LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDITE ANALÜÜS Analüüs Mõdriku 2014 1 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Viljandi Vallavalitsuse, Suure- Jaani Vallavalitsuse ja Abja Vallavalitsuse.Kõigi kolme ametijuhendites on välja toodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Ametijuhendites on väljatoodud, kellele sotsiaaltöötaja allub, see on kõigil erinev: Viljandi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja allub abivallavanemale, Suure-Jaani Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sotsiaalosakonna juhatajale ning Abja Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vallavanemale. Arvan, et kõige mõistlikum on sellekohapealt Suure-Jaani Vallavalitsuse ametijuhend, kuna sotsiaaltöötaja
KOLME OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Valisin kolme vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Kohtla-Nõmme, Salme ja Halinga vallavalitsust. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Kohtla-Nõmme ja ka Salme sotsiaaltöötajad omavad alluvaid, kuid mitte Halinga vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ametikoha eesmärkides on erinevusi peaaegu kõigil, näiteks Halinga valla peamiseks sihtgruppiks on eakad ja puuetega isikud kui Salme Vallavalitsuses on välja toodud kõik aspektis aga Kohtla-Nõmme tegutseb vastavalt valla Põhimäärusele ja Eesti Vabariigi seadustele ning vallavanema poolt antud korraldustele.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKU OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHEND Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Tapa Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Tarvastu Vallavalitsuse. Erinevalt Tapa Vallavalitsuse ametijuhendile on Põltsamaa ja Tarvastu ametijuhendis väljatoodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................
11. 2000. aasta määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas. Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla teenistujad ja vanglas käivad isikud.9 Lisaks Viru vangla kodukorrale reguleerib Vangla teenistuajate tööd ka üksuse põhimäärus, ametijuhend, ametikoha juhend ja vanglateenistuja eetikakoodeks10. 2.4. Viru vangla struktuuriüksused Vanglat juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister. Vangla struktuuri kuuluvad osakonnad, talitused ja üksused. Osakonnal, talitusel ja üksusel puuduvad täitevvõimu volitused. Vangla osakonnad ja üksused on: arvestusosakond; avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakond; julgeolekuosakond;
juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise linna eelarvele; valla või linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; täita. Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja valla- või linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, seaduslikkust ning otstarbekust. Vallavanem või linnapea: spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on istungite ettevalmistamist; omavalitsusüksuse omanduses. Volikogu ja valitsuse õigusaktid esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt
§ 1. Määruse reguleerimisala (1)Määrusega sätestatakse ........ valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ning sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord. (2)Sotsiaaltoetusi makstakse ning tehakse eraldisi sotsiaalteenuste osutamiseks rahaliste vahendite piisavuse korral. 21 (3) Sotsiaaltoetuste määrad kehtestab ........ Vallavalitsus oma määrusega. § 2. Mõisted (1)Sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. (2)Sotsiaalteenus (edaspidi teenus) on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. (3)Toetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõ
.......................................................... 12 2.3. Volikogu liikmed...............................................................................................13 III PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VALLA- JA LINNAVALITSUS .....15 3.1. Vald ja linn .......................................................................................................15 3.2. Valla- ja linnavalitsuse pädevus........................................................................16 3.3. Vallavanem ja linnapea.....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK
nõudeid erisustega, mis tulenevad KOV üksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. Valla ja linna põhimäärus Valla või linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla või linna sümbolid ja nende 1 kasutamise kord; 4) valla või linna ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla või linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla või linna õigusaktide
2016, 23 - jõust. 16.04.2016] (1) Toetuse määramisel arvestatakse kinnis- ja vallasvara olemasolu, mida majandades on võimalik pere majanduslikku olukorda leevendada. (2) Pereliikmeks loetakse isikud, kes kasutavad ühist eluruumi ja omavad ühist majapidamist. § 4. Ettepaneku toetuse määramiseks võib vallavalitsusele teha ka valla sotsiaaltöötaja, klassijuhataja, lasteaia õpetaja või haridusasutuse hoolekogu. Lasteaia toidu kompenseerimise ja hooldajatoetuse määramise otsustab vallavalitsus volikogu haridus- ja hoolekandekomisjoni ettepaneku alusel. § 5. Taotluse rahuldamata jätmisel tehakse otsus taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. § 6. Sotsiaaltoetuste liigid (1) Pere sissetulekust sõltumatud toetused: 1) sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) vältimatu sotsiaalabi; 4) jõulupakid; 5) ranitsatoetus; 6) õpilaste sõidusoodustused; 7) koolilõuna ja –piima kompenseerimine; 8) riigi rahastatav lapsehoiuteenus; 9) hooldajatoetus;
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse määratluse kohasel
Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja turvakeskus....................................................................................... 4 Päevakeskus ,,Lootos"......................................................................................... 5 Teisipäev................................................................................................................. 5 Porkuni kool....................
