50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ross132
Õppematerjali autor
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt
Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks
ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne. Kütid, kalastajad ja korilased Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhi- tegevuseks küttimine ja kalapüük. Ent iga päev polnud saagiõnne, sage- li tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad, see- ned, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- või raviomadusi
ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne. Kütid, kalastajad ja korilased Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhi- tegevuseks küttimine ja kalapüük. Ent iga päev polnud saagiõnne, sage- li tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad, see- ned, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- või raviomadusi
ei tehtud enam mitte tulekivitükist ehk tuumikust vaid tulekivitükist äralöödud kildudest. Eristatakse kahte kultuurile iseloomulikku kildterariista: 1. teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teisel, mis võis samuti olla kolmnurkne või hoopis ovaalne, oli retusitud ainult üks servadest kaabits. Oskasid teha ka mitmest osast koosnevaid tööriistu. Elati laiadel territooriumidel, arvatavasti järgiti sesoonset eluviisi. Olid osavad kütid, küttisid muuhulgas mammuteid ja metsikuid hobuseid. Neilt pärinevad esimesed tõendid usuliste kujutelmade olemasolust. Neandertaallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Levinuimad olid üksikmatused, hauapanusteks tulekivist tööriistad, toit. Neil oli ka karukultus, sellele viitavad tseremoniaalselt maetud karukoljud. Noorem- ehk hilispaleoliitikum u 40 00010 000 eKr
Edelapiirkonna hopide abielu oli alles siis ametlikult kinnitatud, kui ämmad koos, ühes kausis, juukseid pesid. Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes 10 000 aasta eest jahtisid mammuteid, mastodone, ürgpiisoneid ja hiidlaisiklasi, kasutasid oda heitmiseks spetsiaalset seadeldist, mida kutsutakse atlatliks. Atlatl kujutas endast tugevat puust varba, millel lebas oda. Sellisel alustel sai oda tunduvalt suurema liikumisjõu ja lendas kaugemale. (sõna ''atlatl'' pärineb asteegi keelest ja tähendab ''odaheitja''). Piison oli preeriaindiaanlaste jaoks kogu nende elu. Iga suguharu korraldas keerukaid riitusi, et karju ligi meelitada
Edelapiirkonna hopide abielu oli alles siis ametlikult kinnitatud, kui ämmad koos, ühes kausis, juukseid pesid. Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes 10 000 aasta eest jahtisid mammuteid, mastodone, ürgpiisoneid ja hiidlaisiklasi, kasutasid oda heitmiseks spetsiaalset seadeldist, mida kutsutakse atlatliks. Atlatl kujutas endast tugevat puust varba, millel lebas oda. Sellisel alustel sai oda tunduvalt suurema liikumisjõu ja lendas kaugemale. (sõna ''atlatl'' pärineb asteegi keelest ja tähendab ''odaheitja''). Piison oli preeriaindiaanlaste jaoks kogu nende elu. Iga suguharu korraldas keerukaid riitusi, et karju ligi meelitada
haudehitis (maapealne) ja segavorm (maa sisse maetud, kuid maa peale on midagi ehitatud). Matmisviise on ka kolm: laibamatus, põletusmatus ja mumfitseerimine (taheti surnukeha säilitada ja töödeldi seda sooladega). Kuivas ja kuumas kliimas surnu mumifitseerub ise, sest vedelik kehast aurab ära, kuid ei mädane ja kuivab ära. Ka Soomes on mumifitseeritud kehasid, sest õhk ei pääse ligi. Keha mumifitseerub ka jääs. Majandusliku tegevusega seotud muistised. Peamiselt muistsed põllud, kiviaiad. Eesti vanimad põllud u 3000 aaastat vanad. Veel rauatöötlemiskohad, soolakaevamise kohad. Kultusmuistised. On lohkudega kive (pronksiajast, väikese ajaga, Eestis 1750), ohvrikive, kultuslikke allikaid (Eestis üle 400, nimetatakse ka hiieallikaks ja pühaks allikaks) Liiklusmuistised. Muistsed teed, sillad, sadamad. 2 *Irdmuistised (üksikesemed). 2. LOENG
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid