Kuidas muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu (0)

Kuidas muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu?
Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Umbes 1300 a. eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias tootma rauda ning sellest sai esiaja inimeste jaoks põhiline ehitusmaterjal. Kas ja kuidas muutis see aga inimeste elu?
Võrreldes puust ja kivist esemetega oli raud tugevam ja vastupidavam. Esmalt ei saanud inimesed palju raudesemeid endale hankida, sest raud oli kallis. Kui kättesaadavus suurenes, hakati rauda kasutatama vaid tarbeesemete valmistamiseks, sest polnud veel leitud vajalikku sulatustehnikat, mille abil saaks kõrgel temperatuuril rauda sulatada, kuid hiljem, kui tekkisid spetsiaalselt raua sulatamiseks mõeldud masinad , saadi aru, et seda on võimalik ka raha teenimise eesmärgil kasutada. Hakati valmistama rauast ehteid , nõusid, relvi , hiljem kasutati rauda ka juba ehitiste valmistamisel. Relvi kasutati omakorda loomade küttimiseks ning tänu teravamatele ja tugevamatele relvadele saadi ka suuremat saaki. Samuti olid rauast ehted ja nõud vastupidavamad. Kasutati soorauamaaki, mille kättesaadavus oli parem, sest seda kaevandati ning seda leidus rohkem kui vaske ja tina. Lisaks sellele sai metalle sulatada ning vajadusel vormida neid just selliseks nagu vaja. Sama sai teha ka puiduga , kuid see oli keerulisem ja aeganõudvam. Hiljem hakati mõistma, et rauda saaks kasutada ka kasumi teenimise eesmärgil, kuid selleks oli vaja tehnikat , mis oli omakorda kallim ja keerulisem, ning inimesi, kes tunneksid seda tehnikat hästi.
Raua kasutuselevõtt lõi juurde uusi töökohti. Metallide tootmiseks ja töötlemiseks oli vaja oskusi ning seda oli küllalt keeruline teha mõne teise töö kõrvalt. Seega tekkisid inimesed, kes spetsialiseerusid vaid sellele alale ning täiendasid selles vallas pidevalt ka oma teadmisi ja oskusi. Raua sulatamine, töötlemine ning seejärel sellest mingi eseme valmistamine oli üpris aeganõudev ja keerukas töö, seetõttu ei saanud sellega tegeleda vaid tavalised kütid ja korilased , vaid selleks pidi omandama teadmisi ning leidma aega, jättes tavategevused tahaplaanile. Raua sulatamiseks ja töötlemiseks oli vaja aga ahjusid, sest ainult nii oli võimalik saada kõrget temperatuuri. Seega tekkisid lõõtsaga söeahjud, mis muutsid raua töötlemise lihtsamaks.
Tänu söeahjude tekkele said inimesed toota mitte ainult enda tarbeks, vaid ka suuremates kogustes ning metalli tootmisest ja töötlemisest sai osade inimeste jaoks põhiline sissetulekuallikas. Leiti, et sellega saab teenida ning kes haarasid võimalusest kinni, said peagi sellel alal osavateks ja hakkasid teenima kasumit.
Raua kasutuselevõtt soodustas erinevate ühiskonnakihtide teket, kõrgema kihi moodustasid need, kes tegelesid raua töötlemise ning sellega kauplemisega. Süvenes varanduslik ebavõrdsus ning esile kerkisid jõukamad ja rikkamad talud. Arvatakse, et raua kasutuselevõtuga hakkas tekkima ka ühiskondlik võimuvõitlus. Lõpuks kujunes raudesemete valmistamisest välja käsitöö. Valmistati mitte ainult tööriistu, vaid ka keerulisemaid ehteid ja pronksi.
Raua kasutuselevõtt on muutnud suuresti ka tänapäeva elu. Tänu sellele tekkisid erinevad ametid, inimesed hakkasid keskenduma peamiselt ühele alale ning üritasid sellel alal võimalikult edukalt läbi lüüa. Rauaga hakati kauplema ka väljaspool oma riiki ning suhted naaberriikidega muutusid paremaks. Veeteede sõlmpunktidesse tekkisid käsitöö- ja kaubanduskeskused.
Raua kasutuselevõtt muutis inimeste elu totaalselt. Nad said hakata valmistama kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid tarbeesemeid. Metallide kasutamine mõjutab väga tugevalt ka tänapäeva elu, sest Ma usun et raua kasutuselevõtt oli üks suuremaid samme edasise elu arendamise ja parandamise poole.
Karina Küling
11.B