Tudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus ja korratavus käivad käsi-käes kuna selleks, et kontrollida peab uuesti monad eksperimenti läbi viima ja korratavus vastabki sellele, et seda on võimalik korrata nt järgneva kontrolli jaoks. 3
Artikli eesmärk on uurida kliimamuutuse mõju hariliku männi kõrgus-ja juurdekasvule. Töös on püsititatud hüpotees, et 30-40a vanusevahega puistute arengus on suuri erinevusi, mis on põhjustatud kliimamuutusest ja mullaviljakuse muutusest viimase 100 aasta jooksul. Materjalide ja metoodika osas on selgelt välja toodud miks ja missugune on uurimisobjekt. Piisava täpsusega on lahti seletatud mida tehti ja mõõdeti. Ning uurimus peaks olema antud metoodikat kasutades korratav. Tulemustes on välja toodud GAM mudelit kasutades tehtud erinevad kõrguskasvu joonised. Samuti võrdlused Kiviste mudeliga. Keskmise vanuseklassi puude kõrguskasvu mudel on sarnane Kiviste mudeliga, vanimate puude kõrguskasvu mudel äitab, et kõrguskasvu kiirus on suurenenud. Tulemused on toodud lühidalt ja kompaktselt. Antud töös leiti, et noorte puude kasv kiireneb, selle põhjus võib olla CO ja lämmastiku konsentratsiooni tõus atmosfäris
Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, kättesaadavus aeglane, unustamine ilatuslik, maht suur, mõeldakse pikalt. Tertsiaalne e püsimälu-pidevalt korratav info, unustamine ei toimu, kiire kättesaadavus Mäluhäired- info ei liigu lühiajalisest pikaajalisse mällu, uus info segab varasemat, alkoholism, mälu ~10-15minti. Mälukaotus-haiguslik, ehmatus, võimalik taastumine Seljaaju-paikneb lülisambakanalis, vahendab inffo peaaju ja keha vehel, juhib reflekse Piirdenärvisüsteem(PNS)-kehaline e. Somaatline(juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne(tahtele allumatud tegevused). Inff liigub elektriimpulsina närvikraku sees
· Võimalus kontrollida laborieksperimentide kehtivust · Introspektsioon-Enesevaatlus-enda tunnete ja mõtete jälgimine Korrelatsiooni eelised: Saame infot seoste olemasolu kohta Korrelatsiooni puudused: Ei näita põhjuslikke seoseid Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine - Põhjuslike seoste leidmiseks - Kasutatakse laboriseadmeid - Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. - Juhised ja instruktsioonid - Korratav · Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta. · Uuritakse muutuja toimet nähtusele, seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks. · Aset leidvat efekt või muutus sõltuvaks muutujaks. Eksperimendi eelised: - Annab täpsemat infot - Saame infot põhjuslike seoste kohta - Usaldusväärseim meetod Eksperimendi puudused: - Kulukas - Ajamahukas - Kõike ei ole võimalik kontrolli all hoida
3. PROTSESSID PROTSESSID Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. Igal protsessil on ettevõtte edukusse teatud panus, mis aga oma kaalukuselt on erinev. NB! Kui lähtuda sellest, et ainult vigadeta protsessid toodavad vigadeta tooteid ja teenuseid, siis on loogiline ja mõttekas kindlustada ära väärtusloome keti kõik äriprotsessid, et ennetavalt vältida ettekavatsemata vigu. Protsessid Protsessi võib defineerida kui vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumit, mis muundab sisendid väljunditeks
>10t staatiline rull. Tigude kõrgus: *kui liiga madala- siis see takistab segu juhtimist plaadi alla ja tekitab laotatud kihis tühimikke ja isegi suuremate laikude lahtirebimist; *kui teod on seotud liga kõrgele, siis ei jõuta segu transportida külgedele *ideaalis- laotatava kihi ja teo alumise serva vaheline kõrgus 5x segu max terasuurusega Projektide tasemed kronoloogiliselt: *alustav protsess *korratav (proj. on sarnased) *defineeritud (rõhutakse efektiivsusele) *juhitud (kvaliteedi juhtimine, projektijuhtimisel) *Optimeeritud protsess Arendusprojekt: *eelkavandamine *Kavandamine Teostusprojekt: *Tellija poolne lähteülesanne * Eelkavandamine *Pakkumine *Kavandamine Projekti ideede genereerimine: *Ajurünnak *365-meetod (Brainwriting) *Delphi meetod (ekspertide küsitlus) *Pro-contra meetod (positiivsed ja negat argumendid) *CNB (collective
teema, mälu, isikute tuvastamine) Organisatsioonipsühholooiga (töökohal psühholooga rakendamine) Reklaamipsühholoogia(taju teema) Spordipsühholoogia(kuidas motiveerida sportlast, rahustada sportlast) Koolipsühholoogia (õpilase või õpetaja nõustamine) Militaarpsühholoogia(piisav rünnakuvalmidus väikse une mahuga, sõjajärgne stress, taju) ... UURIMISMEETODID Reliaabus-kas meetod on korratav,kas uurimuse tulemused peavad paika Valiidsus-kui usaldusväärsed tulemused on uurimisküsimus või hüpotees: Falsifitseeritavus Operatiivne definitsioon Näiteks: Kiirus tähendab seda, millise ajaga lahendab laps ülesande Andmete kogumine peab olema süstemaatiline Muidu:valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine ehk usaldusväärsus kannatab Anektdootlikud tõendid ehk ebatüüpilised juhtumid Valim: Populatsioon Valim Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim
1) Fatalistlik põhjuslikkus kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje; selle korral on ennustamine võimalik 2) Mittefatalistlik põhjuslikkus kui mingil sündmusel on mitu võimalikku tagajärge 3) Juhuslik põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata 4) Kaootiline põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerunud tagajärg pole korratav 5) Näiv põhjuslikkus - kui tagajärje rollis esinev sündmus on põhjustatud mitte põhjuseks peetavast sündmusest, vaid mingist kolmandast, esmapilgul märkamata jäänud sündmusest. Esimene teadlane, kel õnnetus valguse lõplik kiirus oma vaatlustulemuste põhjal välja arvutada, oli Taani astronoom Olaf Rømer. Ta jälgis planeete. Aastal 1675 arvutas Olaf Rømer valguse kiiruseks 220 000 km/s. Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud
· Korrektsus (algoritm lahendab "õiget" ülesannet, tulemus vastab spetsifikatsioonile). · Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). · Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). · Peatuvus. Töö lõpetamine mistahes sisendi korral - kõikjal määratud algoritm. Osaline e. "poollahenduv" algoritm kas annab tulemuse või ei lõpeta tööd. · Determinism (samade algandmete korral vastus sama, lahenduskäik on korratav) vs. mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959
Valikut põhjendab teooria, kuidas ehk lihtne, kättesaadav, - Keera tähelepanu spetsiifikale me oma psühholoogilisi vajadusi mõõdetav, imiteeritav, ja leidamkas uusi pidepunkte. rahuldame. kontrollitav plaanija poolt, - Aita teha head plaani ja saavutatv ja korratav. tegevuskava. - Aita pidada tasakaalukalt järge plaaniga ja selgita valikute teooriast lähtuvaid sidususi.
panna muutustele elluviidav, viivat plaani. kontrollitav, plaani tegija peab sellele pühenduma ja plaan peab olema vajadusel korratav. Plaani osad mõjutavad üksteist, kuid neid ei pea ellu viima mingis kindlas järjekorras,vaid vastavalt vajadusele.
Kvaliteedipoliitika On tippjuhtkonna poolt esitatud dokument organisatsiooni 8. Protsessi mõiste Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline üldistest kvaliteediga seonduvatest eesmärkidest ja suundadest. Kvaliteedipoliitika järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse vaadatakse üle ja uuendatakse kord aastas. osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. 40. Protsessi kategooriad vastavalt küpsusastmele Iseseisvalt kohanduv protsess. 9. Standardi definitsioon Standardid on dokumenteeritud kirjalikud kokkulepped, Parendatud protsess. Valitsetud protsess. Defineeritud, kirjeldatud protsess. Nn. mis sisaldavad tehnilisi iseloomustusi ja teisi kriteeriume, mida kasutatakse lähtesituatsioon ettevõttes enne protsessijuhtimise idee sisseviimist.
tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine; Sotsiaalne pertseptsioon partneri üle kontrolli kehtestamine, initsiatiivi
1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on aeglane, vaja pikalt mõelda, unustamine ulatuslik, maht suur 3. Püsimälu: pidevalt korratav info, unustamist ei toimu, kiire kättsaadavus, suhteliselt suur maht
Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. (kristallvaasi kukkumine) Põhjuseid saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: * Kui sündmus saab põhjustada vaid 1 kindla tagajärje on tegemist- ettemääratud põhjuslikkusega. N: rong liigub 5m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja jõuab 10 s. pärast 50m. kaugusele. * Mitme võimaliku tagajärje korral on tegu juhuslikkusega. * Kui võimaliku tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerinud tagajärg pole täpselt korratav on tegu – kaootilise põhjuslikkusega- õnne valamine. Füüsikaline oht- on seotud eelkõige füüsika arenguga kõige tuntum – tuumasõja oht, osooniaukude tekkimine freoonide kasutamisest. 28.Selgita milles seisneb väljade puhul kehtiv superpositsiooni printsiip Füüsikaline printsiip- üldine tõdemus, mis vastab absoluutselt kõikidele eksperimentide tulemustele. Seda printsiipi , mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad nim. superpositsioono printsiibiks
43. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on aeglane, vaja pikalt mõelda, unustamine ulatuslik, maht suur 3. Püsimälu: pidevalt korratav info, unustamist ei toimu, kiire kättsaadavus, suhteliselt suur maht
· Ainete analüütilised omadused: o Aine värvus, elektromagnetkiirguse emiteerimise võime, lõhn o Otseselt ei ole aine analüütilised omadused tihedus, viskoossus, pindpinevus. o Aine analüütiline omadus peab olema intensiivne juba aine väikese koguse muutumisel, märkame aine analüütilise omadus intensiivsuse muutust. N: optiline tihedus. o Püsivus aine analüütiline omadus peab olema ajas püsiv ja korratav o Analüütilised omadused ilmnevad aine füüsikalistes parameetrite muutusena ja eelkõige keemilistes reaktsioonides aine ja reagendi vahel · Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel: o Sadestusmeetodid analüüsitav objeks lahustatakse ja lõpproduktina saadud sade kaalutakse o Aurustusmeetodid gravimeetriline meetod, mille puhul analüüt aurustatakse
· KUI TAGAJÄRGEDE ARV ON TEADA JA NENDE ESINEMISE TÕENÄOSUST SAAB HINNATA, ON TEGEMIST JUHUSLIKU PÕHJUSLIKKUSEGA. NT. Näiteks ei saa me täringuviske tulemust ette ennustada, kuid teame, et tagajärjeks on kuus erinevat võimalust ja nende esinemise tõenäosused on võrdsed (1/6 ehk 16,7 %). · KUI AGA VÕIMALIKE TAGAJÄRGEDE ARV POLE MÄÄRATAB JA ÜKSKI REALISEERUNUD TAGAJÄRG POLE TÄPSELT KORRATAV, ON TEGEMIST KAOOTILISE PÕHJUSLIKKUSEGA. NT. Kaootilise põhjuslikkuse näiteks võib tuua õnnevalamise tulemuse või mullide tekkimise vee väljavoolamisel pudelist. NT. Kui kummuli pudelist vesi välja voolab, siseneb õhk sellesse kaootiliselt. NÄIV PÕHJUSLIKKUS · Näiv põhjuslikkus on selline, kus tagajärje rollis esinev sündmus on põhjustatud mitte põhjuseks
Konkreetne realisatsioon (algoritm) sisestatakse nt konstruktoris 13. Mis on race condition (konkurentsiolukord)? Programmi korrektne täitmine sõltub tegevuste järjestusest. Kui järjestus ei ole tagatud (nt atomaarse operatsiooni, sünkroniseerimise vmt abil), siis võib race condition põhjustada bugi. Race conditionist põhjustatud mitmelõimelise programmi viga on väga raske tuvastada, sest see ei ole üheselt korratav – vea ilmnemine sõltub lõimede tööaja jagunemisest ja täitmise järjekorrast, mis erineb igal täitmisel 14. Millised võimalused on turvaliseks andmete jagamiseks lõimede vahel? 1. võimalus: final muutuja abil Kõik lõimed näevad garanteeritult final muutuja õige väärtust esimesel korral kui nad seda loevad Samas see ei ole ülearu kasulik, sest final muutuja tuleks initsialiseerida hiljemalt konstruktoris
kandis, aga 0,4 paari Neerutis 1 paar 1000 ha kohta. (T. Randla, 1976) Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 300 kuni 800 paari vahel. Talvine arvukus on 600-2500 lindu, sõltuvalt talvest.(eoy.ee) Värbräts: Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka. Kõige väiksen sulgkõrvadekestega kakk. Kivikakust pisut lühem, väiksema peaga. Sulestik tihedalt triibuline, pruunikashall. Häälitsus melanhoolne järjestikku korratav vilistus. Suluspesitseja, kes sagely eelistab elupaigana asulate ümbrust, parke. Põhiliselt putuktoiduline ja öise eluviisia. Üldpikkus 19 cm. Ehkki Eestis usaldusväärsed leiuandmed puuduvad, võib oletada tema juhuslikku esinemist. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas. (T. Randla, 1976) Vaatamata spekulatsioonidele Eestis kindlat kohtumist senini registreeritud pole.(eoy.ee) Vöötkakk: III kategooria kaitsealune liik. Umbes haki suurune. Ülapool pruunikashall, tumedama mustriga
*Failide haldus *I/O süsteemi haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus *Võrgu tugi *Kaitsesüsteem *Käsuinterpretaator Protsesside liigitamine *Järjestikulised ja paraleelsed *Tekitajateks ja tekitatuteks *Sõltuvad ja sõltumatud *Sünkroonsed ja asünkroonsed Lõime olekud *New- uus lõim. *Runnable- töötav. *Blocked- blokeeritud. *Dead- tegevuse lõpetanud. Rutiin *Rutiin *programm või programmi osa, mis võib leida mingit üldist või sagedat kasutust, regulaarselt korratav toiming, tööle rakenduv koodisektsioon programmis. Planeerija. *Planeerija valib valmis protsesside nimekirjast sobiva ja annab talle protsessoriaja. *Planeerimisotsuseid võidakse teha järgmistes situatsioonides. -1.Protsess läheb tööolekkust ooteolekusse -2.Protsess läheb tööolekust valmis olekusse. -3. Protsess läheb ooteolekust valmis olekusse -4.Protsess lõpetab töödatakse *Juhud 1 ja 4 on mitteväljatõrjuvad. *Muud juhud on väljatõrjutavad
