Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka kultuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapiteel, arhidekt, vaasi, arhidektuur, skulptuur, dooria, joonia, parthenon, vaasid, figuurid, kummardus, usund, olümpose, kunst, akropolis, pühamud, sima, parthenoni, orkestra, näitlejad, skene, naisfiguurid, reljeefid, skulptuurid, savinõu, klassitsism, ajajärgud, fantaasia, valitsesid, pidulikud, võistlused, poeedid, sportlased, olümpiamängudKunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika
Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sama kujuga nõud jäid kasutusele ka hiljem. Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei
Tavaliselt ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana ja on templi välisilmes määravad. Sammaste paiknemine ei ole juhuslik vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. (Kangilinski, 1997) Sammas ehk kandev osa on kahtlemata kreeka arhitektuuri iseloomulikem detail, millel on kolm põhiosa: baas ehk alumine, tüves ehk keskmine ja kapiteel ehk ülemine osa. Kapiteel omakorda koosneb kahest osast alumine, ehhiin ja ülemine, abakus. Kapiteeliks nimetatakse üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997) Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida
· Välisilme määrasid - kreeklaste mõõdukus, proportsiooni tunne, ehituse püstitamine suurtest blokkidest · Koosneb 2-liiki osadest kandvatest ja kantavatest · Kandvad osad on: 4-nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad · Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast viiluvälja(tümpanon) · Sammaste taga asub pearuum naos · Sammastel oli 3 stiili · Dooria: aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud · Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron · Sõõri sügavuses oli avar väljak = orkestra kus etenduse ajal paiknesid näitlejad ja koor
suunama. Kõigepealt tulid astmik püramiidid. Hiljem püramiidid. Ehitatud looduslikust kivist Keksmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Templi ahritektuur Templi juurde viivad teed palistasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid skeem lk 32 1: värava ehitus ehk püloon 2 ja 3 lahtine sammasõu 5- põiksaal 8- pühamu 7- preestrite eluruumid Templi ees lehvisid vimplid pahade vaimude eemale peletamiseks. Tihti võis pülooni ees olla vaaraode figuurid. Lk 33 näed :O Veel võisid templi ees olla obeliskid- päikse jumalale pühendatud ehitised. Kuulsaim tempel on Ramses II tempel. Egiptuse skulptuur ja maal Vanimate mälestiste hulka kuulub "Narmeri palett" 4000 eKr. See on 64 cm kõrge, mõlemalt poolt relieefidega kaetud kiviplaat. Kujutatud on lõuna riigi võitu põhjariigi üle. Narmeri paletti juures näeme iseloomuliku Egiptuse võtet reljeefile. Tseenid paiknevad vöötidena üksteise peal
Mehed tavaliselt maalitud tumepruunina ja kannavad niudevööd, naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad – Jumalanna madudega). Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud
· Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatsepsuti kaljutempel Deir el-Bahari'is Vana - Egiptuse pinnakunst · Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad on külgvaates ning õlad ja silm eestvaates · valitses üldistamine ja stiliseerimine · värvi kasutamine maitsekas ja dekoratiivne, mitte loomulik · Perspektiivi ei tunta Skulptuur Istuvad figuurid: Tõsine, vasak käsi süles, parem käsi rinnal, põlved koos. Seisvad figuurid: Käed külgedel, vasak jalg ette sirutatud. · Ülikute kujutamine - Ranged, suursugused, stiliseeritud. Skulptuuris liidetud arhitektuurilisete ansamblitega · Vaaraode täisfiguurid - tardunud, sirge poos. Skulptuurid olid mõeldud eestpoolt vaatamiseks. · Lihtrahva kujutamine - lihtrahvast ja loomi kuj. elavamalt, väiksemalt , iseloomutruumalt,
m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 e. m.a. KREEKA KUNST Geomeetriline stiil Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu
b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Põhiplaan: Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse kuus erinevat templite põhitüüpe(pildil). Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili: dooria, joonia ja korintose. 4.Kuidas nimetatakse samba osi? Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. 5. Millised kolm stiili valitsesid Vanakreeka arhitektuuris? Kuidas neid stiile ära tunda?
Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter
Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud
· Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod kannelüürid
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse
c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..) Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb: Arhitektuur e. Ehituskunst Skulptuur e. Kujud Maalikunst e. Pildid Graafika Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid: Vajadus ilu järele Faktide ja teadmiste edasiandmiseks Religioossete tunnete edastamiseks Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ???
17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest
väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise grupi teenijate figuurid, mis ülikule hauda kaasa pandi (teostatud vabamalt, neis peegeldub tõeline elu). Vana riigi plastika täiuslikkust võib näha Chephreni 2,3 meetrises graniitkujus. Vägevaim skulptuur on aga kaljust raiutud 20 meetri kõrgune sfinks Chepreni püramiidi juures. Arvukalt on haudadest leitud kirjutajate, teenijate, orjade jne figuurid, tavaliselt puust või lubjakivist ja värvitud. Maalikunstnike puhul on imetlusväärne tähelepanu- ja iseloomustamisvõime, suur maitse, joonte
suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes
· Templite kätte kogunesid suured varandused · Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad · Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel · Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud · Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis · Samba osad: baas tüves kapiteel · Sambaid eristatakse kapiteelide järgi · Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid)
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika
· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama
Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused. Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne. Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud. Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb... arhitektuur e ehituskunst skulptuur 1. profaanarhitektuur (ilmalik) 1. reljeef e pinnakunst 2. sakraalarhitektuur (püha) 2. imonplastika e täisskulptuur maalikunst graafika tahvelmaal * trükikunst seinamaal * arvutidisain miniatuurmaal tarbekunst disain isevalmistatud Kunstistiile eristatakse mingite kindlate iseloomulike tunnuste järgi.
kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNSTITEOS on idee teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. Kunst on osa KULTUURIST. Visuaalne kunst- igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks nn vabadele kunstidele (maal, skulptuur,graafika) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini, visuaalreklaami, videokunsti. Veel laiemalt haarab ka teatrit ja kino Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust, inimesi, objekti, keskkonda kujutav kunst. Mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul ( nt: Mona Lisa) ( Nuttev naine- Picasso) Kaunid kunstid - arhitektuur, disain ,film ja televisioon, fotograafia, kirjandus, koomiks, kujutav
Jumalad elasid nagu inimesed vahel sõpruses, vahel tülitsedes. 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas kujunes välja orjapidamine, kuid oli ka linnriike, mis olid demokraatlikud. 4.Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. 5.Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Nimetused on piirkondade järgi, kus need välja kujunesidi: dooria stiil, joonia stiil ja korintose stiil. 6.Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Templite eeskujuks on megaron, mille põhiplaaniks on ristkülik koos eesruumidega kitsamatel külgedel. 7.Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis (ehisriba): a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metroobid
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
Kahe sambaga eeskoda portikus. Et sisse pääsesid ainult preestrid, pandi suurt rõhku välise fassaadi dekoreerimisele. Seejuures oli kreeklastel hästi arenenud mõõdutunne skulptuure ei kuhjatud üle ega varjatud nendega templi loogilist konstruktsiooni. Tempel ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Iseloomulik tunnus oli ümber hoone kulgev sammastik. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Vertikaalsed süvendid samba pinnal nim kannelüürideks ja saamastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks. Templi madalale viilkatusele oli paigutatud skulptuurid. Kõik oli värvitud. Siseruum, naos, jaotati sammaste abil mitmeks osaks. Puidust laes olid nelinurksed süvendid, kassetid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Kujunes välja kolm stiili: vanim ja suhteliselt raskepärane dooria. Veidi hiljem kujunes saledamate ja kergemate vormidega joonia
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
poosiks. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa ja õlad on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Hauakambrite piltide temaatikaks on hauataguse elu ülistamine. Ülestõusmiseks pidi olema loodud vajalik keskkond, milles eksisteerida. Hauakambrite seintele loodi maalitud või värvilise madalreljeefina illusioon sellest keskkonnast. Süžeed oli võimalik järgida ringides ridadena seintele maalitud kompositsioonides
annaabi.ee 
