Kreeka teater Sai alguse Dionysose pidustustest. Kesksel kohal tragöödiad. Komöödiad labased Austati naisi Näidendites ainult mehed Näoilmete näitamiseks kanti maske Teatreid rajati mäekülgedele Koori kasutati jutustaja rollis Näitlemine toimus orkestral Sümboolne 2 oboolne tasu, mille maksis mõni rikkas kodanik Sarnasus Põhinesid peamiselt kreeka legendidel Esimesed rooma näitlejad olid kreeklastest orjad Kasutati sarnaseid kostüüme Rooma teater Sai alguse kreeka vallutamisega Kesksel kohal komöödiad, mida oli lihtne vaadata, muutus meelelahutuseks Näitlejad peamiselt orjad, vabastatud orjad, keda ei austatud, hiljem tõusis näitleja positsioon tähtsamaks Impeeriumi ajal näitlesid ka naised Arenes välja miimika, kadusid maskid Teatrid rajati lagedale maale, algselt puidust, hiljem kivist Koori ja jutustaja roll kadus Ei kasutatud orkestrat näidendite mängimiseks
Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad Rooma kirjandus • Peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks • 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero • Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis " Tänan tähelepanu eest !
täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meesugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui Vana-Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi. 3. Roomas õpetati poistele palju sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve all kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajaugu.
Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast...
Vana-Rooma maalikunst Erinevalt Vana-Kreeka suures osas hävinud maalikunstist, tuntakse märksa rohkem vanade roomlaste oma. Seda tänu aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud suvituslinnale Pompeij, kust on väljakaevamiste käigus leitud rohkearvuliselt seinamaale. Pompeijs säilinud seinamaalingutele on iseloomulik looduse jäljendamise meisterlikkus. Suurepäraselt anti edasi inimkeha proportsioone ning liigutusi. Erinevalt vanadest kreeklastest kasutati edukalt ruumi perspektiivis, suur tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi, mille avadest paistavad fantastilised
a alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Makedoonlaste kultuur ei olnud kõrgelt arenenud, kuid nad tegid edukaid sõjaretki Aasiasse. Kreeka kunsti mõjud hakkasid levima kogu Makedoonia keisri Aleksandri vallutatud aladel, segunedes seal kohalike traditsioonidega. Pärast keisri surma lagunes riik paljudeks väikesteks nn. Hellenistlikeks riikideks. Kuigi Kreeka kunsti mõjud olid kõige suuremad, ei olnud kultuuriliseks keskuseks enam Kreeka linnad, vaid teiste hellenistlike riikide keskused. Kreeklastest said nüüd kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus. Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks psüühhika ja tunnete kujutamine. Erinevalt varasema Kreeka kunstiga, kus kujutati rahulikus
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND.
Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). 98,1% kreeklastest on kristlased. Riigijuhid Károlos Papoúlias, president Georgios Papandreou, peaminister Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 päeva, tuleks pöörduda Kreeka Suursaatkonna poole Tallinnas. Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisiht. Suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude
keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem.