a Kaootiline Reaktiivne Proaktiivne Teenuste Väärtuste 16 Guido Leibur Gartner Group, 2006 kevad Protsesside küpsuse mõju teenuste hinnale Optimeeritud Juhitud Määratletud Korratav Algeline Ei eksisteeri Kvartalid 3.aasta 17 Guido Leibur Gartner Group, 2005 sügis Teenuste haldus 3 Teenustele orienteeritud IT Traditsiooniline IT Teenustele orienteeritud IT
8.Loogika range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine. 9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.) 10.Kriteerium- teatud tingimus/ nõue, mille põhjal asju võrreldakse ning nende üle otsustatakse. 11.Valiidsus-meetod vastab uurimisküsimusele, tuvastama seda mida pidi tuvastama . 12.Reliaablus - uurimus on samade tulemustega korratav. 13.Deduktsioon- loogilise arutlemise vorm "üldiselt üksikule", kus üldise seaduspärasuse põhjal tehakse järeldus üksikjuhu kohta. 14.Induktsioon- loogilise arutlemise vorm "üksikult üldisele", kus paljude vaadeldud üksikjuhtude põhjal tehakse järeldus üldise seaduspärasuse kehtimise kohta. 15.Hüpotees- mingi teooria põhjal sõnastatud oletuslik väide nähtuste vahel kehtivate seoste kohta, mida saab empiiriliselt üle kontrollida. 16
Järelikult pole väikseimatki asitõendit telepaatia eksisteerimise kohta. Vastus: Tulemused demonstreerivad üheselt, et edukaid eksperimente ei saa eelnevas süüdistada. Harvardi Ülikooli spetsialistide poolt sooritatud uuring näitas, et tänase seisuga parim telepaatia uurimus pidas kinni väga karmidest standarditest. Lisaks kaasatakse viimastel aastakümnetel eksperimentidesse skeptikuid, tagamaks pettustevaba uuring. Kriitika: Parapsühholoogial puudub "korratav" eksperiment. Vastus: Kui inimesed räägivad korratavatest eksperimentidest, peavad nad üldjuhul silmas taolisi eksperimente, mis tõestavad elementaarfüüsika tundides gravitatsiooni või keemilist reaktsiooni. Selliseid eksperimente võib läbi viia ükskõik kes, ükskõik millal, ükskõik kus, ning see toimib ikka. Sellist püsivust parapsühholoogia eksperimentidest oodata pole reaalne. Parapsühholoogiaga tegelevad teadlased näitavad järjepidevust statistiliselt.[5]
• Dispositiivsus – standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu • Imperatiivsus – standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud 1. Riskid ostu-müügilepingutes a. Riski definitsioon - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus (EE) Riskijuhtimine - Süsteemne, järjepidev ja korratav protsess, mille käigus: – hinnatakse riskide, sh pettuseriskide, mõju eesmärkide saavutamisele; – hinnatakse meetmete asjakohasust ja piisavust; – töötatakse välja uusi või täiendavaid meetmeid riskide maandamiseks. riskijuhtimise (-ohjamise) protsess riskijuhtimise (-ohjamise) protsessiga: 4 • riskitundlikkus • riskide identifitseerimine • riskide mõõtmine (hindamine) ja
Vähendab aga variatiivsust, loovust, vastuste individuaalsust • - Ei anna infot tegeliku olukorra kohta, vaid uuritava nägemust, arvamust • - Aususe küsimused • Uuritava puhul kes pole võimeline kirjalikku küsimustikku (ankeeti) täitma – nt laps, vanur, HEV vms – kasutatakse struktureeritud intervjuud • Erinevad inimesed – laps, vanemad, õpetajad jne TESTIMINE • Peavad olema standardiseeritud – sisu, läbiviimise reeglid, tulemuste skoorimine • Test peab olema korratav – seega täpselt vaja kirjeldada metoodikat, sh protseduuri (nt kui kaua oodata lapse vastust? Kui kaua anda talle aega selle ülesande täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne. • Psühholoogiline test ei pea olema paber + pliiats, vaid nt mänguasjad, millega vaja ülesandeid täita; • Testi normid Plussid-miinused • + Teoreetiline alus • + Objektiivsus – sõltumatus läbiviijast • + Saab
Sobib inimestele, kellel on raksusi stressiga toimetulekul Apioorosne meetod: Tõekspidamised paneb paika a priori ehk midagi usutakse ilma eelneva uurimuseta Usutakse väiteid, mis näivad mõistlikud Autoriteedimeetodi laiendus, ent ühtegi autoriteeti ei järgita pimesi, pigem seab tõekspidamised a priori paika üldine kultuuriline maailmavaade Usuti, et Maa on lame Teaduslik meetod: Kujundab tõekspidamisi kogemuse alusel Korratav, ennast korrigeeriv ettevõtmine, mis püüab mõista fenomene empiirilise uurimise alusel, siis näeme teaduse eeliseid võrreldes eelnevalt nimetatud meetodiga Pakub protseduure, millega selgitada ühe seisukoha ülimus teise suhtes. 6. Induktsioon ja deduktsioon kui teadusliku seletuse erinevad viisid. (õpik) Induktsioon: Uskumus, et empiirilised vaatlused on primaarsed Andmed ja teooria on olulised Teadus liigub praegu andmetelt teooriale
kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu Imperatiivsus standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud 6. Riskid ostu-müügilepingutes a. Riski definitsioon, riskijuhtimine, riskijuhtimise (-ohjamise) protsess, riskide maandamise taktikad - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus - Riskijuhtimine ja selle protsess: Süsteemne, järjepidev ja korratav protsess, mille käigus hinnatakse riskide, sh pettuseriskide, mõju eesmärkide saavutamisele; hinnatakse meetmete asjakohasust ja piisavust; töötatakse välja uusi või täiendavaid meetmeid riskide maandamiseks Riskide maandamise taktikad: - vältimistaktika (ennetav kahjutõrje) korraldatakse protsesse ümber; - hajutamistaktika jagatakse riskid erinevate varade ja protsesside vahel laiali; - ennetav taktika rakendatavate kontrollide kaudu ennetatakse
(cm3, dm3). Ainete analüütilised omadused _ Aine värvus, elektromagnetkiirguse emiteerimise võime, lõhn. _ Otseselt ei ole aine analüütilised omadused tihedus, viskoossus, pindpinevus. _ Aine analüütiline omadus peab olema intensiivne - juba aine väikese koguse muutumisel, märkame aine analüütilise omadus intensiivsuse muutust. N: optiline tihedus. _ Püsivus - aine analüütiline omadus peab olema ajas püsiv ja korratav. _ Analüütilised omadused ilmnevad aine füüsikalistes parameetrite muutusena ja eekõige keemilistes reaktsioonides aine ja reagendi vahel. Reaktsioonid toimuvad teatud tingimustel: _ reaktsioonid peavad olema spetsiifilised, selektiivsed; _ stöhhiomeetrilisus - ained peavad reageerima kindlates vahekordades; _ intensiivsus - reaktsioon peab olema piisavalt tundlik. Peab saama määrata ka väikeseid ainehulki. _ püsivus - ei tohi olla kõrvalreaktsioone. Gravimeetria
iseenda ja teiste tajumine ja hindamine, suhtlemise osapoolte vastastikune mõjustamine ning suhete kujunemine lävivate inimeste vahel (Kidron 2004: 9). Põhitunnused: · Suhtlemine on sihipärane · Suhtlemisest ei saa hoiduda · Teadetel on sisuline ja suhtumuslik mõõde · Suhtlemisakt on pöördumatu · Suhtlemisel mängib kaasa teatav eetiline aspekt · Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav 6 Reeglid: Psühholoogid on püüdnud määratleda mõned üldised reeglid, mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist (Kidron 2004: 11). · Tagada suhtluse võimalikkus · Piirata agressiivsust · Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algust ja lõppu (lähenemine, naeratus, pilkkontakt, kehaline kontakt, kätlemine, noogutamine, tervitussõnad jne) · Vältida tuleks tarbetu info kokkukuhjamist
suuremast hulgast, s.o populatsioonist või üldkogumist, mille populatsiooni osa. kohta soovitakse informatsiooni saada. Valimi eraldamine populatsioonist pole suvaline tegevus. Et valimi uurimisel saadud tulemused oleksid usaldusväärsed, tuleb valimi eraldamiseks silmas pidada kindlaid metoodilisi nõudeid. Valimi moodustamise protseduur määrab selle, kuivõrd on uurimine korratav ja mis laadi üldistusi tohib valimilt populatsioonile teha. Valim peab olema nii kirjeldatud, et oleks selge, milliste tunnustega ja milline hulk objekte või nähtusi eraldatakse populatsioonist valimisse. Lisaks peab olema määratud ka valimi koostamise viis, s.o metoodilised protseduurid valimi koostamiseks. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse valimite eripärad
käitumine, hädaolukorra likvidederimise kontrollmehhanism, ajalise piiranguga eskalatsioon,tagasiside monitoorijale (adminilt). 2) Muudatusehaldus /ITIL/ Muudatuse halduse eesmärgiks on kindlustada, et kõik muudatused tehtaks autoriseeritult ja planeeritult. Tagada, et muudatusel on äriline põhjus ja et mõjutatav teenus on testitud, on tagasivõtuplaan. Minimeerida muudatuse mõju teenuse kvaliteedile, hoida ära juhtumeid. CSF: protsess on korratav; arusaamine äririskidest; vajadus kaitsta teenust KPI: %tagasisaadetud muudatusi; % RfC-dest, mis õigeaegselt implementeeritud; %mitteaktsepteeritud RfC-sid; erakorraliste muudatuste vähenemise %; juhtumeid põhjustavate muudatuste vähenemise %; teenuse käideldavuse suurenemise %. Tegevused: 1. Planeerimine 2. Filtreerimine 3.Prioritiseerimine 4.Kategoriseerimine 5.CAB koosolek 6.Mõju+ressursivajaduse analüüs, 7.Kinnitamine, 8
