P0 P A -absorptsioon - molaarne absorptsioon (neelduvustegur) (C=1 [mol/L], b=1 [cm]) T - läbipaistvus Läbipaistvus- Absorptsioon- Fotomeetriline tiitrimine- saab määrata värvituid ühendeid; sobib lahjade lahuste määramiseks, kus ekvivalentsuspunkti on raske määrata.a)titrant neelab kiirgust (absorptsioon ei hakka kasvama enne, kui analüüt on ära reageerinud), b) reaktsiooniprodukt absorbeerib (absorptsioon saavutab maksimumi ja jääb konstantseks, kui analüüt on ära reageerinud), c)analüüt reageerub aineks, mis ei neela (tiitrimise jooksul analüüt kahaneb, seega kahaneb ka tema absorptsioon), d)absorbeeriv analüüt muutub värvituks absorbeeriva analüüdi titrandi poolt, e)titrant ja analüüt absorbeerivad, analüüt mitte, f)sama, mis e 23
o Analüütilised omadused ilmnevad aine füüsikalistes parameetrite muutusena ja eelkõige keemilistes reaktsioonides aine ja reagendi vahel · Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel: o Sadestusmeetodid analüüsitav objeks lahustatakse ja lõpproduktina saadud sade kaalutakse o Aurustusmeetodid gravimeetriline meetod, mille puhul analüüt aurustatakse välja Otsene: lendunud analüüd püütakse kinni ja kaalutakse Kaudne: määratakse proovi massi vähenemist · Gravimeetria plussid ja miinused: Eelised Puudused absoluutne meetod, reaktiivi täpse suhteliselt aeganõudev kontsentratsiooni teadmine pole vajalik kasutatavad reaktiivid on reeglina
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse
nitro-rühma, bromiidi vi jodiidi. Fotomeetriline tiitrimine Eelis: saab määrata värvituid komplekse. Fotomeetriline tiitrimine sobib lahjade lahuste määramiseks, kus ekvivalentsuspunkti on raske määrata. 10 a) - titrant neelab kiirgust (iga lisatud titrandi kogus reageerib ja abtsorbtsioon ei hakka kasvama enne kui analüüt on ära reageerinud). b) - reaktsiooniprodukt absorbeerib (absorbtsioon saavutab maksimumi ja jääb konstantseks, kui analüüt on ära reageerinud). c) - analüüt reageerub aineks, mis ei neela (kuna tiitrimise jooksul analüüt kahaneb, siis kahaneb ka absortsioon). d) - on kaks analüüti, milledel on erinev neeldumine, vi pärast esimese kompleksi moodustumist moodustub uus kompleks ligandi ja eelmise kompleksiga.
Enamasti ei määrata mitte objekti täielikku keemilist koostist vaid ainult mõnede konkreetse juhu jaoks huvipakkuvamate ainete, analüütide, sisaldust Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada Selle asemel võetakse objektist analüüsiks proov ·Proov (sample) on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil 43. Analüüt ja maatriks. ·Analüüt (analyte) on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime ·Maatriks (matrix) on proovi see osa, mis ei ole analüüt Proov = Maatriks + analüüt ·Analüüt võib olla: ·Element (Mulla fosforisisalduse määramine, joogivee kaaliumisisalduse määramine, terase koobaltisalduse määramine). ·Ioon (Juurvilja nitraadisisalduse määramine) ·Molekul (Puuviljades askorbiinhappe (C vitamiini) määramine, bensiinis benseeni määramine
uuritav ühend esineb analüüsitavas proovis. · Kvantitatiivne analüüs on proovis sisalduvate ühendite koguse määramine. 59. Analüüsiobjekt ja proov · Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame; ei määrata kogu objekti täielikku keemilist koostist vaid mõne konkreetse analüüdi sisaldust. · Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 60. Analüüt ja maatriks · Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime. · Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt. proov = maatriks + analüüt 61. Kromatograafia põhimõte · Kromatograafia on meetodite grupp segudes olevate ainete eraldamiseks üksteisest. · Põhimõte. Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka
Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. 54. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame:tavaliselt määratakse huvipakkuva osa koostis ja sisaldus, kuna analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada •Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 55. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt. Analüüt võib olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); 56. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks
sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. Proov = maatriks + analüüt 91. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt 92. Kromatograafia põhimõte. Ainete eraldamine teineteisest. Kõige võimsam segude analüüsimise vahend. 93. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala ja piigi kõrgust. Enamuse detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses
sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. Proov = maatriks + analüüt 91. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt 92. Kromatograafia põhimõte. Ainete eraldamine teineteisest. Kõige võimsam segude analüüsimise vahend. 93. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala ja piigi kõrgust
Segu komponendid liiguvad läbi kolonni erineva kiirusega. Tulemusena komponendid eralduvad üksteisest, moodustades tsoone, mis on eraldatud puhta kandegaasi tsoonidega. 15. Milliseid aineid saab analüüsida gaasikromatograafiaga? Saab analüüsida - lenduvad aineid, väikseid polaarseid ja mittepolaarseid ühendeid, termiliselt stabiilseid aineid ja aineid mille konts on kuni 1 ppg. 16. Lahutamise mehhanism GK-s Adsorbent-gaas süsteem: analüüt adsorbeerub ja desorbeerub tahke faasi ja gaasifaasi vahel. Vedelik-gaas süsteem: analüüt jaotub viskoosse vedela faasi ja gaasifaasi vahel. 17. Gaasikromatograafi ehitus (koos lühikirjeldusega) Proov sisestatakse süstides aurutisse, kus see aurustub ja seejärel juhitakse teatud osa kandegaasi abil (mobiilne faas) läbi lahutuskolonni. Proovi erinevad komponendid lahutuvad vastavalt nende jaotuskoefitsentidele statsionaarse ja mobiilse faasi vahel.
Ning Arvtelg:nullpunkt, pikkus ühik, liitfunk.puhul.ühep.pidev.funk pos.suund.Reaalarvud vastavuses üks : eelnevad 3 punkti!omadused ühele.+abs.väärtuse om(4), arvu ümbrus+tõk.hulk=0-i ümbrus, seoses suur.ja nt.vahemik, lõik, poollõik. Jääv ja väh.väärtusega: väärtus saav. muutuv suurus: piirkond, x ja y Sellel lõigul+iga väärtus suur.ja seotus, ,määramisp.(x-i muutumisp.) vä.vahel+ kui otspunktides ESITUS: tabel,analüüt,graafik(pos ja neg, punkti üldkuju, funk graafik, erin.märg.väärtu si, siis väh.1 rahuldab?+ max 1 lõikepunkt paaris, punkt, kus f(c)=0. paaritu-x e X per.funk.-f(x+C)=f(x), x Funk.difer.def: võrdeline e X, kasv. Ja kah.funk.rakendamine argumendi muuduga ja nullist argumentidele x1 ja x2, hulk D.astmef.märpiirk. sõltuvus a- erineva tul.korral on funk.muut st.a)a=p/q (kui q paaritu, a>0, siis ja dif. Ekvival.suurused
Sisestandardi meetod on eelistatavam, kuna analüüsi tingimused on ühesugused nii proovi komponentide kui ka standardi jaoks. 45. Analüüsiobjekt ja proov. •Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame:tavaliselt määratakse huvipakkuva osa koostis ja sisaldus, kuna analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada •Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 46. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt. Analüüt võib olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); Ioon (Juurvilja nitraadisisalduse määramine); Molekul (Puuviljades askorbiinhappe (C vitamiini) määramine); Ainete kogum (leiva kiudainesisalduse määramine) 47. Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on
See määrab meetodi ülihea selektiivsuse! 23.Atomisatsioon leegis 24.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: ● Spektraalsed interferendid (muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide, solvendi jms neeldumine). Kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: ● Leegis mitte dissotsieeruvate ühendite tekkimine. ● Ionisatsioon (Ba, Ca, Sr, K, Na). Kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 25.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energiakvante. Võimalik jälgida: ● Ergastuse kiirguse lainepikkust ● Emissiooni kiirguse lainepikkust 26.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) 27.Stokes´i nihe Stokes’i nihkeks nimetatakse vahet absorptsiooni ja emissiooni spektrite vahel.