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaits
aastaks enne kohalikke valimisi, kuid volikogu peab arvestama sellega, et liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega. Volikogu pädevusse kuuluvad järgmised olulisemad tegevused: · valla või linna eelarve vastuvõtmine; · kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; · valla või linna arengukava kinnitamine; · laenude võtmine; · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; · vallavanema või linnapea valimine; · osavalla või linnaosa moodustamine jne. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. Määrused sisaldavad üldkohustuslikke ettekirjutusi, otsuseid tehakse üksikküsimustes. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu valitud linnapea või
Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus
Subsidaarsus- ül tuleb täita võimalikult madalal tasemel. Valla elanikel osalusvõimalus. Demokraatia põhimõte- KOV-s elavate inimeste kohalike küsimuste iseseisev lahendamine, osalemine. Õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas või linnas; Seaduste järgimine; Vastutus oma ülesannete täitmise eest; Tegevuse avalikkus; Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Vallavolikogu (komisjonid ja fraktsioonid) , vallavalitsus (ametnikud) 67. Kirjeldage lühidalt KOVi eelarvet. Tooge näide mõne kohaliku omavalitsuse eelarve suurusest. Järelevalve kohalikus omavalitsuses, kohaliku omavalitsuse üle: kes teostavad, millistes aspektides Iseseisev eelarve. Tulud: maksud- riiklikud ja kohalikud, kaupade/teenuste müük, vara müük, toetused, muud tulud. Kulud- personali-, majandamiskulud,sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised,subsiidiumid, vara soetamine ja renoveerimine,
täitmine. Riigi abi: • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse puudega lapse toetust ja õppetoetust. 16-17 a vanused lapsed saavad tööealistele puuetega inimestele mõeldud toetusi. • Rehabilitatsiooniteenus, mis sisaldab rehabilitatsiooni vajaduse hindamist ja tegevuste planeerimist, planeeritud tegevuste täitmise juhendamist ja hindamist, füsioterapeudi teenust, tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenust ning sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust. • Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine. Abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine. • Lapsehoiuteenuse rahastamine raske ja sügava puudega lastele. • Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes. • Puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste mittetulundusühingute rahastamine hasartmängumaksu vahenditest.
loetletutest on haldusorganid vangla direktor vaiete lahendamisel vanglateenistuse otsuste peale. (kõik loetelus nimetatud)? 13. B Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude kogumisel ning valla- ja + linnavalitsused kohalike maksude kogumisel maksuhalduritena. 14. C Valla- või linnavolikogud ja valitsused, vallavanem või linnapea, + ehitusjärelevalve ametnik, samuti kohaliku omavalitsuse koolid, lasteaiad. 15. D Politseiametnik, päästeametnik või kohaliku omavalitsuse korrakaitse - ametnik väärteomenetluse läbiviimisel ning väärteootsuse tegemisel. 16
juurde lisada. adressaadid on ka hiljem kindlaks määratavad. üldkorraldus. asja kasutamise avalik-õiguslik reguleerimine. adressaadid pole olulised, kas määratletavad või määratletud, oluline juhtumi konkreetsus, juhtum konkreetne, tegemist tartu vanglaga. 23. OÜ Haigemaja sõlmis Eesti Haigekassaga üheks aastaks lepingu, mille kohaselt haigekassa kohustus rahastama ravi vastavalt õigusaktidele. 24. Kinnisvaraarendaja AS Oma Kodu ja Saku Vallavalitsus sõlmisid enne detailplaneeringu algatamist lepingu, mille kohaselt kohustus AS Oma Kodu välja ehitama detailplaneeringule vastava avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni. Nimetatud ülesande täitmise peab EhS § 13 kohaselt tagama kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
• ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi spetsialistid: sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevus terapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst ja meditsiiniõde. Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna
KESKKONNA- MINISTER 1 SISEAUDITI KANTSLER MINISTRI OSAKOND 7 2 NÕUNIKUD 5 AVALIKE SUHETE OSAKOND 4 MINISTEERIUMI NÕUNIKUD 6 RAHANDUSOSAKOND 4 ÕIGUSOSAKOND 4 VÄLISFINANTSEERIMISE
lahendamiseks; 11. osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15. vallavanema või linnapea valimine; 16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaadi Eesti Advokatuur abistab advokatuur
KOVi organisatiooniline struktuur Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest"
Kohaliku omavalitsuse kätte on käesolevaks ajaks koondunud avaliku teenuse osutamine selle põhilises osas. Volikogu pädevus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on esitatud konkreetse loetelu näol ainupädevusena, mille delegeerimine kolmandatele isikutele, institutsioonidele või ametitele ei ole lubatud. 51.Kohalike omavalitsuste täidesaatvad organid ja nende pädevus. Nendeks on linnavalitsused ja vallavalitsused linnpea või vallavanema juhtimisel. On sellistena määratletud "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses", valitakse ja moodustatakse volikogude poolt.. Pädevuse määrab seadus.Linna- või vallavalitsuse volitused piirnevad volikogu otsuste ettevalmistuse ja volikogu otsuste täitmisega, riigi poolt seadusega või lepingulisel alusel kohustuslikuks tehtu elluviimise ja küsimustega, mis ei kuulu ühegi muu võimuorgani vastutusalasse. Vallavanem või linnapea esindab kohalikku
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