(Üks rahvas, üks riik, üks juht!), Deutschland, erwache! (Saksamaa, ärka!) jne. tekitasid tunde ühtsusest ja milleski suures osalemisest. Lauspropaganda, kriitika puudumine ja kord tagasid NSDAP populaarsuse. Hitleri propagandaminister oli Joseph Goebbels. Goebbelsit peetakse tänapäeval massipropaganda rajajaks, ta võttis selleks kasutusele massimeedia (raadio, ajalehed) ja kultuuri (kino, raamatud, teatri, muusika) ning lasi üht ja sama korrata nii kaua, kuni kõik uskusid, et korratav peab olema tõde. Parteisiseses töös olid olulisimad tegelased Reichsleiterid (otseses tõlkes riigijuhid), kes allusid otse Hitlerile. Pisut väiksema tähtsusega olid Gauleiterid, kes esindasid parteid Saksamaa regioonides (Gau), omades selles piirkonnas väga suurt mõju. Diktaatoride, nagu ka absoluutsete monarhide puhul on suur mõju riigi valitsemisel neil inimestel, kes hoolitsevad valitseja vastuvõtuaegade ja kirjavahetuse eest. Kammerteener või
aastaseni. Muljet avaldas talle lapse arengus ilmnev pikk uudishimu periood (tänapäevani palju tähelepanu saanud!!). Räägitakse üha rohkem, et see on sünnipärane ja seda ei tohiks üledoseerida, pole vaja osta kalleid mänguasju jpm, mängu ei osata seletada, see on ,,kaasasündinud", kui laps peab mängima, siis las ta teeb seda, pole vaja torkima minna, kuna me rikume selle sünnipärase huvi ära) ja selle olulisus. Ta rõhutas, et uurimus peab olema korratav jne (uurimuste tähtsus). A. Binet (1857-1911) tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala.
Tegelik tagasiside eelarve koostajale on väga üldine (" ... selle lepingu puhul krohvitööd veidi venisid ... "). 2.Tööjõu tootlikkus objektidel on väga erinev Kui aga siiski oleks võimalik siduda platsil tekkivad andmed tagasisidena eelarve koostajale, pole neil suurt väärtust. Tööjõu tootlus muutub päevast päeva sõltuvalt ilmastikust, järelevalve korraldusest, tööfrondist, teiste lülide töökorraldusest ja ka psühholoogilistest teguritest: ükski leping pole korratav ja eelarve koostaja võib vaid loota, et ta suudab leida uue projekti tegeliku töömahukuse ja hea juhtimine platsil väldib ressursside raiskamist. 3.Alltöövõtu korral olemas vaid töömaksumus ja puudub täielik info ressurside kulu kohta Kui kasutatakse alltöövõtjaid, pole võimalik saada täielikke andmeid tööjõu kasutamisest: seega kasvab tööde hulk, mida ei saa analüüsida. 4.Materjalide kasutamine ja nende maksumus on objektiti erinev
on sõnastuses välja toodud ning ka küsimus tervikuna on vastatav arvestades olemasolevaid võimalusi. Uurimis- ja analüüsimeetodi(te) valikul tuleb suunata õpilast koguma taustinformatsiooni, mis näitaks analoogsete probleemide lahendamisel ja uurimisküsimuste vastamisel kasutatud meetodeid. Uurimis- ja analüüsimeetodite valiku põhjendused peavad kajastuma ka kirjalikus töös ja olema avatud niivõrd, et uurimus oleks korratav. Kogu uurimistöö kavandamisprotsess peab olema põhjalik ja täpne, sest sellest sõltub hilisem ressursside (sh tööaeg, vahendid, materjalid) optimaalne kasutamine ja tulemuste usaldusväärsus, aga ka uuringu ohutus. Juhendaja ülesandeks on suunata õpilast nimetatud aspekte hindama. Tulemuste usaldusväärsuse tõstmiseks on soovitatav kaaluda kavandatule eksperthinnangute küsimist. Eksperthinnangute abil uuringu usaldusväärsuse tõstmine on teadlaste
· Reagentide ja aparatuuri kontroll · Võrdluskatsetes osalemine 12 Kordamisküsimused (Anu Aaspõllu) 1.Kriteeriumid DNA tüpiseerimismarkerite valimiseks. DNA tüpiseerimise alus : Iga indiviidi genoom on unikaalne (välja arvatud ühemunamitmikud), päritakse vanematelt. Geneetilist varieeruvust kasutatakse iniviidide eristamiseks (statistiline interpretatsioon) DNA tüpiseerimine peab olema hõlpsalt teostatav ja korratav. Käeoleval ajal kasutusel olevad standartsed DNA testid ei vaata kodeerivaid piirkondi (geene) vähe/kui üldse saadakse informatiooni rassi, haigussoodumuste, fenotüübi (silmade värv, kasv, juuste värv) kohta. Kriteeriumid DNA tüpiseerimismarkerite valimiseks: 1.Markerid peavad olema polümorfsed (et oleksid informatiivsed) 2. Markerid peavad olema ühe lookuse markerid.(et oleks selge nende arv ja asukoht) 3. Markerid peavad olema neutraalsed.(et puuduks valik) 4
tulemusi selgitava hüpoteesi püstitamine, -hüpoteesi katseline kontroll ja vajadusel täiendamine, võibolla saab siit alguse teaduslik teooria. Teadusliku uurimise aluseks on eeldus et loodus “töötab” kõikjal ja alati teatud kindlate seaduspärasuste järgi. Fakt, mis leiti antud tingimusis ühe teadlase poolt peab 2 samades tingimusis olema korratav teise teadlase poolt. See väldib kõigi nn.meelisideede levimist teadusmaailmas, mis on sisemiselt kooskõlastatud, pidevalt muutuv ja täienev, toetudes inimkonna kogu olemasolevale kogemusele. Keegi ei saa väita, et senileitu on absoluutselt tõene, uute nähtuste avastamisel tehakse parandusi või tekivad uued teoriad, mis leitu paigutavad kooskõlas kõige eelnevaga uude juba avaramasse süsteemi. 2. Mõõtmine ja rahvusvaheline ühikute süsteem.
