ei tohi sundida kindlakstegemiseni. tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Artikkel 12. Igaühel on õigus perekonna- ja Sisult sama. § 26, 32, 33 eraelu puutumatusele
sätestatud õigused andmesubjekti pärijal, abikaasal, alanejal või ülenejal sugulasel, õel või vennal. § 20. Teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud (1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib: 1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 2) ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset; 3) takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist; 4) raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. (2) Andmete või teabe andmisest keeldumise otsusest teavitab isikuandmete töötleja andmesubjekti. Kui isikuandmeid töötleb volitatud töötleja, otsustab andmete või teabe andmisest keeldumise vastutav töötleja. § 21. Andmesubjekti õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist ja kustutamist (1) Andmesubjektil on õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.
§ 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast
lõikes sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise kohustuslikkusest on 2.lõike rakendamisel prokuratuuril märkimisväärselt suurem kaalutlusruum. Juhul kui isiku leebusetaotlus ei ole süüdistuste esitamiseks piisav või ei olnud isik esimene leebustaotluse esitaja,ei ole isikul võimalik kriminaalmenetluse suhtes immuunsust anda.Küll aga on võimalik sellisel juhul isikule mõistetavat karistust vähendada proportsionaalselt isiklikult kriminaalmenetluses saadud abiga. Tagamaks seda et leebust kohaldatakse isiku suhtes,kes ka faktiliselt esimesena taotluse esitas,näeb seadus ette leebusetaotluse kuupäeva ja kellaaja fikseerimise.Varasema kellajaga leebustaotlus loetakse esimesena esitanuks. Leebusetaotluse esitamisel peab isik arvestama seda,et see peab olema nõutekohaselt põhistatud,samuti peab isik sellele lisama kõik tema valduses olevad tõendid või vähemalt viited tõendite sisule ja asukohale
tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus. Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine. Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium selleks on välisriik või välisriigis asuv iseseisva jurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või tema poolt jaotatud kasumilt maksu või on see väiksem kui
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu; 2). Õigusemõistmise avalikkus; 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul ; 4). Otsuse väljakuulutamise avalikkus; 5). Süütuse presumptsioon, s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; 6). Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut; 7). Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise aja ; 8). Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtu astmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus.
protsessi kasude suurenemine. Ilma positiivsete tagajärgedeta on aga kulude kasv kindlasti ebaotstarbekas. 10) Süütuse presumptsiooni (eelduse) printsiip – Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni printsiip kehtib eelkõige õiguskaitseasutuste tegevuse kohta kuid põhiseaduses fikseeritud printsiibina kehtib ka väljaspool õiguskaitseasutuste tegevust. Süütuse presumptsiooni printsiibi esimene pool tekitab mõningaid probleeme massimeediavahenditele, kuna nemad on huvitatud informatsiooni võimalikult kiirest avaldamisest ja võimalikult
§ 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. § 23
piirangute materiaalsele põhiseaduspärasusele. Töö analüüsis lähtutakse põhiseaduse kommenteeritud väljaandest, nii Eesti kui ka rahvusvahelistest isikute põhiõiguste kaitset ja kinnipidamist reguleerivatest õigusaktidest. Samuti mitmetest õigusteoreetilistest väljaannetest: Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, koostaja Rait Maruste; Riigiõigus, koostaja Taavi Annus; Põhiõigused kriminaalmenetluses, koostaja Uno Lõhmus. Samuti on lõputöö analüüsis oluline osa valdkonna kohtulahenditel. 7 Autor soovib avaldada suurt tänu käesoleva lõputöö juhendajale Jaanus Konsale suure pühendumuse ning suunavate kommentaaride eest. 8 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon
mingeid tõendeid ei näidata ja kuidas need kahjustaksid menetlust. Muidu võiksid kõik tõendid olla kättesaadavad. Lahenduseks võiks olla veel, et prokuröri ei s.aa sundima tõendeid avaldama, vaid kohus võib siis mitteavaldamise korral tõendid kõrvale jätta ja otsustada nende pinnalt, mida prokurör avaldas. Kaitseõiguste direktiiv – eesmärgiks art 3, igal kahtlustataval ja süüdistataval peab olema kriminaalmenetluses kasutada kaitsjat ja seda kiirelt, esimesel võimalusel. Sellel direktiivil on pikk preambul, mis avab direktiivi mõtte. Seal on ka toodud EIÕK praktika kokkuvõte. Direktiivide vastuvõtmise tagajärg – kehtestavad miinimumreeglid, kuid iga riik võib tagada kõrgema kaitse. Reeglid ei ole ainult liikmesriikide vahelise menetluse jaoks, vaid kehtivad ka puhtalt siseriiklike menetluste puhul. EIÕK seisukohad on muudetud EL teisese õiguse normideks
regulatsiooni, esemelisi tõendeid reguleeritakse läbi dokumentide?? regulatsiooni. - Tõendi asjakohasus – tõend ei ole asjaga puutumuses, siis ei ole mõtet tõendit kohtule esitada. - Tõendi lubatavus – kirjeldab tõendi kogumise protsessi. Kui kogumisel on tehtud menetluslikke vigu, on tegemist õiguspoliitilise lubamatusega. - Tõendi usaldusväärsus – Usaldusväärsus on tõendi võime kajastada uuritava kuriteo tunnust ja seda kriminaalmenetluses taasesitada (3-1-1-89-12). Madal usaldusväärsus tähendab mitte-töökindlat lüli konkreetse tõendi andmetöötlustsüklis ja väljendab eri tõendiliikide puhul erinevalt. Tuletatud tõendi puhul sõltub tõendi usaldusväärsus iga tuletusahela lüli usaldusväärsusest. Eestis hindab üks ja sama kohtunik tõendite lubatavuse küsimust ja ka hindamise küsimust. Välismaal on see lahendatud nii, et eelmenetluses lahendab lubatavuse küsimuse teine
Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud
igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku aluseta õigus sekkuda isiku sõnumi- või kirjavahetusse, nende sihtkohta jõudmist takistada, samuti on kaitstud e-maili või muud Interneti teel saadetavad kirjad. Õigus kehtib ka kinnipeetavate isikute puhul. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid väga erandlikel juhtudel ning kohtu loal, kas kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Tingimustel, et kuriteokahtluse olemasolu on põhjendatud ning tegu on raske kuriteoga. Pealtkuulamine peab olema seotud mingi konkreetse kahtlusega ning hädavajalik ehk muude vahendite abil ei ole võimalik kuritegu või tõde avastada. Antud toiming peab toimuma ka piiratud ajaperioodi jooksul. Kinnipeetavate sõnumite saatmise vabadusse võib riik sekkuda samuti üsna erandlikult. Näiteks kui on vaja takistada keelatud ainete toimetamine kinnipidamisasutusse.
Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus- ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22: Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1) õigus süütuse eeldusele; 2) süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3) õigus vaikida; 4) õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni printsiip EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse.
Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. 12. Süütuse presumptsiooni printsiip Nimetatud printsiip on sätestatud PS §-s 22, mille kohaselt: kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus vaikida; õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse.
· hagiavalduse esitamisel peab maksma ka riigilõivu, mille suurus on kirjas riigilõivuseaduses. · hagiavalduse esitatakse reeglina sellele kohtule, mille tööpiirkonnas on kostja elukoht. Võistlevuseprintsiip · Pikk menetlus, karistatav pole ennast süüdi tunnistanud ja siis kuulatakse üle kõik tunnistajad, uuritakse fakte ja tõendeid. · ristküsitlus - vastastikku tõendeid pidevalt ja aktiivselt kontrollima. Kriminaalmenetluses arvatase, et ristküsitlus kaitseb kohtualust paremini. · Tänu ristküsitlusele on kohtutöö vähenenud. · võistlevuseprintsiip on välismaal tuntum ja kasutatum. · See on pärit inglismaalt juba 17.sajandist, kuid on arenenud edasi. kuulduste keelu reegel ehk kohtueelsed antud ütlused, koos kõigi teiste tõenditega kuuluvad kuulduste hulka. Peab olema ise näinud või kuulnud oma kõrvaga kohtumenetlusse kuuluva asja tõendeid
12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest 13) Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia. Legaliteedi printsiip oportuniteedi printsiip; Oportuniteedi printsiip saab olla kooskõlas legaliteedi printsiibiga. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiibi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadusest (v.a. juhud, mil seadus põhiseadusevastane) – juhtivaks printsiibiks
tasu ja kulud. Riigi õigusabi saamise tingimused sõltuvad sellest, milliseks menetluseks õigusabi vajatakse.Teatud juhtudel on isikul õigus saada riigi õigusabi sõltumata oma majanduslikust seisundist (see tähendab, et isiku õigus riigi õigusabile ei olene sellest, kas isikul on majanduslikud võimalused endale ise advokaat palgata või mitte): a) kui füüsiline isik (inimene) on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses (see tähendab, et isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises), on isikul õigus määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (eeluurimise ajal) kui kohtumenetluses; b) kui füüsiline isik on menetlusalune isik väärteomenetluses (see tähendab, et riik taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-
§ 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. § 23
Notar nimetatakse ametisse eluaegselt, notari tööpiirkonnaks on kindel piirkond, milleks Eestis on maakond. Seadusega on sätestatud ka notari sõltumatuse, erapooletuse ja saladuse hoidmise nõue ning kohustusliku ametikindlustuse ja isikliku vastutuse printsiibid. Notari ametitegevuse üks oluliseid funktsioone ongi see, et notar hoiaks ära õigusvaidlusi ning annaks välja erapooletu ja õiguslikult täpse dokumendi. 45.Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetluste liigid. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale. Väärtegude menetlus: *kohtulik menetlus *kohtuväline menetlus
sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. (Õpik lk 14:) Kohustamisnõudega on tegu siis, kui isik taotleb, et avaliku võimu kandja täidaks õigusaktidest tuleneva kohustuse. 7. Selgitage esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse rakendamise põhimõtteid. ANNIKA RK 3-3-1-85-09: RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nõudeid saab esitada üksnes haldustegevuses, kohtueelses kriminaalmenetluses on nende esitamine võimatu. Olukorras, kus isik ei ole kasutanud esmaseid ÕKV-sid, puudub tal RVastS § 7 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. See on riigivastutusõiguses vastutuse koosseisuliseks elemendiks. RK 3-3-1-16-16: Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud.
lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksukohustlase õigused. Maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Võib taodelda tõlki. Maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel
annaabi.ee 
