Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed

kuidas öelda. Nad ärrituvad tihti ja ei leia sõnu enda väljendamiseks. Samuti nad ei taha kuulata teisi inimesi, nad arvavad, et nemad on need kõige targemad. Teine nõrk külg võib olla see, et nad ei suuda asju näha teise nurga alt. Nad mõtlevad ainult loogiliselt, mitte nagu meietavalised inimesed, kes mõtlevad loomulikult, ning ei püüa kohe leida mingeid seoseid matemaatika, füüsika või keemiaga. Kuigi kõrge IQ inimesed ei pruugi ainult olla matemaatikud, füüsikud või keemikud. Kuna kõrge IQ inimestel on aju natuke teisiti arenenud, kui tavalistel inimestel, siis ka neil on omad nõrgad küljed, aga me ei saa seda pahaks panna neile, sest kes muidu oskaks seletada igasuguseid ime asju. Nõrgad küljed nagu suhtlemisoskus või puudus näha asju teise nurga alt on väiksed asjad selle kõrval, kui palju head nad meile teevad. Samuti ei pruugi kõikidel kõrge IQ inimestel olla neid

Psühholoogia

25

pdf

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised õpikud sobivad heal juhul kliinilise psühholoogia teooriate sissejuhatamiseks Kuid nii võib jääda ekslik mulje, nagu ei olekski kliinilisel psühholoogil päris isiksusepsühholoogiaga midagi peale hakata. Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "....eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" ­ trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs

Enesejuhtimine

9

doc

Intelligentsus

Intelligentsuse teooriad. Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi ­ fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20-aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

26

docx

Õpiraskuste psühholoogia konspekt

Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic.  They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc…  They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi

Eripedagoogika

25

docx

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

geenide varieeruvusest - III loeng – Intelligentsus: rakendused - Intelligentsuse mõõtmine - Standadiseeruitud IQ skaala lähtub eeldustest: populatsiooni keskmine(100), standardhävle (15), IQ jaotunud normaaljaotuse alusel - Iga uus IQ test normeeritakse normgrupi alusel - Ig testi tulemuse võib ümber arvutada IQ skaalale - Herrnsten ja Murray – The bell Curve - Intelligentsus on peamine inimese edukust mõjutav tegur USAs - Traditsionaalses ühiskonnas ei oma intelligentsus erilist mõju sotsiaalsele positsioonile - Hariduse ja tööturu liberaliseerimine avas uksed intelligentsetele inimestele - Moodustub kognitiivne eliit - Intelligentsus on suures osas pärilik – ebavõrdsus on geneetiline - Rikaste ja võimekate vanemate lapsed pärivad varanduse ja IQ - Gottfredson - Elus läbilöömiseks tuleb pidevalt probleeme lahendada – elu on nagu IQ test

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

78

doc

Õpiraskuste psühholoogia

Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which

Eripedagoogika

16

doc

Inteligentsus

kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Pärilikkuse osakaal näitab, milline osa intelligentsuse muutlikkusest mingis populatsioonis on tingitud pärilikest teguritest ning milline osa keskkonnast. Ka ei tähenda kõrge pärilikkuse osakaal, et keskkonnal ei oleks mingit mõju antud joone kujundamisel või et see joon ei oleks seotud õppimisega. Nii näiteks on leksikaalne võimekus väga suuresti pärilik, samas on iga sõna sõnavaras õpitud. Pärilikkus tähendab sel juhul õppimisvõimet, mis aga ilma õppimiseks soodsa keskkonnata ei pruugi üldse avalduda (4). Pärilikkuse tähtsuse rõhutamine viib ka küsimuseni, kas ühed rassid on teistest intelligentsemad

Psühholoogia

16

docx

Vaimupuue

Muidugi sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks koolis õpituid teadmisi ja internetis olevaid allikaid. Puudega laste õpetamisel on väga tähtis arvestada lapse vanust ja arengutaset. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igal ühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. Vaimupuue ehk intellektipuue ei ole haigus vaid eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustamine. Vaimupuudega inimesed vajavad samuti üsna tihti palju abi ja tuge. Kuna neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ja samuti varem õpitud uutes olukordades kasutada. Hea kui on toetajaid, sest läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud vaimupuudega inimesed õppida elama elu,

Psühholoogia

Kommentaarid (0)