Mitteküps organisatsioon lahendab probleeme nende esilekerkimise järjekorras, tegevus seisneb peamiselt “tulekahjude kustutamises”. Kuna tähtaegadest ei suudeta kinni pidada, on meeskonnal vaja pidevalt sooritada töökangelastegusid. Ka (juhuslikult) õnnestunud projekti kordamiseks peaks meeskond ja selle liikmete rolled samad olema. Seega, 1se taseme puhul võime küll rääkida üksikisikute võimekusest ja küpsusest, mitte aga organisatsiooni küpsusest. 2.tase – Repeatable – korratav. Sellel tasemel on määratletud tarkvaraprojekti juhtimise poliitikad ja nende poliitikate elluviimise protseduurid määratletud. Uute projektide plaanimine ja juhtimine toetub kogemustele analoogsete projektidega. Protsessid on praktikas läbiproovitud, dokumenteeritud, kohustuslikud, on läbi viidud opposed ja treeningud. On loodud tingimused protsesside edasiseks täiustamiseks. Paneme tähele, et tunduvalt on vähenenud sõltuvus üksikisikust, mis tõsisemate ettevõtmiste korral (nt
• Ajaliseks võib nimetada sellist põhjuslikkust, mille korral omavahel põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Sündmuste vahel on olemas kindel järjestus. • Juhuslikuks nimetame põhjuslikkust, mille korral võimalikke tagajärgi on lõplik ja kindel arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust. • Kui võimalike tagajärgede arv pole mitte mingil moel eelnevalt määratav ja mitte ükski realiseerunud tagajärg pole täpselt korratav, siis on tegemist kaootilise põhjuslikkusega. Füüsikast tulenevad võimalused ja füüsikaga seotud ohud • Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus ja/või mingis teises kohas. Juba korduvalt on juttu olnud sellest, et võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline ehk ennustuslik väärtus. • Ettemääratus on mingi sündmuse kindel esinemine tulevikus, sõltumata sündmustest, mis
Tekstis on soovitav piirduda ühe peamise ideega, kasutada sihtturu tarbijatele omast keelepruuki, rõhutada reklaamitava toote tarbimise eeliseid ja korrata firma- ja marginime. Hüüdlause: tagab reklaamikampaania järjepidevuse süvateadvustab tarbijale firmanime ja margikuvandit taandub sõnumi sisu konsentreeritud väiteks, mis löövana jääb hästi meelde. Hüüdlause on firmale ja selle tootele omamoodi tõutunnuseks. See peab olema hõlpsasti väljaöeldav ja korratav ning paljutõotav. Logo, logotüüp: 4 Logo on organisatsiooni eriliselt kujundatud nimi, mis reklaamisõnumis on allkirja rollis. Kui logo kui sellise vajalikkus peaks olema kõigile arusaadav ilma pikemate selgitusteta pole enam tarvis kõnelda, siis firma stiilist kui tervikst ja selle ühtlasena hoidmise protsessist on raskem aru saada. Sõnumi kujundamisel on soovitav:
mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment
mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment
Euroopas läbiviidud uurimuse andmetel vähendab iga tekkinud kvaliteediprobleem ettevõtte käivet vähemalt 3-4% võrra. - 15 - 3. PROTSESSID 3.1. Protsessi mõiste Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. Tüüpilised äriprotsessid on: Tellimuse läbitöötamine Tootearendus Tootmine Sisseost Personali arendamine Klienditeenindus Tooteplaneerimine Turundus Müük Ühist omavad kõik väärtusloome keti protsessid. Igaühel neist on ettevõtte edukusse teatud panus, mis aga oma kaalukuselt on erinev. Kui lähtuda sellest, et ainult vigadeta protsessid toodavad vigadeta tooteid ja teenuseid, siis on loogiline ja mõttekas kindlustada ära
