Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemisoskus, harjunud, suhtlema, väljendamiseks, tavalised, seoseid, otsima, eelpool, mainitudNagu me kõik teame on kõrge IQ hea omadus ning selliseid geenuseid on maailmas vähe. Aga nagu igal heal asjal on oma halb külg, siis leidub ka sellel omadusel midagi halba. Nad küll võivad osata kõike ja hästi, aga nad ei pruugi osata kõige loomulikumaid asju. Üks nõrk külg, mis esineb kõige tihedamini on suhtlemisoskus. Kuna nad ei ole harjunud suhtlema inimestega, siis nad ei tea, mis olukorras mida ja kuidas öelda. Nad ärrituvad tihti ja ei leia sõnu enda väljendamiseks. Samuti nad ei taha kuulata teisi inimesi, nad arvavad, et nemad on need kõige targemad. Teine nõrk külg võib olla see, et nad ei suuda asju näha teise nurga alt. Nad mõtlevad ainult loogiliselt, mitte nagu meietavalised inimesed, kes mõtlevad loomulikult, ning ei püüa kohe leida mingeid seoseid matemaatika, füüsika või keemiaga. Kuigi kõrge IQ inimesed ei pruugi ainult olla matemaatikud, füüsikud või keemikud.
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
suurepäraselt mälust faktilise informatsiooni otsimiseks ja matemaatilisteks arvutusteks. Kui te katset teete, märkate, et tõenäoliselt vaatate te kõrvale, püüdes samal ajal keskenduda sisemiselt, nagu otsiksite mikroskoobi abil mõnd tähtsat osakest, või väliselt, nagu siis, kui otsite raamatukogus kindlat raamatut. Kui see protsess on lõpule viidud, taastub teie ,,tavapärane" pilk. Toimunu on suures osas mehaaniline. Erinevad IQ testide meetodid Nagu juba mainitud on teadlased arendanud ja loonud mitmeid teste. Seetõttu on tänapäeval kasutusel olevad IQ-testid erinevate hindamissüsteemidega. Põhimõtteliselt saab IQ-teste jagada kahte alagruppi: 1) Klassikaline IQ-test näitab inimese vaimset vanust; 2) Standardtest omaltpoolt vahendab informatsiooni selle kohta, milline on inimese ,,tase või järk" ühiskonnas (kvoot tähendab määrosa, seetõttu räägitakse intelligentsuskvoodist ehk üksikindiviidi suhestatusest ülejäänud rahvastikuga).
tuletamine e meenutamine. Meeldejätmise käigus tekitatakse mälujälg. Selleks kasutatakse strateegiaid. Mida vanem, seda rohkem strateegiaid omandatakse ja kasutada osatakse. Mälujälg tekib väga aeglaselt, mistõttu aitab see, kui üe ja sama infoga pidevalt kokku puututakse. Üks lihtsamaid strateegiaid ongi kordamine, mida väga palju koolis kasutatakse ja see on esimesi, millega laps kokku puutub ja kasutama õpib. Teine strat. on organiseerimine ehk materjali mõtestatakse ja leitakse seoseid. Seda ÜÕR lapsed tõhusalt kasutada ei oska. Seda kasutavad ka õpetajad, kes püüavad lastele uue info alati millegagi siduda. VAA lapsed seda ei avasta, jäävad sõltuma õpetajast. Mälusüsteem on piiratud - me ei taha oma lühimälu üle koormata, mistõttu on mõistlik oluline ebaolulisest eristada. Säilitamine tagab, et info säiliks ajus pikemat aega ja me vajadusel selle sealt kätte saaksime. Paralleelselt sellega toimub unustamine. VAA korral toimub unustamine kiiremini, kaovad
ole ühist põhjust - Võrgustikumudel – erineva tugevuse ja kuluga seosed indikaatorite vahel Latentsed omadused - Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõte kuid saab jälgida nende manifestatsioone - Intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid - LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus - Mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me same kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga - Klassikaline testiteooria: mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga - Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..................................................................................................
