Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
186 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
platosev
Õppematerjali autor
TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD 1.Kuna vanasti oli teadus seotud teadlasega ja selletõttu võib öelda ,et ei olnud objektiivne, sest teadlase väärtushinnangud/maailmavaated ei pruukinud olla neutraalsed vaid mõjutatud mingist elukogemusest või kodust saadud õpetusest. Ma arvan, et see on ainult positiivne, et ei ole teadlase põhine, kuna teadlane on inimene ja kipub vigu tegema. Kui inimesed usuvad teadlast tema hea maine pärast ja ei kontrolli ise fakte, siis võivad tekkida valed arusaamad ja teooriad. 2
Teadus ja väärtushinnangud 1. Erinevus lähenemine teadusesse ja teadusliku uurija seosesse seisneb selles, et Antiikajal peeti teadmist mõistuse põhiolemuseks. Teadusel oli inimeste mõistuse üle suur võim, inimesed uskusid seda, mida neile räägiti. Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed.
teooriaid, jõutakse uute faktideni. Samal ajal peavad kõik need tegevused vastama teadusele iseloomulikele joontele, näiteks teaduse usaldusväärsusele, järelekontrolli võimalusele ning selle objektiivsusele. Teiseks aspektiks on teaduse käsitlemine osana ühiskonnast, mis tegeleb teadmise tootmise, levitamise ning arendamisega. Ühtlasi on sellele aspektile omane ka teaduse kättesaadavuse omadus. Kolmandaks käsitluseks on teaduse vaatlemine ideena: teadus muutub inimese elu tähtsaks või koguni lahutamatuks osaks, millele on omakorda iseloomulik nii himu uute teadmiste saamise suhtes kui ka väärtushinnangute mõju olemasolu. Tallinna Tehnikakõrgkool kuulub oma olemuse poolest teaduse institutsioonilise tähenduse alla. Nimelt on tegu ühiskondliku asutusega, mis annab teadmisi teistele ühiskonnaliikmetele, tootes samal ajal ka uusi teadmisi. Siiski on Tehnikakõrgkoolile omased ka teaduse ideeline ehk eetiline
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus
...................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus..............................................................................................................................5 Avalikkus ja edastatavus..................................................................
Küsimuse esitamine on äkiline, sest sellega on nii kaua tegeletud. Küsimuse esitamine peab olema põhjendatud. Mis ajendab seda küsimust esitama? Ka sõna „metafüüsika“ kasutab erinevalt oma teoses, sest see võib tähendada erinevaid asju – vana traditsiooniline metafüüsika ja tulevane metafüüsika. Alati ei täpsusta, kummast räägib. Traditsiooniline metafüüsika sunnib küsimuse alla asetama – see on võrdlus uusaegse teadusega. Eelduseks on see, et metafüüsika on teadus. Hilisemast ajast on seisukoht, et filosoofia on muud kui teadus. Filosoofia on teadus. Seega saame võrrelda teiste teadustega. Aga ei saa võrrelda uusaegse teadusega. Mille alusel siis võrrelda metafüüsikat ja teisi teadusi? Uusaegne teadus: kriteeriumid, progress, ratsionaalne konsensus; traditsiooniline metafüüsika: pole kriteeriumeid, pole progressi, pole ratsionaalset konsensust. Metafüüsikat käsitletakse teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine
Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks.
Jaotus on väga tinglik, sest seni tehtud teadustöid ja saadavat faktilist materjali üldistamata pole võimalik teostada uurimust. Samas on uurimistöö ekstensiivne arenemine teinud vajalikuks aeg-ajalt üldistada mitmesuguste koolkondade poolt tehtut. Selliselt pannakse maha teetähised, mis aitavad orienteeruda edasised teadustegevuses. Teaduse arengus on primaarne uute faktide sedastamine otseste uurimuste (eksperimentide) teel. Iga uurimus ei ole teadus. Teadustöö nimetust väärib üksnes see uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid. See on saavutatav eksperimendi või mõne muu teadusmeetodi sihikindla planeerimisega, metoodika täpsusega, uuringu põhjalikkusega, tõepäraste faktide küllaldase hulgaga, faktilise materjali süvaanalüüsiga. Lisaks sellele veel üks oluline tingimus: üksnes publitseeritud teadustöö mõjutab teaduse arengut. Asjakohaselt avaldatud materjal võimaldab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid