50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keidi Nurja
Õppematerjali autor
Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed Kõrge IQ-ga inimesi on maalimas kahjuks väga vähe. Nendel geeniustel on väga palju häid külgi, kuid isegi nemad pole veatud, ka nendel on nõrgad küljed. Ka neil on omad nõrkused, kuigi nad oskavad kõike ja hästi, on neil ikkagi millegist puudus. Kõige sagedamini esinev nõrk külg on suhtlemisoskus. Nad ei tea millal ja kuidas öelda õigeid asju, kuna nad ei ole harjunud inimestega suhtlema. Teine puudus suhtelmisoskuse juures on see, et nad ei oska teisi kuulata ning tihtipeale on kõrge IQ-ga inimesed kiiresti ärrituvad, kuna ei leia sõnu enda väljendamiseks.
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Pärilikkuse osakaal näitab, milline osa intelligentsuse muutlikkusest mingis populatsioonis on tingitud pärilikest teguritest ning milline osa keskkonnast. Ka ei tähenda kõrge pärilikkuse osakaal, et keskkonnal ei oleks mingit mõju antud joone kujundamisel või et see joon ei oleks seotud õppimisega. Nii näiteks on leksikaalne võimekus väga suuresti pärilik, samas on iga sõna sõnavaras õpitud. Pärilikkus tähendab sel juhul õppimisvõimet, mis aga ilma õppimiseks soodsa keskkonnata ei pruugi üldse avalduda (4). Pärilikkuse tähtsuse rõhutamine viib ka küsimuseni, kas ühed rassid on teistest intelligentsemad
Intelligentsuse teooriad. Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20-aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada
Muidugi sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks koolis õpituid teadmisi ja internetis olevaid allikaid. Puudega laste õpetamisel on väga tähtis arvestada lapse vanust ja arengutaset. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igal ühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. Vaimupuue ehk intellektipuue ei ole haigus vaid eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustamine. Vaimupuudega inimesed vajavad samuti üsna tihti palju abi ja tuge. Kuna neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ja samuti varem õpitud uutes olukordades kasutada. Hea kui on toetajaid, sest läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud vaimupuudega inimesed õppida elama elu,
NB! See kirjeldub isiksusejoontega ja pole sisuliselt intelligentsus. Üldandekuse tunnused Eakaaslaste keskmise tasemega võrreldes: Vaimne võimekus kõrgem, info töötlemise kiirus kõrgem, varem kujunevad metavõimed. Teadmisi on rohkem ja need on hästi struktureeritud. Loovus on kõrgem, ilmneb suur paindlikkus probleemide lahendamisel, iseloomulik on uudsete ja efektiivsete lahenduste leidmine. Sisemine kõrge motiveeritus, iseloomulik on tugev vajadus maailmast aru saada, ennast kokku võtta ja oma oskusi ja andeid mõistlikult ära kasutada. Eneseregulatsiooni oskused kujunevad varem. Õppides taluvad nad hästi ebaselgust, kulutavad enim aega planeerimise etapile. Kaasneda võivad emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid. Lapsed tajuvad väga teravalt enda erinevusi teistest inimestest, kalduval introvertsusele. Võivad olla oma soorituse suhtes
geenide varieeruvusest - III loeng – Intelligentsus: rakendused - Intelligentsuse mõõtmine - Standadiseeruitud IQ skaala lähtub eeldustest: populatsiooni keskmine(100), standardhävle (15), IQ jaotunud normaaljaotuse alusel - Iga uus IQ test normeeritakse normgrupi alusel - Ig testi tulemuse võib ümber arvutada IQ skaalale - Herrnsten ja Murray – The bell Curve - Intelligentsus on peamine inimese edukust mõjutav tegur USAs - Traditsionaalses ühiskonnas ei oma intelligentsus erilist mõju sotsiaalsele positsioonile - Hariduse ja tööturu liberaliseerimine avas uksed intelligentsetele inimestele - Moodustub kognitiivne eliit - Intelligentsus on suures osas pärilik – ebavõrdsus on geneetiline - Rikaste ja võimekate vanemate lapsed pärivad varanduse ja IQ - Gottfredson - Elus läbilöömiseks tuleb pidevalt probleeme lahendada – elu on nagu IQ test
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid