Rauaaeg (0)

1 Hindamata

“ Rauaaeg ”
Lilia Mihhailova
6a klass
Rau
d
Aastast 500 e.Kr. hakkas pronksi välja tõrjuma
raud. Rauda leidub ni  mägedes kui ka lausmail.
Teda pole tarvis teiste metal idega segada. Raud
on pronksist kõvem.
Kui vask ja pronks sulavad 800–900 kraadi
juures, si s raud al es temperatuuril 1500
kraadi ja rohkem, seetõttu oli vajalik
spetsiaalsete sulatusahjude olemasolu.
Ilmselt 10 sajandil e.Kr. asendas raud
pronksi Vahemeremaades.
Austraaliasse ja Ameerikasse jõudis raud
al es ajaloolisel ajal. Raud oli esimene
metal , mis täielikult tõrjus välja kiviri stad.
Seppa töö on üks vanemaid
käsitöö-alasid. Sel ele vi tab
Click to edit Master text styles
sõna “s epp” kasutamine ka
teiste oskustööliste
Second level
kirjeldamiseks, näiteks
Third level
kingsepp , pottsepp, puusepp .
Paljude rahvaste pärimuses
Fourth level
on sepale sageli omistatud
Fifth level
üleloomulike võimeid. Temas
nähti nõida, sest ta suutis
vormitustada metal itükist välja
võluda mingi kasuliku asja.
Inimesed 1
Põl uharimine ja karjakasvatus said Eestis
alguse juba kiviajal. Rauaajal aga muutusid
need meie esivanemate peamisteks
elatusaladeks.
Majanduses oli peamine põl undus.
Künnivahendiks oli puust ader, mil el oli
rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra ,
rukist, kaera ja hirssi. Põldusid väetati.
Kasutati käsikivisid, sirbid ja vikatid mis
valmistati rauast. Olid kelti põl ud kuid ka
avatud põl ud.
Kütid ja korilased jahtisid loomi ja jagasid
saagi ühiselt. Kuna seda ei saanud pikka
aega säilitada, polnud kel elgi võimalik
endale ka suuremaid tagavarasid koguda.
Kuid põl uharijate ja
karjakasvatajate asulates
muutusid ühed perekonnad
ajapikku teistest jõukamaks ja
auväärsemaks. Mõned pered
töötasid hoolsamalt või oli neil
saagiga rohkem rikkust, mida
Click to edit Master text styles
põlvest põlve edasi pärandada.
Second level
Ni  kujunesid aegamööda
erinevad  ühiskonnakihtid.
Third level
Kõige rikkamad ja mõjukamad
Fourth level
olid ülikud, kes juhtisid ja
korraldasid kogukonna elu.
Fifth level
Igapäevast füüsilist tööd nad
tegema ei pidanud, seda
nende eest tegid seda sulased.
Enamik inimesi kuulusid vaba
lihtvara hulka. Nad harisid oma
põl ulappi, karjatasid karja või
tegelesid mõne käsitööalaga.
Vabade inimeste kõrval elasid
kogukonnas ka orjad . Nad
kuulusid omanikule tegid tema
heaks tööd ega tohtinud
peremehe juurest lahkuda.
Inimesed
2
Põl uharimine levis eeskätt Põhja-Eesti
tasandikel, Lõuna-Eesti elanikud tegelesid
vanal vi sil küttimise ja kalapüügiga.
Koos varude kogumisega hakkas
kujunema eraomand. Iga pere haris oma
põldu ja saak kuulus sel e pere li kmetele.
Oma vara, põlde ja kariloomi, pärandas
perekond põlvest põlve.
Kui põl umajandus edenes, kujunesid talud.
Peale pereli kmete elas talus arvatavasti ka
sulaseid ja hiljem isegi orje.
Põhja-Eesti ja Saarema
rannikualadel tekkisid
Click to edit Master text styles
esimesed kindlustatud
asulad. Tavaliselt  rajati
Second level
need looduslikult
Third level
hästikaitstud paikadesse:
järsule künkale, poolsarele
Fourth level
või jõekääru. Mul atöid
Fifth level
nende asulate
kindlustamisel ei tehtud,
kül  aga rajati puu- ja
kivitarasid. Nende varjus
paiknesid puust hooned
inimestele ja kariloomadele.
Al ikad
Veebi lehed:
Pildid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Rauaaeg
http://3.bp.blogspot.com/_3N6kk-GZ-Qo/S7a_lI1G5PI/AAAAAAAANE0/-gfGBV8o98k/s1600/2.jpg
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/7rauaaeg.ht m
http://nibler.ru/uploads/users/6248/2012-08-21/raby-sovremennye-zhiznenno-komiks_3751632564.jpg
https://sites.google.com/site/muusikast/kiviaeg-pronksiaeg-rauaaeg
http://2.bp.blogspot.com/_YNlLDiEefdQ/S9_Kn1o1tYI/AAAAAAAAACA/4GnNyKt5Y2o/s1600/altja02.jpg