ning Üksikud kirjapanekud. 2. Arhailine ajajärk 3. Kuldne ajajärk 4. Hõbedane ajajärk 5. hilise impeeriumi periood kuni keskajani. 3) "Odüsseia" tõlkis ladina keeldse Livius Andrionicus. 4) Draamas eelistasid roomlased erinevalt kreeklastest komöödiaid. 5) Komöödiate süzeed, tegelased on pärit Kreeka kirjandusest ja mütoloogiast. 6) Platuse komöödiaid jagatakse karakterkomöödia, situatsioonikomöödia, tuntumad on "Potikomöödia", " Menaechmused" 7) Terentiuse komöödiad erinevad Platuse omadest: puudus kõnevärss, esikohal karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule. 9) Silmapaistev kõnemees oli Cicero, kelle teosed puudutavad retoorikad, kõnekunsti
Erinevalt kreeka teatris ei kasutatud maske. Tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid. Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud. Roomlasi tõmbas gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised. Olümpiamänge Kreekas hakati pidama alates 776. aastast eKr. Mänge peeti iga nelja aasta tagant ning Zeusi auks. Võisteldi erinevatelt spordialadel osaleda said kõik kodanikud erinevatel spordialadel. Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased spordist lugu. Nagu eelnevalt mainitud huivitusid nad glatdiaatorite võistlustest, neile meeldis vaadata, kuidas teised näevad vaeva ning tegeutsevad, selle asemel, et teha ise midagi. Mina arvan, et Vana-kreeka on meile rohkem andnud, kui Vana-rooma, sest kõik mida me koolis õpime matemaatika,ajalugu,kirjandus on ju nemad sellele aluse pannud. Nende tradistioon olümpiamängudest on võetud üle ja need toimuvad tänapäevalgi. Usk jumalatesse
Rooma kultuur ja kirjandus Kreeka mõjud rooma kultuuris Roomlaste varasest kultuurist ei ole teada just palju. Levis laialt kreeka keel, mis oli hädavajalik rooma kaupmeestele, et hakkama saada. Kreeka keele tundmine muutus vajalikuks ka igale suursugusele roomlasele, kes tahtis olla haritud. Rikastesse rooma majadesse tekkisid kreeklastest õpetajad, sageli ka orjad. Esimesed Rooma autorid piirdusid enamasti ainult Kreeka teoste tõlkimise ning mugandamisega. Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator. Silmapaistvaim Rooma oraator oli Cicero. Saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Suur osa kõnedest on säilinud tänapäevani. Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood.
religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru -üks neist harudest on luterlus -rajati saksamaal 16.saj -M.Luther
Arvatakse, et need 1500 meest jäid maha, et teised saaksid põgeneda ja uueks lahinguks ette valmistada. Arvatakse, et kui keegi ei oleks taganenud oleks kõik ümber piiratud ja tapetud, ehk taganemise käskimisega päästis Leonidas umbes 3000 mehe elu, kes olid hiljem võimelised edaspidi Pärsia vastu võitlema. Kreeklased lahkusid kõige kitsamast vahest ja läksid laiemasse kohta, kus neil oli võimalik rohkem pärslasi hävitada. Lahingu käigus lahkusid osad Thebalased teistest kreeklastest ja andsid alla. Kuna kreeklased olid ümber piiratud lasti nende pihta nooli, kuni kõik olid surnud. Lahingus sai surma 20000 Pärsialast ja 3000 kreeklast. Kuna Xerxes oli Leonidase peale vihane, eemaldati Leonidase pea kehast ja löödi risti.
Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest, kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Retoorika Vana-Roomas Cicero Ta õppis õigusteadust ja filossfiat ning täiendas ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30, sisult jagunevad need poliitilisteks ja kohtukõnedeks. Aitäh kuulamast!
Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased. Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik
kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek.
rooma teatris koor etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid elavad ja seejuures sagely siivutud zestid. Kui varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, siis hiljem hakati mõnes näitemängus kasutama ka naisi, kuid Kreekas olid absoluutselt kõik näitlejad mehed. Ka kõnekunstis võtsid roomlased eeskuju kreeklastelt ning seega oli kõnekunsti areng kreeklaste omaga sarnane. Roomlased on üritanud teha ka ajalookirjutisi, kuid erinevalt kreeklastest ei ole need säilinud, sellepärast varasemad teated roomlaste mineviku kohta pärinevad kreeka ajaloolaste sulest. Kreeka kirjandus oli temaatika poolest oma kaasaegse rooma kirjandusega üsnagi sarnane, kuid teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Erinevusi oli ka usus. Kui kreeklased uskusid ainult jumalatesse, siis roomlased austasid loodusjõude ja vaime
Rooma ja Kreeka asusid Vahemere kaldal ja läestikku, Rooma asus Apenniini poolsaarel Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad
Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Ka kreeklased kasutasid tahutud kive, kuid ilma sideaineta. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Roomlased valmistasid skulptuuridele ka `parukaid'. TERMID-Rooma saunad BASIILIKAD-kohtu- ja ärihooned. Korralikud teed ja sillad(Kõik teed viivad Rooma) MOSAIIKpõrandad Hilisemad märkmed ................................................................................................... ..................................................
Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu just tänu kreeklastele. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkusi õppima. Rikkamad võtsid endale koju koduõpetaja kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist peeti enesestmõistetavaks, sammuti Rooma kultuuri ja ajalugu. Üsna tavaliseks kujunes noormeeste saatmine Kreekasse mõne õpetlase juurde. Palju võtsid mõõtu Roomlased kreeklastest. Eks äkki sellepärast, et Kreeka kultuur oli selleks ajaks, kui Roomlased alustasid juba suuresti väljaarenenud. Igalpool rooma kultuuris on tunda Kreeka mõjutusi. Eeskätt kreeka jumalates, mis tõlgiti lihtsalt Rooma keelde ja lisati veel mõned enda jumalad juurde. Üldiselt on alati lihtsam kellegi pealt maha teha kui ise midagi välja mõelda, seda mõtet kasutasid ka Roomlased Kreeklaste suhtes.
Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Arhitektuur ja kunst Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Nende kunst on sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Iseloomulik on idamaine toredus
laenumakse ning selle kaudu vältida riigi pankrotti minekut. Kärbete alla kuulusid näiteks ametnike hulge vähendamine, mitmete toetuste tühistamine, riigifirmade müümine, avaliku sektori töötajate palgakärbe ja kinnisvaramaksu pikendamine. Selline käitumine oli hädavajalik ent põhjustas Kreeka valitsuse polulaarsuse vähenemist riigi rahva seas, mistõttu asusid paljud avaliku sektori töötajad protestima. Nimelt peab 92 protsenti kreeklastest kärpeid ebaõiglaseks. Pingutustest hoolimata ei suuda Kreeka seatud eesmärke täita kuna riigi tulu aina langeb ja kulu samas kasvab, seetõttu on selleaastane eelarvepuudujääk on 8,6 protsenti. Riigi suutmatus olukorda parandada nõuab veelgi ektreemsemaid kärpeid, mis omakord põhjustab aina suuremaid meeleavaldusi rahva seas. Kreekas on majanduslangus kestnud juba kolma aastat kuid tööpuudus saavutas rekordtasemele
Kuigi rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, on sellel ka teatud omapära olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010) Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on tähendus veidi teine- klaaskatusega kaetud õu.( http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium - 06.04.2010) Tähenduste muutumine on paratamatu,
välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama, suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nn ajaloo isa, kes kirjutas teose"Historia". Rooma tuntuim ajaloolale oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja ,,Raamatud linna rajamisest alates". Kuna Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad, kujunes hilisem rooma kultuur etruskide ja teiste rahvaste mõjutusel. Esialgu roomlased ainult tõlkisid ja mugandasid kreeka kirjandusteoseid, vedasid sisse kreeka meistrite kujusid. Hiljem hakkasid
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4
Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus kandis nime foorum. Varasematele templitele lisandusid uued, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püsitatud obeliskid ja triumfikaared. Akveduktideks nimetati lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ning termideks avalikke saunasi. Kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu. Seevastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli otse keisrilossi kõrval paiknev Circus Maximus (,,suur ring"). Samuti toimusid ka mõõgavõitlejate- gladiaatorite võitlused. Selle traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt. Need võitlused leidsit aset ringikujulist või
Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna Asopos jõejumal Atalanta vapper naiskütt Atlas hiiglane Aafrikas, Perseus muutis ta Atlase mäestikuks Atropos saatusejumalanna, kes lõikas elulõnga Augeias kuningas, kelle tallid Herakles puhastas Baukis vaene vanaeit, kes kostitas Zeusi Bellerophon Sisyphose pojapoeg, Pegasose valdaja Chalkiope kuningas Aietese naine
Rooma kultuur. Lõbustusasutused Lisamaterjal teema "Rooma teater" juurde Kuigi rooma kultuur kujundas paljud nähtused kreeka kultuuri eeskujul, said roomlased kreeklastest kaugelt kuulsamaks avalike lõbustusasutuste ja lõbujanu poolest. Rooma valitsejad mõistsid, et vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks tuleb ehitada uhkeid avalikke hooneid, korraldada paeluvaid vaatemänge, jagada kingitusi ja tasuta toitu. Orjatöö laialdase kasutamise tõttu võõrdusid roomlased kehalisest tööst ja hakkasid seda pidama endale alandavaks. 1. sajandil oli Roomas 200 000 vaest, kellest igaühele andis riik tasuta ligi 400 kg nisu
aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas.
Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem arenenud. Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos.
Oma jumalad samastati kreeklaste omadega.Kui Kreeka vallutamise käigus sealt hulk sõjasaaki Itaaliasse toodi, suurenesid Kreeka mõjud veelgi.Samal ajal hindasid roomlased kõrgelt ka omaenda muistseid traditsioone. Kõik kreeka- ja etruskipärane ühitati roomapärasega. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk- järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklastest kõrgemale tasemele. Seevastu teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tundnud roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju:
ferraliitsed rusk-, pruun- ja punamullad või savanni puna-pruunmullad. Kreeka on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik, samuti ka NATO liikmesriik. Kreeka toodab 50-100 mln t. pruunsütt ja elektrienergiat ühe inimese kohta tarbitakse 2000-5000 kWh. Turism on üks Kreeka suurimaid majandusartikleid. Vaatamata vastuolulisele turismimudelile saabus Kreekasse 2004. aastal 16,5 miljonit turisti. Rohkem kui kaks kolmanikku kreeklastest elab linnades ja ligi komandik on kogunenud pealinna Ateena ümbrusesse. Suurima rahvaarvuga linnad on Kreeka pealinn Ateena, Thessaloniki, Patra, Iraklio ja Volvos. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka kaart Kasutatud kirjandus: http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/greece/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka Koostaja: Lauri Sisask
Kuid nende õnnetuseks olid saarel hopliidid kes pärsialased leidsid ning viimse meheni maha tapsid. Ka ilmastik oli kreeklaste kasuks. Puhuma hakkas tugev tuul, mis tekitas suuri laineid, segades foiniikia laevadel olevaid vibumehi. Seejärel kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi ja tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärslaste õnnetuseks oli ka see, et erinevalt kreeklastest ei osanud nad ujuda. Ning kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võitis selle lahingu kindla eduga. Pärast Salamise lahingu ootamatut lõpplahendust pages Xerxes kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes. Ta tegi väejuhiks Mardoniuse ja jättis ta kreekasse maha koos 300000 mehega. Xerxese käitus nii, kuna ilma laevastikuga
Sõjaväe liigutamiseks oli vaja korralikke teid. Teed ehitati hästi kapitaalsed ja võimalikult otse, üle soode,orgude ja mägede. Mitmekihilise täidisega teed kaeti suurte siledate kiviplaatidega ja vahed täideti tsemenditaolise seguga. Vihmavee äravooluks kaevati teede kõrvale kraavid. Rooma skulptuur Roomas ehitati peamiselt portreid ja vabafiguure, aga ka reljeefe ja skulptuure. Roomlased kujutasid iseend, erinevalt kreeklastest, kes kujutasid jumalaid ja olümpiavõitjaid. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlaste omapära oli selles, et nad kujutasid esivanemaid realistlikult. Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema kohaloleku. Tõenäoliselt kasutati sarnasuse saamiseks vahast surimaske. Kui esivanemate austamine oli tagaplaanile jäänud, hakati kujutama riigle teeneid osutanud inimesi. Rooma maalikunst
Näitlejate ameteid said vastu võtta ainult mehed. Kreekapärast välisilmet leidus ka teatrilavadel, aga erinevalt Kreeka etendustest puudus Roomas koor ning näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nõndanimetatud ajaloo isa, kes kirjutas teose ”Historia”. Rooma tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja „Raamatud linna rajamisest alates”. Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad. Selle ajendil moodustus hilisem Rooma kultuur etruskide ja teiste rahvaste mõjutustel. Esialgu roomlased ainult tõlkisid ja
