Nimetu (0)

Kreeka kriisiga seotud tagajärgi on vägagi palju ning enamus neist leiavad aset tänase päevani kuna olukord riigis pole ilmselgelt paranenud . Seetõttu võivad mitmed probleemid pead tõsta alles mõne aja pärast ja selle kaudu üllatada kogu maailma.
IMF ja Euroopa liit kehtestasid Kreekale mitmed tingimused ja kärped, et saada järgmine laenumakse ning selle kaudu vältida riigi pankrotti minekut. Kärbete alla kuulusid näiteks ametnike hulge vähendamine, mitmete toetuste tühistamine, riigifirmade müümine, avaliku sektori töötajate palgakärbe ja kinnisvaramaksu pikendamine. Selline käitumine oli hädavajalik ent põhjustas Kreeka valitsuse polulaarsuse vähenemist riigi rahva seas, mistõttu asusid paljud avaliku sektori töötajad protestima. Nimelt peab 92 protsenti kreeklastest kärpeid ebaõiglaseks. Pingutustest hoolimata ei suuda Kreeka seatud eesmärke täita kuna riigi tulu aina langeb ja kulu samas kasvab, seetõttu on selleaastane eelarvepuudujääk on 8,6 protsenti. Riigi suutmatus olukorda parandada nõuab veelgi ektreemsemaid kärpeid, mis omakord põhjustab aina suuremaid meeleavaldusi rahva seas.
Kreekas on majanduslangus kestnud juba kolma aastat kuid tööpuudus saavutas rekordtasemele alles selle aasta suvel, sest just siis hakkas Kreeka ellu viima Euroopa liidult ja IMF’ilt saadud ettekirjutusi. Sellest tingitud üleüldise surve tagajärrjel on riigis kahekordistunud enesetappude arv. Kuna aga keskmine enesetapu sooritanud isik on umbes kolmekümne viie kuni kuuekümne aastane mees, kes on samuti ka pereisa ja peamine pere toitja siis mõjub säärane teguviis riigile suisa laastavalt.
Kreekast alguse saanud eurovõlakriisi jätkumine võib otseselt kaasa tuua uue majanduslanguse. Näiteks on allapoole liikunud kõik euroopa suuremad turud , samuti on miinuses ka Aasia turud. Selline asjade voog on muutnud investorid vägagi närviliseks ja analüütikute sõnul võib terve Euroopa liidu majanduskasv peatuda juba sel aastal. Majandusseisak või tervenisti majanduslangus süvendaks eurolala probleeme veelgi ja tähendaks tõenäoliselt Kreeka hävingut.
Riigi hiigelsuur võlg ja ka seal aset leidvad rahutused andsid tugeva löögi globaalsetele turgudele. Nimelt tabas sel aastal maailma aktsiaid madalseis mille taolist polnud nähtud väga pikka aega. Ilmselgelt kardavad potensiaalsed investorid poliitilisi rahutusi Kreekas. Suure languse elasid läbi Euroopa pangad . Pole üllatav, et kõige rohkem kannataasid konkreetselt Prantsusmaa ja Saksmaa pankade aktsiad , kuna just need riigid on Euroopa liidust enim Kreekas toimuvaga seotud. Saksa tehnoloogiakontsern Siemens, võttis hiljuti Prantsusmaa pangast välja viissada miljonit eurot, kuna oldi mures raha stabiilsuse pärast. Sellised sammud tekitavad paljudes inimestes veelgi rohkem ebakindlust Kreeka taastumisvõimes. Tänaseks päevaks pole turgudel riigi taastumisvõimesse enam mingit usku ja küsimus pole enam selles, kas Kreekat tabab maksujõuetus vaid kuidas millal see täpselt aset leiab. Samuti mõjutas Kreekas toimuv ka euro kurssi, mis võrreldes dollari väärtusega on kõvasti langenud.
Kreeka võlakriis on vaikselt ent jõudsalt laienemas ka suuruselt kolmanda majandus ja asutajariigi juurde Euroopa liidus, Itaaliani. Riigi aktsiaturud on pidevas languses ning laenamiskulud on tõusnud rohkem kui poole võrra 6,9 miljardi euroni. Kuna riik pole täitnud eelarvekärpe plaani ja samuti pole lahendatud probleemi võlgade osas, on mimted investorid asunund aktsiaid müüma. Lüüasaamine Itaalias näitab selgesti Euroopa võimetust tulla toime Kreeka kriisiga.
Praegusel hetkel on asi sedavõrd kaugele jõudnud, et mitmete analüütikute sõnul on Kreeka majandus vaikselt hinge heitmas. Hiljuti suleti mitmed pangad, mis omakorda avaldavad mõju ettevõtetele. Sedavõrd ekstreemse prognoosi aluseks on nii äärmuslik säästupoliitika riigis, retsessioon ning euro partnerite laenu viivitus .