Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kotleri turnudus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turundus, kotler, küsimusi, turundusstrateegia, kristel, taal, philip, muredest, õpetussõnad, vahepeal, lugedes, osadeks, puutub, autorit, vaatavadTurunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
Analüüsitakse olemasolevaid tooteid ja nende hindu selle põhjal, kas toodetel/teenustel on mingi unikaalne müügiargument (USP) ja mille poolest see erineb konkurentide omast. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. Nt Nokia telefon oli popp müüdi 3000 kr eest, toote omahind 10kr; saiake poes 2kr, kohvikus 4kr. Meetodi rakendamiseks on vaja omada täpset ettekujutust tarbijast ning osata kasutada psühholoogilisi mõjutusvahendeid. Turundusstrateegia rajatakse emotsionaalsetele argumentidele, kuna tarbija ei hinda alati hindu ratsionaalselt. Ettevõtjad peavad aga olema ettevaatlikud, et nad ei määraks liiga kõrget hinda, sest ka kliendid, kes on alguses nõus maksma tänu heale müügiargumendile kõrgemat hinda võivad hakata mingi aja möödudes eelistama odavamat ja sama kvaliteetset toodet. 3. Konkurentsipõhine hinnakujundus saab alguse sellest, et ettevõte määrab oma hinna vastavalt oma otseste konkurentide hinnatasemele
...........................25 Turgude kirjeldamine......................................................................................................26 Eesmärkide püstitamine..........................................................................................................29 Müügieesmärgid .............................................................................................................31 Turundusstrateegia ja -programm...........................................................................................32 Turundusstrateegia ........................................................................................................32 Turundusprogramm........................................................................................................34 Tegevuskava ning finantsaruanded ja -prognoosid ................................................................37
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all?
1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 Turunduse määratlused Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse
otsesed konkurendid (pakuvad sama toodet/teenust samal turul); kaudsed konkurendid (pakuvad asendustoodet/teenust samal turul või sama toodet/teenust teisel turul); potentsiaalsed (kavatsevad hakata rahuldama klientide samu vajadusi kui teie ettevõte). Äriplaanis kirjeldatakse reeglina otseseid ja potentsiaalseid konkurente. Konkurentsi peatüki lõpuks too välja ettevõtte konkurentsieelised (kvaliteet, disain, pakend, kasutamise lihtsus, lisateenused, turundus, hinnakujundus jms) Konkurentsi peatükis võrreldakse enda ettevõtet teiste ettevõtetega, kes otseselt või kaudselt konkureerivad samal turul. Otsene konkurent pakub sama toodet või teenust, mis teiegi. Kaudne konkurent pakub mõnd erinevat toodet või teenust, kuid see rahuldab kas osaliselt või täielikult samu kliendi vajadusi, mis teie toode. Potentsiaalsete konkurentide loomist alles planeeritakse.
kui tahame turul olla edukad ja eksisteerida ka homme, aasta ja kümne pärast. Kliendi rahulolu on järjest enam seadnud oma peamiseks eesmärgiks enamus juhtivaid organisatsioone (Motorola, Xerox jt) ja seda mitte ainult sõnalise loosungina, vaid see on ka kirjalikul kujul ettevõtte arengukavas kirjas. Seda teavad ja aktsepteerivad kõik ettevõtte töötajad ning selle nimel töötatakse. Kliendikeskne organisatsioon esitab endale küsimusi (Tabel 1), millele vastates kujundatakse kliendile orienteeritus ja kliendi suhtluse pidev parendamine. - 13 - Tabel 1 Kliendikeskne organisatsioon küsib endalt: Kes Kes on meie sihtgrupp ja meie kliendid? Kes kasutavad meie teenuseid?
LOOGILISED MÕJURID • Motiivid • Tähelepanu • Taju • Õppimine • Mälu • Hoiakud Joonis 17. Tarbija ostukäitumise mõjurid. Järgnevalt vaadeldakse, kuidas loetletud mõjurid toimivad ostukäitumisele. 5.2. Turunduse mõjurid Turundus saab tarbijaid mõjutada turunduskomplekside abil. Et ostustiimulid oleksid tugevad, on vaja õigesti valida nelja turundusinstrumendi kombinatsioon. Esmajärjekorras tuleb määratleda toode, mis vastaks turu vajadustele. “Kui teil pole õiget toodet, siis pole teil mitte midagi,” kõlab üks turunduskompleksi kujundamise aksioome. Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi. Otsuse langetamisel võrdleb ta tootest saadavat tulu tehtavate kulutustega (vt. joonis 18)
) on maailmas väga laialt levinud termin. Selle sõna eestikeelseks vasteks pakutakse mõnikord turustamist, mis aga ei hõlma kogu turunduse olemust. Kaasajal vaadeldakse turundust põhiliselt kahest aspektist: 1) filosoofiana, kontseptsioonina 2) juhtimise funktsioonina Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Turundus on tegevuste kompleks, mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid, toote arendamist, hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast. Turundusteoorial ei ole keskset üldtunnustatud teoreetilist tuuma nagu enamikel teistel distsipliinidel. Paljud turundusspetsialistid on seisukohal, et praegusel arenguetapil koosneb turundus mitmetest eraldiseisvatest teooriatest. Peamised ,,doonorid" on majandusteadused, käitumisteadused ja juhtimisteadused.
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed,mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Turunduskommunikatsioon · Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. · Kommunikatsioon (lihtne määratlus): Protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid (ühesuunaline kommunikatsioon informatsioon) · Turunduskommunikatsioon: Protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks
- Võrrelge oma tootmist konkurentide tootmisega kirjeldades kaasaegsust, kiirust jms. - Millist toorainet vajate, kust planeerite seda hankida, kes vastutab varustamise eest - Kes vastustab tootmise eest - Kui palju ja millise kvalifikatsiooniga tööjõudu on vaja - Kui pikk on tootmise käivitamise periood - Kuidas mõjub tootmine keskkonnale. Kui tegemist on mingil moel reostava tootmisega, tuleb kindlasti kirjeldada meetodeid, kuidas reostusest hoidutakse. 3. Turg ja turundus Järgnevalt kirjeldatakse turgu, klienti ja meetodeid, kuidas oma toode klientideni viiakse. 3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik)
4 2. SITUATSIOONI ANALÜÜS Turundusplaan peab olema koostatud kindlale turule ja reaalseid tingimusi silmas pidades. Seetõttu on eriti oluline, et väga hästi orienteerutaks turunduskeskkonnas, milles tegutsetakse. Hästi on võimalik turunduskeskkonda aga ainult siis, kui on põhjalikult uuritud oma turgu, konkurente ning potentsiaalseid kliente. 2.1 Turundus uuring Turundusotsused peavad põhinema informatsioonil. Mida täpsemad ja usaldusväärsemad on andmed, seda pädevamaid turundusotsuseid saab vastu võtta. Kui koostada turundusplaan, mis põhineb vaid oletustel ja arvamustel, siis võib see osutuda lihtsalt ajaraiskamiseks. Turundusplaani allosas "turundus uuring" peaks näitama seda, millistel infoallikatel baseeruvad järgnevad turundusotsused. Kust ja kuidas on saadud informatsiooni turu, konkurentsi ja klientide kohta
Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................
(113). Suuremaid kingitusi, mida saad teisele inimesele teha, on kinkida neile oma jäägitu tähelepanu. Tõeline kuulamine on parim viisakusavaldus. Tundmatut nõrkust ei ole võimalik tugevaks küljeks muuta. (Pead eelnevalt teadma oma puudusi, et neid kõrvaldama hakata.) Halb kuulaja katkestab teiste juttu, lõpetab teiste inimeste eest lauseid, harjutab mõttes vastust samal ajal kui teine räägib. Kuidas arendada agressiivset kuulamist: 1)esita avatud küsimusi ja KUULA vastuseid(Mida saaksin teha, et sind sinu töös paremini aidata?) 2)Esita ,,reibastavaid" küsimusi, mis aitavad inimesi avada ja sinuga head kontakti saavutada. (Mille tegemisest sa kõige enam rõõmu tunned?) Muide, vestlust juhib tegelikult see, kes küsimusi esitab. 3)Võta kuuldu lühidalt kokku ja sõnasta see ümber. Siis on teada, et oled kuuldust õieti aru saanud ja seda tajub ka vestluspartner.("Luba ma kontrollin, kas sain õigetsi aru...)
ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist on õigustatud nõudma osanikud/aktsionärid, kelle osade/aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa/aktsiakapitalist. Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi.
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
ulatust, muudatusi toodangu osas, uute toodete arendamist ning sisseseadet. Äritasandi strateegiad on omahinna alandamine, diferentseerimine ja fokuseerimine kindlale turunisile. x Funktsionaalse tasandi strateegia vastab küsimusele ,,Kuidas me toetame äritasandi strateegiat?" See strateegia puudutab organisatsiooni kõiki olulisemaid osakondi ja sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu finantsid, turundus, tootmine, arendus ja uurimustöö ning on suunatud nende funktsioonidega seotud tootluse suurendamisele. Nende osakondade juhid kohandavad oma strateegia äritasandi strateegiaga, et saavutada organisatsiooni strateegilisi eesmärke. x Globaaltasandi strateegia. Seoses majanduse rahvusvahelistumisega on lisandunud neljas tasand, milleks on globaaltasand. Globaaltasandi strateegiad peavad tagama firmale turupositsiooni globaalses konkurentsis
Ei tohi unustada, et väga paljud asjad on üksteisega seotud ning seega muudatus ühes aspektis nõuab paratamatult muudatuste ja paranduste tegemist töö mitmetes teistes osades. Kui need aga tegemata jäävad, tekivad äriplaanis vastuolud. Töövihiku juurde käib Exceli fail isegenereeruvate finantsprognoosidega. Tegemist on tabelitega, mis lihtsustavad oluliselt äriplaani finantspoole koostamist. Paraku näitab kogemus, et esmakordselt tabelitega kokkupuutujatel tekib palju küsimusi, millele kirjapandud vastuseid senini polnud. Käesoleva juhendiga on vastav probleem lahendatud. Lisaks olemasolevale töövihikule on koostatud ka erinevaid abitabeleid, mis aitavad isegenereeruvate finantstabelite jaoks andmeid töödelda. Ka nende abitabelite kasutamise juhised on selles konspektis olemas. Isegenereeruvates tabelites on tühjad lahtrid vaja täita arvnäitajatega, sinise värvi näitajad genereeritakse – neid ei ole võimalik üle kirjutada
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o
Magistritöö koosneb kahest peatükist: 1) kuurordikontseptsiooni disainimise teoree- tilised alused; 2) Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine. Käesoleva töö teoreetilised alused lähtuvad: 1) kuurortide ja spaade ajaloo akadeemilistest käsitlustest, liigitamisest ning arengutrendidest (põhiautorid: Kask, Saarinen, Raagmaa, Worthington, Järs, Yegül, Fagan, Smith, Puszkó ja Ellis); 2) turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhi- mõtetest (põhiautorid: Howie, Pike, Kotler, Scheyvens, Gunn ja Gummesson); ja 3) teenuste disainimise alustest ja trendidest (põhiautorid: Martin, Mok, Jones ja Sama- lionis). Antud kolme teoreetilise baasi analüüsimisel ja sünteesimisel on võimalik leida kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetiline käsitlus, mis on magistritöö autori originaalne panus. Teoreetiliste materjalide valimiseks on mitmeid võimalusi, autor eelistab kasutada praktilise suunaga materjale, kuna ühest küljest kaitstakse käesoleva tööga kutse-
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
ennekõike oma kahe teljega tabeliga Gantti kaart millest ühel teljel näidatakse tööd ja teisel töö tegemiseks planeeritavat aega.muretses alluvate heaolu pärast. Ta rõhutas, et · oluline on tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. · alluvatele nende töö erinevate aspektide õpetamine on oluline produktiivsuse tõstmiseks. Kommunikatsiooni tähtsuse rõhutamine oli selle aja kohta tõeliselt tähelepanuväärne. Esimest korda julgustati töölisi küsima küsimusi, kui nad oma tööst aru ei saa ning isegi tegema ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks. · rõhutas ka korraliku töötasu tähtsust. Sel ajal oli tööstuses töötajate palgad kõige madalamad. Gantt uskus, et kui juhtkond maksab töölistele kõrgemat palka, siis töötajad panustavad ettevõttesse rohkem ja kokkuvõttes saab ettevõte rohkem tagasi kui palgatõusu kulutused ning tõuseb töö kvaliteet
need viivitamatult audiitorile. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist on õigustatud nõudma osanikud/aktsionärid, kelle osade/aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa/aktsiakapitalist. Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
1.2. Määratle toode või teenus 1.3. Analüüsi olukorda tegevusalal 1.4. Hinda konkurentsi 1.5. Leia oma konkurentsieelis ja turunišš 1.6. Hinda turgu, vali sihtsegmendid 1.7. Hinda turu ja nõudluse suurust 1.8. Täpsusta kavandatavad müügimahud 1.9. Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus 1.10. Määra muu personali vajadus 1.11. Määra tootmisvahendite vajadus 1.12. Hinda toodangu jaotussüsteemiga seotud ressursside vajadust 1.13. Tööta välja turundusstrateegia 1.14. Hinda vajalike kulude suurust 1.15. Vali ettevõtlusvorm ja ettevõtte organisatsiooniline struktuur 1.16. Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved 2. etapp – ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Määratle tarbijate vajadused 1.2. Määratle toode või teenus 1.3. Analüüsi olukorda tegevusalal 1.4. Hinda konkurentsi 1.5. Leia oma konkurentsieelis ja turuniss 1.6. Hinda turgu, vali sihtsegmendid 1.7. Hinda turu ja nõudluse suurust 1.8. Täpsusta kavandatavad müügimahud 1.9. Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus 1.10. Määra muu personali vajadus 1.11. Määra tootmisvahendite vajadus 1.12. Hinda toodangu jaotussüsteemiga seotud ressursside vajadust 1.13. Tööta välja turundusstrateegia 1.14. Hinda vajalike kulude suurust 1.15. Vali ettevõtlusvorm ja ettevõtte organisatsiooniline struktuur 1.16. Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved Ülesanded 1.1 1.8 puudutavad olukorda toodangu turul ja nõudluste hindamist. Olukorra hindamiseks tegevusalal vt ka punktis 4.3 toodud küsimusi. Ülesannete 1.9 1.14 lahendamise käigus selguvad kavandatava müügimahu saavutamiseks vajalikud ressursid. 2. etapp ettevalmistamine 2.1
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
varusid klientide vajaduste ning oma tegevussisendite vajaduste rahuldamiseks. Samas nõuab kaubavarude hoidmine täiendavalt ruumi ja kulutusi ning varudesse seotud kapital on käibest väljas. Edukaks laovarude suuruse kontrolliks on vajalik soovitud klienditeenindustaseme juures vajaliku laovaru kindlaksmääramine, arvestades seejuures ka teiste logistiliste tegevuste kuludega. 3. Nõudluse prognoosimine. Nõudluse prognoosimisega tegelevad mitmed ettevõtte funktsioonid. Turundus ennustab klientide nõudlust lähtudes promotsioonidest, hindadest, konkurentsist jms. Tootmine ennustab tootmisvajadust lähtudes turunduse müügiprognoosidest. Logistika ülesandeks on tavaliselt prognoosida, kui palju tegevussisendeid tuleb tarnijatelt tellida / sisse osta ja kui palju lõpptooteid tuleb toimetada igale ettevõtte poolt teenindatavale turule. Loomulikult teevad turundus, tootmine ja logistika nõudluse prognoosimisel tihedat koostööd.
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
I revisjon, kontroll; II finantsid, andmetöötlus ; III haldus; IV turu-uuring, asukoha planeerimine; V sisseost, ladustamine ; VI kauba laialivedu ; VII müügiedustus ; VIII klienditeenindus; IX Filiaalettevõtte ja/või kaupluseketi struktuuris on olulisel kohal nn tsentraalosakonnad, mis täidavad spetsialiseerimise huvides kõigi filiaalide või ketti kuuluvate kaupluste jaoks kindlaid funktsioone (nt turundus, arvestus, personal, ärirahandus jm). Filiaalettevõttel on neid tsentraalosakondi praktiliselt iga olulise tegevuse jaoks. Tsentraalosakondadel on otsustamis- ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates küsimustes. Teisel juhul on tsentraalsele ärijuhtimisele jäetud mõned kõige olulisemad ülesanded, enamus otsustusi teeb filiaali juht. Praktikas puhtaid vorme ei ole. Segavormid püüavad ära kasutada mõlema eeliseid.
annaabi.ee 