Seejärel saatis ta vihasena veel 20 000 aga need mehed põgenesid. Xerexes saatis pidevalt uusi mehi kuid neil polnud edu.Lõpuks lõppes lahing kreeklaste väejuhi Leonidase pea maha võtmisega ja Pärsia võiduga. Salamise lahing 480 ekr. Pärsia merejõud olid ülekaalus 1200 laevaga kreeklaste 400 vastu. Kuid looduslikud olud olid kreeklastele kasuks Ja kreeklaste väikesed trireemid olid eelisseisus sügavates tundmatutes ja kitsastes lahesoppides. Pärslased ei osanud ka erinevalt kreeklastest ujuda ja lahing lõppes Kreeka võiduga. Plataia lahing 480 ekr. Pärslased rikkusid kreeklaste veevarustuse ning kreeklased pidid omale uue laagri leidma. Päärslased jälitasid neid ja lõpuks ründasid mägedes. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad ja pronksist kilp tagasid neile võidu. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt kreekast ning ei naasnud enam. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse
Vana Vene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna
Tuunika ulatus põlvini. Tuunikat kandsid nii naised kui ka mehed, avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit stola´t, mis kattis kogu nende keha. Ametlik riietusese oli tooga. See on poolringikujuline tükk rasket valget villast riiet. Tooga mässiti ümber keha nii, et parem käsi ja õlg jäid vabaks. Toas olid roomlastel jalas kannata kingad socci´d. Tänaval või õues kanti aga sandaale või nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid sama uhked kui kreeklannadel. Roomlased sõid enamasti leiba, putru, kala, juur-ja puuvilju. Jõukamad inimesed aga said endale lubada erinevaid lihasid, sh loomaliha, lambaliha, sealiha, joogiks oli veega lahjendatud vein. Söögikorrad olid kolm korda päevas kergelt kaldus lavatsitel, kust toitu võeti näppudega. Rooma elamu oli tavaliselt nelinurkne ühekorruseline kivist maja, mille keskmes
möjutas riigiasju, proletaaride toetuse saamiseks jagas riik neile toiduaineid ja korraldas vaatemänge, neile ehitati odavaid üürimaju Orjad: on väljaspool Rooma ühiskonda, neid koheldakse nagu loomi, vallutussödade ajal väga odavad, köige raskem on riigiorjadel, kes töötasid kaevandustes (höbe, tina), rske oli ka galeeriorjadel (laevas), palju orje pöllumajanduses ja käsitöös, aga ka majateenijad ja kreeklastest öpetajaad, kokad, gladiaatorid olil vöimalus rikastuda ja end vabaks osta Perekond ja kasvatus Mehele kuuluv vöim üle terve perekonna. Ta otsustas nende eest asju, vöis isegi nad surma möista. Naistel puudusid poliitilised öigused, kuid ei olnud nii körvale heidetud nagu Kreekas. Nad osalesid pidusöökidel ning külastasid koos abikaasaga teisi perekondasid. Haridus oli minimaalne, enamasti öpetati söjakunsti
lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse.Teiseks on lõvi kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult.Kolmandaks on lõvil vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv. Lõvi Vana-Kreekas ja selle mütoloogias Kui kreeklastest pere oli üsnagi jõukas, siis oli ta võimeline lõvi kui lemmiklooma üleval pidada. Vana-Kreeka mütoloogis mainitakse lõvi Heraklese ja tema vägitöödes.Heraklese esimeseks vägiteoks osutus haavamatu Nemea lõvi tapmine. See hirmus elukas elas koopas, millel oli kaks sissepääsu. Herakles sulges ühe koopaavause, sisenes teisest ja kägistas lõvi paljaste kätega. Seejärel nülgis ta loomal naha maha, tühjendas kolju ja sai nii endale toreda kiivri ja õlakatte.
