Vana-Rooma maalikunst (0)

Vana- Rooma maalikunst
Erinevalt Vana-Kreeka suures osas hävinud maalikunstist, tuntakse märksa rohkem vanade roomlaste oma. Seda tänu aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud suvituslinnale Pompeij, kust on väljakaevamiste käigus leitud rohkearvuliselt seinamaale.
Pompeijs säilinud seinamaalingutele on iseloomulik looduse jäljendamise meisterlikkus . Suurepäraselt anti edasi inimkeha proportsioone ning liigutusi. Erinevalt vanadest kreeklastest kasutati edukalt ruumi perspektiivis, suur tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene.
Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi, mille avadest paistavad fantastilised ehitusdetailid, ornamendid, inimfiguurid ja palju muud.
Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest.
Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Mosaiigid on väga meisterlikud – oskuslikult on edasi antud keerukaid poose ning valguse ja varjude mängu.
Roomas levis ka tahvelmaalikunst . Stiililt olid need lihtsad, kuid realistlikud . Neid on aga säilinud väga vähesel määral Egiptuses.