Kromanjoonlane (0)

Referaat
Kromanjoonlane
Koostaja : Heiko Pettai
2008
Kromanjoonlased elasid Euroopas umbes 43 000- -38 000 aastat tagasi. Kromanjoonlased olid pikad, pikapealised inimesed neil oli madal nägu ja selgesti eristatavad näojooned. Nende keha oli palju liikuvam, kui neandertaalidel,seega olid kromanjoonlased tugevamad ja kiiremad. Kromanjoonlased olid pikka kasvu (täiskasvanud isend oli keskmiselt üle 180cm pikk). Nende ajumaht oli kordi suurem, kui teistel inimese eellastel.
Kromanjoonlased tulid Lõuna- Euroopasse Põhja- Aafrikast. Ühte gruppi kuulus mitu perekonda. Nad olid nomaadidest kütid- korilased . Neil olid keerukad jahi, sünni ja surma rituaalid , nende ajastul muutusid matused gruppides rohkem levinuks. Kromonjoonlased olid paremad kohanejad , kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac’i tehnoloogiat. Seda iseloomustasid luust ja põdrasarvest tööriistad. Esialgu olid iseloomulikud luust või põdrasarvest osaotsad, hiljem harpuunid. Nad kasutasid loomalõkse ja noolt ning vibu . Kromanjoonlased leiutasid nugadele käepidemed, kusjuures tera kinnitati bituumeniga juba 40 tuhat aastat tagasi. Kromonjoonlased leiutasid atlatli ehk viskepuu, mis oli luust või puust ja kasutusel odade viskekauguse suurendamisel. Nad lõid paremaid odaotsi, mis kukkusid pärast tabamist küljest ära või tekitasid suuremaid vigastusi. Nad hakkasid tähistama aega kuu faaside järgi. Need märgiti märkidega luutükikestele, põdrasarvele või kivile . Mõned kalendrid sisaldasid kuni 24 kuufaasi. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegid koopamaalinguid ja mugavdasid oma ümbrust tööriistadega. Kromanjoolased olid väga head kütid ja sõjamehed. On leitud koopa maalinguid, kus nad võitlesid teiste kromanjoonlastega. Peeti lahinguid paremate alade või toidu pärast. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegelesid kauba vahetusega. Neil oli kauba vahetuse jaoks välja töötatud parved . Nad elasid nad tuhandeid aastaid kõrvuti neandertaalidega, aga kaupa nad omavahel ei vahetanud. Peale küttimise tegeldi koriluse ja taimede kasvatamisega . Nad toitusid paremini, kui teised inimese eellased.
Mis sai kromanjoonlastest?
Kromanjoonlaste geenidest puudub tänaseni usaldusväärne info. Tänapäeva inimeste geneetikat silmas pidades ei oleks vaja neile määrata rassi. Kromanjoonlsed on suhteliselt sarnased tänapäeva europiitidega.
Näiteid Kromanjoonlaste koopamaalingutest.
Kasutatud Materjalid:
J. Selirand „Muinasaeg, muinasteadus , muinasteadlased” (Kirjastus Valgus 1989)
EE 5 (Eesti entsüklopeedia)
http://www.hot.ee/krono/IVosa.ht m