korraldasid riigielu koosolekute vahepeal. Neist tähtsaimad olid 10 strateeg. Nad kõik pidid ikka alluma rahvakoosoleku otsustele. Ateena naistel ei olnud praktiliselt mitte mingeid õigusi üldse nad ei võinud kaasa rääkida perekonda hõlmavates teemades ja nad pidid enda keha varjama nagu tänapäeval moslemi naine. Rooma ühiskond oli palju võtnud üle Kreeklastelt, aga ikkagi suutis Rooma ennast eristada kreeklastest. roomlased olid väga uhke rahvas ja väga agressiivne. Rooma riik oli sõjamasin mis oli pidevalt sõjas. Nad kutsusid ennast Marsi poegadeks Mars e. kreeklaste jaoks Ares. Mars oli roomlaste jaoks palju suurema tähtsusega kui kreeklaste jaoks Ares. Roomas oli 2 kodaniku kihti patriitsid ja pleibed, alguses pärast kuningavõimu kukkutamist võis riigiasjades ainult osaleda patriitsid, aga tänu pleibede rahulolematusele enda staatusega hakkasid nad enda õiguste eest rohkem võitlema
Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid igatahes tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud siis nad polgasid ka kristlust. Ka ei uskunud nad eriti hauatagusesse ellu. Nad uskusid vaid reaalsesse inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab preestrite kaudu oma ütlemisi. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism, kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas.
Skeptikud arvasid, et mitte millegi kohta ei saa öelda, et see on tõesti olemas, mitte ühtegi tunnetamisviisi ei saa pidada tõeseks või vääraks. Retoorika Vana-Roomas Cicero Erakordselt kõrgele tasemele viis Rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Cicero tegevus. Ta õppis õigusteadust ja filossfiat ning täiendas ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul), sisult jagunevad need poliitiliseks ja kohtukõnedeks. Cicero esimesed kõned kaldusid asianismi, kuid hiljem kujunes välja tema isikupärane stiil. Talle on
Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4
Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes)
tema auks kultuslikke orgiaid, mis olid koos müütidega aluseks tema kultuse juurutamisega Kreeka ühiskonda (tekkisidki leebemad vormid, dionüüsiad). Alkohol ja seks olid kaks lahutamatut osa Dionysose kultusest. Fallose kujutised, hetero- ning homoseksuaalsed suguaktid, viinamarjad ning vein oli Dionysose kujutamisel kunstis olulisemaid sümbolid. Need kandsid edasi ekstaasi, märatsemist, seksuaalsust ning narkootilist osaks saamist Dionysose endaga. Kuigi suur osa kreeklastest piirdusid vaid dionüüsiatega, olid olemas kogukonnad, mis kindlatel aegadel kogunesid mägedesse, et etendada tohutui orgiad. Neil puudusid sugude vahelised erinevused ning lõikasid läbi kuulumise piiratud ühiskonda. Hullumeelne alkohooli pruukimine koos kõik võimalike seksuaalfantaasiatega tekitasid inimestes tõelise vabastustunde (võib võrrelda Eleusiani müsteeriumitel õudust tekitavate vaatepiltidega)
Lisaks silmapaistev on ka rooma arhitektide kavandatud teed, sillad, veejuhtmed jne, milledest mõnda kasutatakse ka tänapäeval.(4) Joonis 13 Caracalla termid Joonis 14 Triumfikaar Kõige suuremateks erinevusteks Vana-Kreeka ning Vana-Rooma arhitektuuri ehitiste vahel on sambad ning poolsambad. Kreeklased kasutasid sambaid kui tugikonstruktsioonidena millele toetusid hooned. Roomlased kasutasid sambaid dekoratiivsel eesmärgil puudus täielikult kandev osa. Erinevalt kreeklastest kasutasid roomlased kaari, võlve ja kupleid. Võrreldes Vana-Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Sarnasuseks nende kahe arhitektuuri vahel võib pidada seda, et mõlemal on tähtsaimaks ehitiseks tempel. Templid olid põhiplaanilt ja kujult sarnased ning olid mõeldud jumalate ülistamiseks. Valisin selle teema, kuna meeldib just Vana-Kreeka ning Vana-Rooma aegne arhitektuur.
VANAVENE KUNST 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega
10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite
annaabi.ee 