vaja 50 ml 0,1 N AgNO3 Tiitrimise lõpp-punkt · lõpp-punkti määramiseks on nõutav tiitrimiseks kulunud titrandi ruumala; · Ideaalsel juhul ekvivalent punkt = lõpppunkt; · Tavaliselt ei lange kokku · Põhjustab tiitrimisviga- ületiitrimist · Tiitrimisviga Et= Vlp- Vep Indikaatorid · Vajalikud et määrata tiitrimise lõpp-punkti; · Indikaatoriga peab toimuma märgatav muutus (värvuse muutus); · Lõpp-punktis on piisavalt palju indikaatorit muutnud vormi; · Analüüt + titrant ->ekvivalentpunkt · Indikaator + titrant ->reageerinud indikaator Värvus 1 värvus 2 Viimane aste ei tähenda, et kogu indikaator on reageerinud, vajalik ainult mõni %, et näha värvi muutust. Põhiained · Titrant ehk standardlahus peab olema kindla koostise ja kontsentratsiooniga · Titrandi kontsentratsiooni määramiseks on vajalik nn. esmane ehk primaarne standard ehk põhiaine
Analüüsiobjekt (analysis object) on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame Enamasti ei määrata mitte objekti täielikku keemilist koostist vaid ainult mõnede konkreetse juhu jaoks huvipakkuvamate ainete, analüütide, sisaldust. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada, selle asemel võetakse objektist analüüsiks proov. Proov (sample) on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsi 30. Analüüt ja maatriks. Analüüt (analyte) on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks (matrix) on proovi see osa, mis ei ole analüüt. 31. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Analüüsimeetod (analysis method) on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks. (Keemiline, füüsikaline, füsiokeemiline) Näiteks EDTA-ga tiitrimine Analüüsimetoodika (analysis procedure) on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks
proov tsoonideks, lahutudes massi-laengu suhte alusel. KGE, kapillaar geelelektroforees - molekulaarsõela loomine, kasutades polümeerilahuseid. Võimaldab muidu massi-laengu suhte alusel lahutuse asendada lihtsalt massi alusel lahutuvusega. Kasutusel valkude ja DNA puhul. Kapillaar isoelektriline fokuseerimine (CIEF) - kasutab pH gradienti katoodi ja anoodi vahel, amfoteersed molekulid a la valgud migreeruvad kohta, kus nende laeng on null, selles punktis liikumine lõpeb ja analüüt fokuseerub kintsasse tsooni oma isoelektrilises punktis. Kasutatakse valkude kirjeldamises. Proteiinide kahemõõtmeline elektroforees ja SDS-PAGE olemus. SDS; elektroforeesi läbiviimine sõltub pH-st, valgu aminohappelisest koostisest, st laengust. Valgud lõhutakse merkaptoetanooliga, lõhutakse SDS-ga (dodetsüülsulfaat) nii, et laeng muutub võrdeliseks molekulkaaluga (1 SDS 2 AH kohta), misläbi valk muutub vardakujuliseks, liikudes aeglasemalt geelil oma pikkuse tõttu.
isiklikud puudused, arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine Standardainete analüüs Sõltumatu analüüs Tühikatsed Titrimeetria põhitüübid: Volumeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi ruumala, mis reageerib analüüsitava ainega; Meetodid nõuavad et kasutataks tuntud kontsentratsiooniga lahust-standardlahust ehk titranti. Näiteks kloriidide määramine: Cl- + Ag+ AgCl Analüüt Titrant AgNO3 Tundmatu Standardlahus kontsentratsioon Teada kontsentratsioon Gravimeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi kaal; kulonomeetriline tiitrimeetria- registreeritakse aega või voolutugevust, mis on vajalik analüüsitava aine oksüdatsiooniks või redutseerimiseks. Titrimeetria põhimõisted: Standardlahus-Proovi kontsentratsiooni saab määrata täpse kontsentratsiooniga standardlahuse ruumala
D=2 – 10 – keskmine D>10 – suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline
Sisestandardi meetod on eelistatavam, kuna analüüsi tingimused on ühesugused nii proovi komponentide kui ka standardi jaoks. 68. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame:tavaliselt määratakse huvipakkuva osa koostis ja sisaldus, kuna analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada •Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 69. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt. Analüüt võib olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); Ioon (Juurvilja nitraadisisalduse määramine); Molekul (Puuviljades askorbiinhappe (C vitamiini) määramine). 70. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided).
D=2 10 keskmine D>10 suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline mõõta ainete
91. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt (analysis object) on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame. Enamasti ei määrata mitte objekti täielikku keemilist koostist vaid ainult mõnede konkreetse juhu jaoks huvipakkuvamate ainete – analüütide – sisaldust. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada. Selle asemel võetakse objektist analüüsiks proov 92. Analüüt ja maatriks. Analüüt (analyte) on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks (matrix) on proovi see osa, mis ei ole analüüt Proov = analüüt + maatriks 93. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess •Analüüsimeetod (analysis method) on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine
65. Analüütilise keemia eesmärk. Analuutilise keemia eesmark on mitmesuguste objektide keemilise koostise maaramine. 66. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analuus uurib, millised ained proovi sees on ning kvantitatiivne analuus uurib kui palju mingit ainet proovi sees on. 67. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analuusi teel maarame. Proov on osa analuusiobjektist, mida kasutatakse analuusil. 68. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analuusiobjektis maarata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analuut. Proov = Analuut + Maatriks 69. Analüüsimeetod ja metoodika. Analuusimeetod on pohimotteline menetlus teatud liiki objektides teatud analuudi sisalduse maaramiseks. Naiteks EDTA-ga tiitrimine. Analuusimetoodika on detailne eeskiri analuusi labiviimiseks. Naiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi maaramiseks vase-tsingi
D=2 10 keskmine D>10 suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline mõõta ainete
Enamasti ei määrata mitte objekti täielikku keemilist koostist vaid ainult mõne konkreetse juhu jaoks huvipakkuvamate ainete – analüütide – sisaldust Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada Selle asemel võetakse objektist analüüsiks proov Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil 82. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt Proov = maatriks + analüüt 83. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks Näiteks EDTA-ga tiirtimine
7.65 2 N CBD =5.54 0.05( )=129 685 10 2 N THC=5.54 ( 0.0.75)=98 488 7.65-6.8 RS 1 =2 =6.8 0.1+0.15 10-7.65 RS 2 =2 =13.8 0.15+0.19 Ülesanne: Milline on anlüütide elektroforeetiline järjekord, kui puhvri pH on 3.1 (CZE), +20 kV. Analüüt pKa Järjekor Põhjendus väärtus(ed) d Türosiin 2.2 (R-COOH); Teine Ülekaalus on deprotoneeritud vorm. 9.1 (R-NH3+); Summaarne laeng on umb -0,9. 10.1 (R-OH) Lähtudes rusikareeglist saame, et
analüüsi teel määrame. Enamasti ei määrata mitte objekti täielikku keemilist koostist vaid ainult mõnede konkreetse juhu jaoks huvipakkuvamate ainete analüütide sisaldust Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada Selle asemel võetakse objektist analüüsiks proov Proov (sample) on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 60. Analüüt ja maatriks. Analüüt (analyte) on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime. Maatriks (matrix) on proovi see osa, mis ei ole analüüt. Proov = Maatriks + analüüt 61. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga).
