Rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Nõukogude Venemaad, mille valitsust Antandi riigid ei tunnustanud, konverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsaimad küsimused otsustati Pransusmaa (peaminister Georges Clemenceau), Suurbritannia(peaminister David Lloyd George), ja USA (president Woodrow Wilsoni delegatsioonide juhtimisel salajastel läbirääkimistel. Seejuures ilmnesid suurriikide teravad vastuolud: · Euroopas ülemvõimu taotlev Prantsusmaa püüdis luua tema juhitavat uut riikide blokki ning nõrgestada Saksamaad. · Suurbritannia taotles ülemvõimu Lähis-Idas ja Saksamaa asumaid, kuid kartes Prantsusmaa liigset tugevnemist ei pooldanud ta Saksamaa nõrgestamist. · USA püüdis olla vahendaja.
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10 milj hukkunut, 20 milj invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. · Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. · Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik
Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja mis riike nad esindasid? Georges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson(USA), David Lloyd George(Suurbritannia) Mis oli USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Sõja lõpetamine ja "võitjateta" rahusõlmimine Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet ? Ei jälgitudki. Prantsusmaa tahtis Saksamaale kätte maksta. Mis aastal loodi Rahvasteliit ? 1919 Millised olid liidu peamised ülesanded ? Ilma sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd.
organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid
kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb
1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid E
11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik.
2) Saksamaa kaotas kõik koloniaalvaldused, u 1/8 oma Euroopa aladest (sh Poola koridori, Elsass- Lotringi) 3) Austria-Ungari lagunes, tema aladele tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. RAHVASTELIIT (1920 Genfis 1946) oli 1919.a loodud rahvusvaheline organisatsioon, loomise üheks aluseks Pariisi rahukonverentsil USA presidendi Woodrow Wilsoni 14 teesi, USA ise ei astunud Rahvasteliitu (ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ei olda huvitatud; ameeriklased tahtnuks Rahvasteliidule toeks ka relvajõude, kuid seda ei tehtud eelkõige Inglise ja Prantsuse vastasseis jäi Prantsuse maavägi ja Inglise laevastik) Eesmärgid: rahvusvahelise rahu, kollektiivse julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine,
Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2
Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2
AJALUGU I 1. 1918. Aasta algul esitas president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11. Novemberil 1918.aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat.
*Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine:
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents ○ Saksamaa kaasati taas rahvusvahelisse kogukonda, sest nähti, et survestaminie ei mõju ja Dawesi plaan aitas Saksamaale kaasa. ○ Locarno konverentsil Šveitsis allkirjastati 1.detsembril 1925 nn Locarno lepingud. ○ Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919.
2. Saksamaa kaotas kõik omad asumaad (enamasti olid need aafrikas: Saksa-namiibia, Saksa-Kamerun) 3. Määrati suured reparatsioonid (sõjakahjude korvamiseks) 4. Kaotati üldine sõjaväeteenistuskohustus. Lubatud oli ainult 100000 line kergelt relvastatud sõjavägi. Raskerelvastus oli keelatud 5. Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas muudeti sügavalt demilitariiseeritud tsooniks. 1933. a. tuli võimule Hitler oli suurepärane kõnemees. Mõistis saksa rahva hinge. Versailles rahulepingu tõttu tundis saksa rahvas ennast abituna. MAAILM SÕDADEVAHELISEL PERIOODIL Uus saksa konstitutsioon oli demokraatlik riik: 1. Weimari Vabariik (1919-1933) a.) Ruhri kriis 1923 (Kõige tähtsam tööstuspiirkond saksa ajaloos) b.) Kaks sisevaenlast: Kommunistid ja natsid (Natsionaal-sotsialistlik saksa töölispartei- NSDA) Fassisitlik partei, selle eesotsas oli Adolf Hitler.20
aasta mais, pärast seda, kui Itaalia valitsuse esindaja oli alla kirjutanud nn. Londoni salajasele kokkuleppele. Selle lepinguga lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Itaaliale, et pärast sõja võidukat lõppu antakse talle itaallastega asustatud Aadria mere rannik. Nüüd tuli Vittorio Orlando Versailles'sse lootuses, et London ja Pariis oma lubadustest ka kinni peavad. Woodrow Wilson Ameerika president. USA oli Saksamaale sõja kuulutanud alles 1917. aasta aprillis ja seetõttu polnud tal mingeid märkimisväärseid inimohvreid ega ka materiaalseid kahjustusi. Pariisi (Versailles') rahukonverentsile saabus president Wilson oma "14 punktiga", mille abil ta lootis ära hoida uue suurema sõja puhkemist Euroopas. Selle dokumendi tähtsaimateks nõudmisteks olid:
Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid sõjajõu ähvardusel lepingule alla kirjutama. Kõige raskemad tingimused suruti peale Saksamaale Versailles' rahuga
Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas
ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu,
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikide ehk nn Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson. kõige kaalukamad olid kahe riigi, Suurbritannia ja Prantsusmaa hääled, sest nemad olid kandnud suurimat raskust sõja kahel viimasel aastal ning määrasid seetõttu, mida konverents otsustab, Rahulepingut Saksamaaga arutati peaaegu pool aastat ning see allkirjastati Versailles´ 28.juunil 1919. See oli pigem diktaa,sest maailm oli ilmselgelt häälestatud Saksamaa vastu. Tingimused kujunesid üsna karmiks: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku on Euroopa
4. Anna hinnang naiste rolli muutusele sõja ajal. Naistel oli rohkem kohustusi. Nad pidid üksi pere eest hoolt kandma ja tegema ka ära töö, mida varem tegid mehed. Töötati tehastes ja kaevandustes, kuid palka saadi tunduvalt vähem, kui said mehed omal ajal. Lõppkokkuvõttes aitas see kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu Wilsoni programmi 14 punkti, tähtsamad punktid Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle, riigid peavad vähendama oma relvajõude Poola sõltumatuks Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale Koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult Poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvasteliit (tänapäeva ÜRO eelkäija) 1918
· Toiduained ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · Toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima Kas selline poliitika oli õigustatud? · Ei olnud, kuna see on ebainimlik, kui toiduaineid konfiskeeriti ning jaotati toiduaineid ja esmatarbekaupu ebaühtlaselt. Kuidas suhtus sõjakommunismi poliitikasse rahvas? · Talurahva jaoks võrdus nende tegevus röövimisega Kas oskad öelda, miks sellise poliitika nimetuses esineb täna kommunism? · Kommunismi all mõistame sunniviisilist ideoloogiat, poliitikat ja majandussüsteemi. Sama võime öelda ka sõjakommunismi kohta. Toimus sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline ühiskonnakorraldus, mida sooviti ühiskonnas rakendada. Nimeta nii enamlaste kui valgete tegutsemise vead ja nõrgad küljed. Enamlased Valged · Kasutasid oma ressursse · Tõrjusid eemale oma
Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks,
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28
kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2.Pariisi rahukonverentsi toimumise aeg, koht ja tähtsus. 18.02.1919-21.01.1920, Versailles loss, püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 4. Versailles`rahulepingu sõlmimise aeg koht ja sisu versailles loss, 28.juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka)
Hispaania kodusõda *aitas vabariiklasi toidu,ravimite ja riietega 1936-39 *Pr ja Ingl ei toetanud RL,sest neile ei meel- demokraatia ja vabariigi kaitsjad dinud NSVL toetamine (toetas NSVL) vs demokraatia kaotajad, diktatuuri ja kindral Franco toetajad (totasid Itaalia ja Saksamaa) Tagajärg: kehtestati Franco diktatuur 4.pilet Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust 1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis 1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit Berliini-Rooma telg
aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul.
kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia majanduskriisi üle? Kolooniatelt võeti tasuta toorainet, mida saadi tööstustes ära kasutada. 7. Too näiteid Rahvaste Liidu ebaõnnestumisest? Tuli II MS, Rahvaste Liit oeks pidanud sekkuma kui Natsi-Saksamaa hakkas laienema,Austria ja Tsehhoslovakkia 8. Seleta mõiste parlamentalism. Seadusandlik võim on parlamendil, seadusi ei tee kuningas vaid parlament. 9. Nimeta demokraatlikke ideoloogiaid. Liberalism, sotsialism, konservatsim 10. Kes oli ja mida tegi Charles de Gaulle? Prantsuse vägede juht, juhtis vägesi II MS ajal. Alustas vastupanuliikumist vaba Prantsusmaale. Oli hiljem ka president. 11. Millise riigi kohta käib ütlus: ,,Ajalehepoisist miljonäriks" ? USA 12. Nimeta diktatuuri liike. Totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. 13. Mis oli Briand'i-Kelloggi pakti sisu? 1928. Loobutakse sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja konfliktid lahendatakse rahumeelselt.
Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. PILET 2 1. Sõjategevus 1914-1916
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