õpiraskustega lapsest. Samas on keerukas eristada mõõduka ja raske astme vahel, kuna nendel laste liitpuuded võivad muuta nii nende motoorseid kui tunnetusprotsesse ja kõne arengut. Kergema ning mõõduka alaarenguga lastel, aga puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub samuti järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mingil määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende esemete vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. Kuid raske vaimupuudega laste seas on neid, kes küllaltki suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil lastel on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseväljendamisega. Samas oleneb
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps�
· Suhtlemine on psühholoogiline vajadus. · Sotsiaalne deprivatsioon suhtlemisest ilmaolek inimesele raskesti talutav. · Suhtlemisoskuste defineerimisel on kasutatud väga erinevaid nimetusi : käitumuslik intelligentsus, sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus jne. Kuigi nimetused on erinevad, tähistavad nad siiski ühte ja sama inimese võimet teiste inimestega hästi ja edukalt suhelda. Erinevad lähenemised suhtlemisoskusele · Suhtlemisoskus kui oskus teavet vastu võtta ja edastada · Suhtlemisoskus kui terviklik isiksuse struktuur (väärtused, hoiakud isiksusejooned) Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mõned valearvamused inimeste ja suhtlemise kohta · Oletus järjepidavuse kohta ``Aga sa eile ütlesid
Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..........
2. Andeka lapse tunnused Saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagner ja tema meeskond on koostanud andeka lapse omaduste jaotamise kolme liiki: 1) õppimise ja mõtlemise alal; 2) töössesuhtumise ja huvide alal; 3) sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal Õppimise ja mõtlemise alal andekad lapsed märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult. Töössesuhtumise ja huvide alal Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult,
maagiline mõtlemine. Puudub teadmine, et on juhuslikkus. Kõik asjad on determineeritud. Näeb kõikjal sõnumeid ja põhjuslikkust. Süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll.Sümbolite kasutamine teatud seisundite kirjeldamisel. Osatakse näha järeldusi, luuakse loogilisi seoseid. Personifikatsioonid: Kujutlused endast ja teistest. Ema personifikatsioon. Good mother (vajaduste rahuldaja), bad mother (ärevuse tekitaja). Rakendub suhtumises teistesse. Seos keha ja mina vahel (my body). Egos tekib 3 erinevat mina vormi: hea, halb, mitte mina. Hea mina – ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus. Halb mina – ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus.
Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Positiivne korrelatsioon tähendab seda, et kui üks nähtus suureneb (kodus õppimisele kulutatud aeg), siis suureneb ka sellega seotud nähtus (õpitulemused muutuvad paremaks). Negatiivne korrelatsioon tähendab seda, et seos on pöördvõrdeline (inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad). 15. Mis on eksperiment? Selgitamaks põhjuslikke seoseid, tehakse eksperimente ehk katseid. Katse käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Laboratoorsete katsetega saab kontrollida igasuguseid võimalikke kõrval mõjusid. 16. Miks on konfidentsiaalsus ehk katseisikute privaatsus psühholoogi töös kõige olulisem eetikakoodeksi punkt? Katseisikute privaatsus, konfidentsiaalsus on vaja kindlustada. Nende mõtteid, tundeid, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. 17. Milleks on inimesele vaja närvisüsteemi?
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
saab järeldada statistilise seose olemasolu intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel. IQ tunnusena ennustab sama hästi kriminaalset käitumist kui rass ja sotsiaalne klass ning paremini kui perekonna staatus. Niisuguste tunnuste ja kuritegeliku käitumise seoses kahtlevad aga väga vähesed autorid. Samal ajal on kurjategijate hulgas vähe väga madala intelligentsusega persoone ja enamiku IQ on vahemikus 80-100. Vaadeldes seoseid mitteametliku kuritegeliku käitumise ja IQ vahel, siis ei ole need nii selged. Üheks põhjuseks on, et madal IQ ennustab paremini korduvat kuritegelikku käitumist kui ühekordset või harva. Samuti on täheldatud retsidivistide madalamat IQ taset kui ühekordselt karistatud kurjategijail. (Saar, 2007, lk 93) 1.6 Determinism vs vabatahe Igasugune sotsiaalne uurimus tõestab paratamatult küsimuse inimese loomusest, tema olemusest
eduka kinnisvaramaakleri või siis murdvarga vaatevinklist. Selgus, et erinevad perspektiivid möjutasid seda, mida märgati: esimesel juhul hakkas silma lekkiv katus, teisel hinnaline mündikollektsioon. Teises katses kirjeldati patsiendi visiiti hambaarsti juurde, kuid pärast kuuldi katsealustelt ka selliseid detaile, mis tüüpiliselt niisuguses olukorras küll esinevad (registreerimine sekretäri juures, ajakirjade vaatamine ooteruumis jne), kuid antud kirjelduses ei olnud hoopiski mainitud. Mõlemal juhul mõjutas katsealuste mälu asjaolu, et neil olid teatavad eelteadmised maailmast ja ettekujutus, kuidas maakler, murdvaras või hambahaige võiksid antud situatsioonis käituda. Skeem saadakse ümbritseva maailma oluliste külgede efektiivsel valikul pärast arvukate liigsete ja vähetähtsate pisiasjade kõrvalejätmist. Stsenaarium on skeemi alavorm, mis kirjeldab mingi tegevuse iseloomulikke etappe (näiteks restorani
arutleda, lahendada te põhjuslikke seoseid” (Pullmann, Allik, 2002: 204) ehk üldist suutlikkust probleeme, planee- rida, näha toimuva mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Nüüdisaegsete intelligent- mõtet ja taibata susuuringute alusel “on väga raske välja mõelda mingit uut vaimsete või- sündmuste põhjuslikke mete alatesti, mis ei korreleeruks kõigi teiste juba tuntud testidega” (Allik, seoseid. 2009: 37), mis viitab ühe generaalse ehk g-faktori olemasolule kõikides arukust nõudvates ülesannetes, teooriast sõltumata. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on juba alates 1912. aastast kasutusel intelligentsuskvoot (kasutatakse ka terminit intelligent- suskoefitsient) IQ, mida selle autor William Stern defineeris kui inimese
Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel aga püsivust lahenduse kontrollimiseks ning vajadusel ka pealehakkamist selle ellurakendamiseks. 1.2 Loovus ...väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata probleeme seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära. Loovuseks on vaja tingimusi: · loovust soodustab atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam ei saa; · loovisik peab antud valdkonda hästi tundma, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega; · tavaliselt on loovisikul mõni hea sõber, kes teda toetab ning kritiseerib. Kriitika ja nõuanded
loendamise ja klassifitseerumise ülesandeid ja saavad aru sõltuvustest. Oluline tunnusjoon sellele astmele lapse mõtlemises on võime pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Nt hakkab aru saama, et laiast nõust kitsamasse vett kallates jääb kogus samaks. Sel arenguperioodil hakkavad lapsed üha enam vabandema enesekesksusest ja nägema sündmusi väljaspool neid endid. Kuigi konkreetsete operatsioonide tasemel olev laps näeb seoseid, ei ole ta veel võimeline deduktiivv-hüpoteetiliseks mõtlemiseks. Nt ei suud ata teha kahest väitest järeldusi. 4) Formaalsete operatsioonide periood- see on vaimsete võimete arengu lõppaste, mis väljendub suutlikkuses tajuda abstraktseid seoseid. Omandatakse keerulise verbaalse mõtlemise võime, mis väljendub hüpoteeside püstitamises ja abstraktsete sümbolitega opereerimises. Mõtlemine muutub teaduslikumaks sedamööda, kuidas areneb võime
intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel. IQ tunnusena ennustab sama hästi kriminaalset käitumist kui rass ja sotsiaalne klass ning paremini kui perekonna staatus. Niisuguste tunnuste ja kuritegeliku käitumise seoses kahtlevad aga väga vähesed autorid. Samal ajal on kurjategijate hulgas vähe väga madala intelligentsusega persoone ja enamiku IQ on vahemikus 80100. Vaadeldes seoseid mitteametliku kuritegeliku käitumise (self-report, unofficial) ja IQ vahel, siis ei ole need nii selged. Üheks selle põhjuseks on, et madal IQ ennustab paremini korduvat kuritegelikku käitumist kui ühekordset või harva, samuti on täheldatud retsidivistide madalamat IQ taset kui ühekordselt karistatud kurjategijail.Põhjused, miks intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise seoseid on raske tuvastada, olid autorite arvates järgmised:
o Mõtestatus suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis teevad objektist just selle objekti ja eristab teistest objektidest. Seotud ka funktsiooni tajumisega st mida asjaga teha saab. o Maht ja jaotuvus võimaldavad korraga tajuda rohkemat infot kui üks asi. Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused,
aluseks on refleksid (reklaami puhul on oluline liikuvus, uudsus, erinevus jne); 2) Tahtlik tähelepanu tähelepanu liik, kus tahte protsessiga sa suunad oma tähelepanu. -) Üks tähelepanu liik võib teiseks üle minna. * Me saame oma teadvuse ehk tähelepanu keskenduda kolme tsooni: 1) Välimine tsoon kõik mis meid ümbritseb; 2) Sisemine tsoon kõik mis toimub meie sees, k.a emotsioonid üldiselt me pole väga harjunud keskenduma oma sisemisele tsoonile, v.a juhul kui meil on valus; 3) Keskmine tsoon meie mälestused, meie mõtted, meie fantaasiad. -) Kui kaks esimest tsooni on seotud olevikuga, siis keskmine tsoon on seotud tuleviku või minevikuga. -) 80% inimestest on pidevalt tasakaalust väljas ehk keskendunud pigem keskmisele tsoonile ning ei tea mis ümberringi toimub. See annab eeldusi neuroosi tekkimiseks neuroos on see, kui inimene kannatab oma fantaasiate või mõtete tõttu.
Küsitlused on tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Igaühe arvamus mingi kindla asja kohta ning hiljem üldistatakse tulemus.Väga oluline on sõnastus,kas küsitleda tervet rühma või vaid osa rühmast. Testid kindlate protseduuride alusel saab võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes;paiknemine grupis(liider kaaslane,tõrjutu). Näiteks inimese intelligentsi (IQ-test) või isiksuseomadusi Eksperimendid ehk katsed selgitamaks põhjuslikke seoseid, on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta; kontrollitakse kõrvalmõjusid; kõik katsealused on samalaadses olekus ja antakse samad ülesanded. Isiksuse psühholoogia Sigmund Freud lõi 19.saj lõpul isiksuseteooria,selle järgi peituvad inimeses konfliktid,millest ta on teadlik või mitte. Isiksuse struktuuri moodustavad; Miski(Id) inimese ,, tuliste tahtmise katel" ,alateadvus,mille keskmeks on sugutung ehk libiido
• Tekib eseme jäävuse mõiste. See on seose tekkimine tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku kahe poole vahel – meeled ja liigutus. Mahu jäävuse mõtteliselt tagasi. mõistmine 7-8.a., arvu jäävuse mõistmine 6-7.a. ja aine • Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi kaalu jäävuse mõistmine 9-10.a. hakatakse otsima endast väljastpoolt ja mõistma, et • https://youtu.be/YtLEWVu815o teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded või arvamused. Kognitiivse arengu staadiumid Kognitiivse arengu staadiumid 3. Konkreetsete operatsioonide st. (7–11a.) 4. Formaalsete operatsioonide st. (11- a)
Aktseleratsiooni all mõistetakse õpet kiirendatud tempos (samas, 89). See võib olla varasem kooliminek, koolitee alustamine alates teisest klassist või hilisem klassikursuse vahelejätmine. Samuti saab aktseleratsiooni kasutada ühe aine raames, mille puhul õpetaja saab aine kava vastavalt lapse tasemele ,,kokku pakkida", et laps ei peaks tegelema tema jaoks tüütu rutiinse kordamisega, vaid saaks kiiremini edasi liikuda. Sellist meetodit nimetatakse ka kompakteerimiseks. Peale mainitud aktseleratsiooni vormide on Eestis rakendatud ka integreeritud õppekava (õppevorm, mille raames saadakse peale üldhariduse mingi spetsiifilisem praktiline erialakoolitus), individuaalõpet (iseseisvalt koduõppes või mentorite juhendamisel), kõrgema taseme kursuste kuulamist (võimalus võtta osa vanemate klasside tundidest või osaleda valikkursustel väljaspool kooli) ja väljatõstmist (ingl k pull- 14
Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Viimase puhul on seos pöördvõrdeline. Nt: inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad. Üldiselt on raske korrelatiivsete uuringute alusel öelda midagi põhjuslike seoste kohta. 3. eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). Eksperiment e katse selgitab põhjuslikke seoseid. Saab kontrollida teatud tegureid ja teisi tegureid muuta. Kuna tavaliselt on tegu laborikatsetega, siis saab igasuguseid kõrvalmõjusid mõõta. Tavaliselt konstrueeritakse eksperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult. Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid. Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus. 6
võimed sest nad seostuvad vähem akadeemiliste teadmiste ja oskustega. Uute intelligentsuskäsitluste tundmine annab õpetajale hoopis laiemad võimalused oma õpilaste arengupotentsiaali mõistmiseks. Kuid ka halb külg - õpilase IQ teadmine võib põhjustada õpetaja eelarvamusliku suhtumise õpilasesse. Käevitub isesenesest teostuv ennustus – õpetaja hoiak suunab õpetajat otsima õpilase käitumises seda hoiakut kinnitavaid jooni, ja mille märkamine tugevdab veelgi arenguvõimaluste ühekülgset nägemist ning üldist suhtumist õpilasesse. Seepärast on oluline teste kasutava õpetaja intelligentsusarusaamde tõstmine. Ped uurimustes on uuenduste katsetamisel on sageli vaja arvestada lapse vaimsete võimete mõjuga katsetulemustele jm, kus on vaja aidata erandlikke õpilasi. Parim on õpetajatele
Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime Muutunud strateegiad Muutunud metakognitsioon Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine BAASPROTSESSID on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid. Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid ehk assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni. Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimestel eluaastatel. Üldistamine võimaldab juba 3kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja tagajärje
5. Õpetajatel on suur iseseisvus oma õpperühmade piires. 6. Ei kummardata pimesi vanu hariduse omandamise mudeleid. Uued ideed on teretulnud. 7. Testid on kogu aeg pidevas muutumises. Pidevalt töödeldakse neid ringi, vastavalt õpilaste teadmiste ja teadlikkuse tasemega ning neile edastatud ja nende poolt läbitöötatud informatsioonidega. 8. Pidev avatus muutustele on olnud normiks kogu haridusasutuse ajaloo käigus. 9. Lõpuks kõik eelpool toodu on tegelikult vaieldav. Viimasena tooksin teises peatükis välja vaieldava teema. Arvan, et meil eestis sellist asja veel ei aktsepteerita, kuigi mujal maailmas, ma mõtlenUSA´d, on sellised asjad küllaltki vastuvõetavad ja arvestavad. Juttu tuleb terve ja õnneliku lapse kasvatamise seitse saladust. Need saladused tunduvad kuidagi müstilised ja meile põhjamaalastele vastuvõetamatud (kuna oleme vähem emotsionaalsed). Muidugi on need niinimetatud saladused ka lihtsalt
Õigusteadus annab alusteadmised sellest, millised on erivajadustega laste õigused. Annab planeerida sekkumist. 1 Seosed arengupsühholoogiaga - lapsi on süstemaatiliselt uuritud 19.sajandi lõpust Nüüd teatakse, et lapsed näevad maailma teistmoodi, on teistsugused kui täiskasvanud Jean Piaget. Enne teaduse sündi suhtuti lastesse teisiti: puudus arusaam, kuidas lapsi kasvatada. Hakati otsima vastust küsimusele, kuidas lapsed õpivad. ARENGUPSÜHHOLOOGIA EV PSÜHHOLOOGIA Mille poolest erinevad lapsed Mille poolest erinevad EV lapsed täiskasvanutest? tavalastest? Mil moel arenevad laste võimed Milline on nende arengupotentsiaal ja sellisteks, nagu täiskasvanuil? millistel tingimustel see realiseerub? Kuidas, mida ja kuna lastele õpetada
Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks sokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti. Missioon ( mida ma tahan korda saata) Identiteet (kellena ma end näen) Väärtused, uskumused Oskused, eelised Käitumine, tegevused Keskkond 7.Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.
annaabi.ee 