84. Analüütilise keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine(ainete ja materjalide koostise uurimine). 85. Kvalitatiivne- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine ja kvantitatiivne analüüs- proovis sisalduvate ühendite koguse määramine. 86. Analüüsiobjekt- objekt, mille keemilist koostist määratakse. Proov- osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 87. Analüüt- aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime. ja maatriks- proovi osa, mis ei ole analüüt. 88. Kromatograafia põhimõte- meetodite grupp segude komponentide eraldamiseks üksteisest. Lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, 89. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt: Kasutada võib: Piigi pindala, Piigi kõrgust. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kaliibrimisgraafiku meetodil. 90
66. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs – Mida sisaldab? Kvantitatiivne analüüs – Kui palju sisaldab? Ülesandeks on uuritava aine keemilise koostise ja Proovis sisalduva(te) komponendi/komponentide struktuuri määramine või uuritava aine esinemise kvantitatiivse sisalduse määramine, s.t. ühendite tuvastamine proovis. koguse määramine. 67. Analüüsiobjekt ja proov. + 68. Analüüt ja maatriks. + 69. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Analüütilise keemia põhilised meetodid jagunevad: Klassikalised (traditsioonilised) Instrumentaalanalüüsi meetodid Kemomeetria keemilise analüüsi meetodid Analüütide määramiseks kasuta- Kasutatakse mitmesuguseid Kasutatakse matemaatilise statis- takse spetsiifilisi keemilisi aparaate ja instrumente. tika meetodeid, et kavandada
90. Analüütiline keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 91. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs Kvalitatiivne analüüs- millised ained on uuritavas objektis sees? Kvantitatiivne analüüs- kui palju on neid aineid uuritavas objektis sees? 92. Analüüsiobjekt ja proov Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me keemilise analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiogjektist, mida kasutatakse analüüsil. 93. Analüüt ja maatriks Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määata soovime. Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüs. 94. Kromatograafia põhimõte Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segades ainete eraldamiseks üksteist. Ta on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 95. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala, piigi kõrgust. 96. Kolorimeetria
voolu uuritavat lahust. · Proovi sisestatakse tavaliselt mõnikümmend mikroliitrit. · Eelised: võimaldab analüüsida aineid mis ei lendu ega ole temperatuuristabiilsed. · Puudused: o vajadus kasutada kõrget rõhku o aparatuur kapriisne Proov süstitakse sisesti ehk injektori kaudu kromatograafilisse süsteemi, ning viiakse eluendivoolus analüütilisse kolonni. Kolonnis toimub segu komponentide lahutamine. Seejärel liigub analüüt läbi detektori, kus mõõdetakse analüüdi poolt tekitatav signaal ja digitaliseeritakse see. Tulemusi näeme arvutiekraanil piikidena, mille pindala alusel arvutatakse analüüdi kontsentratsioon. Liikuvaks faasiks on (erinevalt gaaskromatograafias kasutatavast gaasist) vedelik, mida nimetatakse eluendiks. Olenevalt analüütide omadustest, kasutatakse vedelikkromatograafias erinevaid detektoreid Detektorid: · UVVIS ( ultravioleti või nähtava valguse),
glükolüüsi arvelt Referentsväärtus: 1,1...2,4mmol/L Väärtused üle 3,5mmol/L viitavad bakteriaalsele meningiidile Laktaat Laktaat pleuravedelikus PF-Lac Kontsentratsiooni tõus üle 10mmol/L viitab infektsioossele pleuriidile Laktaat Labordiagnostika Elektrokeemilineensümaatiline meetod (happe-aluse tasakaalu ja veregaaside analüsaatoril) Spektrofotomeetriline ensümaatiline meetod Laktaat Preanalüütika Väga tundlik analüüt säilitamisele! Kasutada fluoriidplasmat (inhibeerib glükolüüsi) Peale vereanalüüsi kogumist asetada jäävette! Vereproovi kogumise ja plasma eraldamise vahel ei tohi olla pikemat ajavahet kui 15min (+4ºC)! Vere säilivus jäävees ainult 5min! Säilitamisel laktaadi väärtused tõusevad! Vajalik saada võimalikult rakupuhas plasma Tsentrifuugimisel kasutada võimalikult suurt kesktõmbejõudu LDH
Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame. Enamasti ei määrata mitte objekti täielikku keemilist koostist vaid ainult mõnede konkreetse juhu jaoks huvipakkuvamate ainete analüütide sisaldust. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada. Selle asemel võetakse objektist analüüsiks proov Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil 92. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt. Proov = Analüüt + Maatriks 93. Analüüsimeetod ja metoodika (näited). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess. Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks. Näiteks EDTA-ga tiitrimine.