hüpoteesidest peaks tulenema loogilised selgepiirilised järeldused, mida saab võrrelda olemasolevate teadmiste ja faktidega; fakte saadakse kindla katsemetoodikaga; tulemusi tuleb analüüsida ja selgitada miks hüpoteesist saadud järelduste ja faktide kõrvutamine andis just sellise tulemuse, st tuleb püüda asjale anda teaduslik seletus. (II) Pseudoteaduslik (teadusesarnane). Ei ole täidetud kõik teaduslikkuse nõuded, nt eeldusi ei saa kontrollida, katse pole korratav, tingimusi ei saa luua; hüpotees eeldab tõestamiseks erilist situatsiooni; uued hüpoteesid uute faktide seletamiseks; pole mehhanismi õpetuse korrigeerimiseks; katse pole formuleeritav ka tingimuste olemasolul (III) Ebateaduslik (parateadused, jms). Lisaks ratsionaalsetele tõdedele eeldatakse ka irratsionaalsete algete või infohankimisteede olemasolu. On mitteteaduslikke nõudeid, nt teatud seisundi (puhtus, tasakaal jt) vajadus; kõrgemate jõudude loa vajadus;
Refleksid. Tingimatud- kaasasündinud nt neelamine. Tingitud- omandatakse elujooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Sensoorne mälu. Väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks. Väga kiire unustamine. Infole tähenduse leidmine. Unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega. Pikaajaline mälu. Kättesaadavus on aeglane, vaja mõelda pikalt. Unustamine ulatuslik. Maht on suur. Unustamine on organismi kaitsekohastumus. Pidevalt korratav info- unustamist ei toimu, kiire kättesaadavus, suhtelistel suur maht. Mäluhäired. Info ei liigu lühimälust pikaajalisse mällu. Mälu u 10-15 min. uus info segab oluliselt varasemast. Alkoholism põhjustab nt. Inimese toitumine. Seedekanali osad: suuõõs, süljenäärmed, hambad, keel neel söögitorumagu peensool jämesool maks kõhunääresapipõispärak Toitumise protsessid: „Söömine“- toidu omastamine, kvaliteedi hindamine.
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 3. Juhised automaatloendurite kalibreerimiseks ja testimiseks Külastajate loendurid enamasti kas üle- või alaloendavad külastusi. Need vead võivad olla põhjustatud väga erinevatest faktoritest: loenduri paigaldamine, loenduri asukoha spetsiifika, külastajate grupi suurus või isegi ilmaolud. Loenduri kalibreerimine peaks olema kohustuslik, regulaarselt korratav ning teostatud enne andmete analüüsi ja aruandlust (Ross 2005). Kalibreerimine peab sisaldama: • vaatlusi (määratlemaks loenduri täpsust); • topeltloenduse kontrolli (sisenemine ja väljumine läbides sama loenduripunkti); • külastajatega mitteseonduva liikluse tuvastamine (kohalikud elanikud, kariloomad ja teised looduses liikuvad loomad); • külastajate iseloomustamine (seljakotiga matkaja, jalutaja, koos jalutajad,
) 47 selleks, et sellisele käitumisele vastuse saamine kas tugevdab või peatab seda. Vastus seisneb karistuse või selle puudumise järgnevuses. Kindlus (järjepidevus) on stiimul, mis järgneb käitumisele ja suurendab tõenäosust, et käitumine on korratav. Karistus on stiimul, mis püsivalt jälgib käitumist ja vähendab tõenäosust, et käitumist korratakse. Seda osa õpingutest kutsutakse instrumentaalseks käitumiseks sest õppija on keskkonnast tingitud muutuste instrument, see mis toob kas kindluse või karistuse. Kindlus (tugevus) võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne
Kõht Tähelepanu! Teadvusetus, šokk Kõhuõõnesisene suur verejooks Jäsemed Tundlikkuse häire, kerge halvatus Samaaegne närvijuure-/seljaaju vigastus, vastaspoole ajuktrauma algstaadiumis Tähelepanu! Luumurrud. 489 Ajutrauma raskuse hindamine polütrauma korral Teadvusetuse sügavusaste ja kulg Lühike, pidevalt korratav hindamine GCS-i järgi, mis jälgimise objektiivseks hindamiseks on vaja kirjalikult dokumenteerida, näitab, kas esineb tendents paranemisele või halvenemisele. Tähelepanu! Sekundaarselt tekkiva turse tõttu toovad paljud ajutraumad endaga kaasa kahes eraldi ajalises faasis kulgevad protsessid, s.t et pärast primaarset teadvusetust tekib selginemine, sageli isegi täielik teadvuse selgus, millele järgneb uus ähmastumine kuni koomani. See võib
annaabi.ee 
