Kreeka lahingud ja mõisted (0)

Mõisted:
Hellen – kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad .
Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri , mida ei osata siiamaani lugeda.
Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud.
Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid.
Aristokraatia -rikas ja mõjukas ülemkiht.
Barbar -kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt.
Trireem- kreeklaste sõjalaevad
Ahhailased -kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri.
Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna- Kreekasse u 1200 eKr.
Joonlased -ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike- Aasiasse ja Egeuse saartele.
Polis -Kreeka üsnagi väike linnriik . Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu.
Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud.
Türann-Võimule tõusnud ainuvalitseja, kes püüdis riigis kehtestada kindlat korda.
Spartiaat - Sparta kodanikkond .
Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Spartas.
Efoor - Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku.
Perioig- Lakoonia asukad, kes olid küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami - ja sõjaväekohustuslikud.
Heloot-Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad.
Hopliit – raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid. Relvadest peamine oda ja mõõk.
Faalanks -tüüpiline Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepillihelide saatel vaenlastele vastu.
Dzeugiidid-härjarakendi zeugos omanikud .
Teedid - Ateena riigi madalaim klass.
Ekleesia-vähemalt 20-aastastest kodanikest koosnev rahvakoosolek.
Bulee- Nõuandev organ, mis valmistas ette küsimused, mis läksid rahvakoosolekule arutamiseks. Igapäevaselt tegeles riigi rahaasjade korraldamisega.
Heliaia-6000 liikmeline vandekohus, mi soli jagatud kümnks 500 liikmeliseks komisjoniks, ülejäänud olid varuks.
Ostrakism -killukohtu, mis seati üles demokraatia vastastega võitlemiseks.
Akropol -Kaljunukile rajatud kindlus .
Agoraa-Koosoleku- ja turuplats .
Andreion -Külalistoa otstarvet kandev ja maja kõige esinduslikum ruum.
Kitoon -Põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riidetükk, mida kandsid nii mehed kui naised.
Himation- Paksem üleriie, mis tõmmati selga külmema ilma puhul.
Sümpoosion-Ühised kodused pidusöögid, mis aitasid sõpruskonda liita.
Kraater -Laia suuga veinisegamisnõu, millest kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikatesse.
Gümnaasion-spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis- ning riietusruum.(alastioleku koht, kuna sporditi alasti.)
Hetäär-sõbratarid, kellega paljudel aristrokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted.
Pederastia-homoseksuaalne suhe mehe ja nooruki vahel.
Sõjad, lahingud, liidud:
Maratoni lahing
490 ekr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased olid kahekordses enamuses . Pärslased tulistasid kreeklasi põhiliselt vibudega kaugelt.Kuid kreeklastel õnnestus pärslaste read sassi ajada ja toimus veresaun .Lahing lõppes kreeka võiduga.
Termopüülide lahing
480 ekr. Kreeklased olid ligi neljakümnekordses vähemuses võrreldes pärslastega aga nad ei tahtnud alistuda. Pärsia kuningas Xerxes saatis kõigepeal 10 000 meest kreeklasi ründama kuid neil õnnestus tappa vaid 3 kreeklast . Seejärel saatis ta vihasena veel 20 000 aga need mehed põgenesid. Xerexes saatis pidevalt uusi mehi kuid neil polnud edu.Lõpuks lõppes lahing kreeklaste väejuhi Leonidase pea maha võtmisega ja Pärsia võiduga.
Salamise lahing
480 ekr. Pärsia merejõud olid ülekaalus 1200 laevaga kreeklaste 400 vastu. Kuid looduslikud olud olid kreeklastele kasuks Ja kreeklaste väikesed trireemid olid eelisseisus sügavates tundmatutes ja kitsastes lahesoppides. Pärslased ei osanud ka erinevalt kreeklastest ujuda ja lahing lõppes Kreeka võiduga.
Plataia lahing
480 ekr. Pärslased rikkusid kreeklaste veevarustuse ning kreeklased pidid omale uue laagri leidma. Päärslased jälitasid neid ja lõpuks ründasid mägedes. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad ja pronksist kilp tagasid neile võidu. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt kreekast ning ei naasnud enam.
Ateena mereliit
Väike- Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said ateenlased .
Peloponnesose sõda Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431-404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.