Leegis neelavad vabad aatomid välise allika energiat. 20.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: Spektraalsed interferendid => muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide jms neeldumine. Nende kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: Leegis mitte dissotseeruvate ühendite tekkimine; Levinum juhtum on kaltsium- ja strontsiumfosfaatide teke. Ionisatsioon (Ba, Ca, K). Need kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 21.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Luminestsents - meetod, mis põhineb sellel, et molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energia kvante. Sellega on võimalik jälgida - ergastuse kiirguse lainepikkust; emissiooni kiirguse lainepikkust. 22.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) Fluorestsent - kvantide neeldumise tulemusena ergastatakse molekulid
protsessiks, seda võib soodustada - kõrge temperatuur - reaktiivi konts madal, lisada aeglaselt - võib aidata pH reguleerimine. Rakendusi Sulfaadi määramine SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2Cl- 2- Kaltsiumi määramine Ca + C2O42- CaC2O4 2+ Saadus filtreeritakse, pestakse, kuumutatakse: CaC2O4 CaO + CO + CO2 Aurustusmeetod niiskusesisalduse määramiseks Erinevad aurustusmeetodid: *otsesed - lendunud analüüt püütakse kinni ja kaalutakse *kaudsed määratakse proovi massi vähenemist NaHCO3 + H2SO4 CO2 + H2O +NaHSO4 Analüüt kogutakse ja kaalutakse: 16 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 CO2+ 2NaOH Na2CO3 + H2O CaSO4(t) + H2O(g) CaSO4·H2O(t) Ebasoovitav nähtus on kaasasadenemine, kus ained, mis peaks sadestustingimustel
väljendusviis, markeerituse printsiip). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria – hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. Aanalüütilise väljendusviisi puhul saame mitu sõna, sünteetilise väljendusviisi puhul ühe (liidame morfeeme). Nt laua peal (analüüt.) ja laual (sünt.). Markeerituse printsiip – ühe grammatilise grupi sees mingi osa on markeeritud ja teine markeerimata Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid: * Arv e numerus – ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) * Klass, sh sugu e genus – maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene * Kääne e casus – eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme.
Seletage põhjalikult gaasikromatogaafi tööpõhimõtet. Mis aineid määratakse selle seadme abil? Mis põhikomponentidest koosneb see seade? Seletage mõni gaasikromatograafi komponendi tööprintsiipi. Gaasikromatograafiaga määratakse orgaanilisi lenduvaid ühendeid Komponentide selgitus: Joonis süstimisava kohta Kolonn- kasutatakse pakitud ja kapillaarkolonne. Statsionaarne faas (enamasti polümeer) kantaks kolonni pinnale ja vastavalt sellele, kui sarnane on analüüt statsionaarse faasiga (polaarne või mittepolaarne siis), seda rohkem ning kauemaks see sinna kinni jääb ning sellest tuleneb siis ka analüüdi retentsiooniaeg. Detektor- teisendab informatsioon proovi kontsentratsiooni kohta kolonni lõpus elektriliseks signaaliks, mida on lihtne võimendada ja registreerimis seadmel näidata. Eristatakse selektiivseid (kindlalt tüüpi ainete määramiseks) ja mitteselektiivseid (reageerivad ühtemoodi kõigile
_ Lõpuks sade kaalutakse Sadet sellisel kujul, nagu ta läheb kaalumisele, nimetatakse kaaluvormiks Sadestus- ja kaaluvorm _ Sageli on sadestusvorm ja kaaluvorm üks ja sama: nikkeldimetüülglüoksimaat hõbekloriid _ Vahel on nad erinevad: Kaltsiumi määramisel sadestatakse kaltsium oksalaadina, kuid kaalutakse oksiidina. Muundamine viiakse läbi kuumutamisel kõrge temperatuuri juures Aurustusmeetodid Aurustusmeetodid on gravimeetrilised meetodid, mille puhul analüüt aurustatakse proovist välja Jaotatakse: Otsesed: lendunud analüüt püütakse kinni ja kaalutakse Kaudsed: Määratakse proovi massi vähenemist _ Neid kasutatakse küllalt palju niiskusesisalduse Määramiseks Hape-alus tiitrimine _ Kaudsed määramised titrandiks sobib hape, alus või sool. _ Meetod võimaldab määrata happe, aluse omadustega ainete kontsentratsiooni. _ Indikaatorid happed või alused, muudavad värvust vastavalt olekule - valguse neeldumine muutub.
4.5 Määramispiir (ka kvantitseerimispiir), (LoQ) Madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud meetod võimaldab usaldusväärselt kvantitiivselt määrata. Alates sellest piirist on õigustatud kvantitiivse analüüsi tulemuse esitamine numbriliselt. Tavaliselt võetakse määramispiiriks 10 sbl või 10x signaal- müra suhe. Määramispiiri saab ka arvutada kasutades R-kaarti. Määramispiiri ja avastamispiiri vahele jäävas sisalduste vahemikus on soovitav tulemus esitada näit. ,, analüüt esineb jälgedes" (trace element). 19 4.6 Lineaarne ala Meetodi lineaarne ala on kalibreerimisgraafiku ala, mille analüütilise signaali sõltuvus analüüdi kontsentratsioonist on lineaarne. Meetodi tööala on kalibreerimisgraafiku ala, alates kõige madalama kontsentratsiooniga standardlahusest ning lõpetades kõige kõrgema kontsentratsiooniga standardlahusega. Eelistatult peaks meetodi tööala
Milleks neid kasutatakse ja millised on meetodite erinevused? Ühe molekuliga tuvastatakse teist, molekul kantakse üle kandjale. Southern DNA geenivariandi tuvastamine ja pikkuse määramine. Western spetsiifiliste valkude tuvastamine kompleksproovides. Northern kindla RNA järjestuse tuvastamiseks kompleksproovides. Eastern kindlate posttranslatsiooniliste valkudes aset leidnud muutuste leidmiseks. Dotbloti saab kasutada kõikide eelmiste tuvastamiseks, ainult et analüüt pannakse otse kandjale ja ilmub nähtavale täpina. 23. Millised mikrokiipe te teate ning kuidas toimub vastav protseduurika? Millised on vastava analüüsi jaoks kriitilised komponendid ja parameetrid? 3:3-22. Et patsiendi haiguse geneetilist põhjust kindlaks määrata, on välja töötatud DNA-mikrokiiptehnoloogia. Mikrokiip on väike silikoon- või klaasplaat vm, mille pinnal on kindla mustrina suur hulk sünteetilisi oligonukleotiidseid või cDNA-proove, mida saab
- mõõtmine, kaasa arvatud mõõtesüsteem ja mõõtetingimused, võib muuta nähtust, keha või ainet nii, et tegelikult mõõdetud suurus võib erineda määratletud mõõtesuurusest. Sel juhul on vajalik asjakohase parandi rakendamine (N: terasvarda pikkus keskkonna temperatuuril 23 °C, erineb pikkusest normaaltingimustel 20 °C, mis on mõõtesuuruseks. Sel juhul on vajalik parandi rakendamine) - keemia valdkonnas kasutatakse mõõtesuuruse asemel mõnikord väljendit analüüt või aine või ühendi nimetust. Selline kasutus on ekslik, kuna need terminid ei väljenda suurusi. Küll aga võib mõõtesuuruseks olla analüüdi sisaldus uuritavas objektis. Mõõteprintsiip - mõõtmise aluseks olev looduslik (füüsikaline, keemiline) nähtus (N: nälgiva küüliku vere glükoosisisalduse vähendamise rakendus insuliini kontsentratsiooni mõõtmiseks preparaadis VÕI siis parem näide - termoelektrilise efekti rakendus temperatuuri mõõtmiseks)
Selle leidmisel on aluseks vastava perioodi söötmispäevad, mis korrutatakse 1 söötmispäeva omahinnaga. Loomade müümisel, põhikarja viimisel, tapmisel jt juhtudel tuleb loomade maksumuse leidmise korrutada nende elusmass väljamineku päeval 1ts turuhinnaga. Sünteetil arvest: tuleb korralda samanimelisel sünt-l kontol. Akonto, mille D kirjendatakse loomade seis perioodi alguseks, sissetulek, massi-iive ja seis per lõpuks. Loomade väljaminek kirjend K-sse. Loomade analüüt arvestust soovitat pidada loomaliikide, soo-ja vanuserühmade viisi ja massi järgi (Noorveiste vanuserühmad e analüütilised kontod: *kuni 2.a. lehmvasikad sünniaastate viisi; * üle 2.a lehmmullikad *pullvasikad sünniaastate viisi *tiined mullikad Sigade : *- 2 k vanused põrsad *2-4k vanused põrsad *kontrollemis *remontsead Lambad *aruandeaastal sündinud * eelmisel aastal sündinud või villaku alusel Kõikide looma ja lind anal-l kont-l peetakse koguselist ja rahalist arvestust
annaabi.ee 
