Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamiseks- Eesti 19.sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talup, omavalitsus, orjus, koormiseds, vallakohtu, vallavalitsus, arhitekt, talurahvas, seminar, sõjad, teorent, raharent, eelduseks, vallakohtud, magasiait, maksud, korrashoid, maarahva, estofiilid, 1853, teenima, tpgi, maakaitseväkke, toonud, aleks, soosis, valgustusideede, pööramine, moderniseerimine, vallasvara, perek, ostmiseks, lõplikultKORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud
· temale allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad Sisekaitseüksuste ülesanded: · korra kaitsmine · vastupanuilmingute mahasurumine · valveteenistuse pidamine · põgenenud nekrutite ja talupoegade püüdmine · kontroll nekrutivärbamiste üle · nekrutite esialgne väljaõpetamine Impeeriumi sõjad ja Eesti Eesti rannikuvetes liikusid sõjalaevad, mis kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks Krimmi sõja ajal peremehetsesid inglased ja prantslased Läänemerel Sõjaaastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis
lojaalsed. 19.saj teisel poolel, hakkad baltisakslaste positsioon Vene ühiskonnas nõrgenema neid peeti isegi sisevaenlasteks. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. (* Selline saksavastasus saabus haripunkti I ms ajal, mille tagajärjel hakati baltisakslasi lausa represseerima. Sellele vaatamata jäid baltisakslased isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.a.) Talurahva omavalitsus 1802-1804 talurahvaseadused Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis 18.-19. saj vahetusel päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Põhjuseks olid valgustusideede levik Euroopas ning tähelepanu pööramine inimõigustele. 1802. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste
2) Talupojad võisid omada nii vallas- kui kinnisvara, kuid nad võisid tegeleda ainult põlluharimisega. 3) Tehingud talupoegadega keelati. 4) Talupojad pidid mõisniku käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist. 5) Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist. 6) Talupoeg võis mõisniku juurest lahkuda, kuid ei võinud minna linna ega teise kubermangu, seega liikumisvabadus jäi piiratuks. 7) Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe vallakogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? ● pidi vastutama talupoegade hariduse eest ● vaestehoolekanne ● magasivilja varumine ● teede ehitamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866. aasta vallareformiga
· Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · Pidid tegelema üksnes põlluharimisega 1849/56. aasta talurahvaseadused: · Liivimaal 1849; Eestimaal 1856 · Mõisnik ei võinud enam talumaad mõisamaaks muuta · Mõisnik võis maad talupoegadele rentida või müüa · Uus talurahvaseadus soodustas üleminekut raharendile Vallakogukonna funktsioonid: · Esialhu talutahva kohuste kollektiivne kandmine · Keskne institutsioon oli vallakohus · Vallakohtu kätte koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õigusllikud, poliitilised ning adinistratiivsed funktsioonid. · Vallakohus lahendas talupoegade tülisi, nõudis sisse võlguolevaid mõisakoomisi, karistas üleastunuid, valvas avaliku korrajärele ja haldas vallalaekaid ning magasiaitu. Koormised: · Mõisakoormised teotöö (teorent), mis oli nädalateks ja hooajatööde ajal nõutav abi.
Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt
- Raha pidid ise muretsema. Kasvatasid selleks loomi, kellest saadi võid, koort, lõssi jne. Hakati kasvatama lina ja kartult. - Peamine raha talude ostmiseks tuli linakasvatusest. - Rikkamad ostsid talusid juurde, tekkisid suurtalud. 6. Kuidas moodustati valla volikogu ja millised ülesanded pandi vallale 1866. aastal? Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla piirid ja liikmeskond saadi päranduseks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust (päris- ja rendiperemehed, 1/10 maatameeste esindajaid), valla volikogust (3-24 liiget vastavalt elanike arvule), vallavanemast (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) ja tema abilistest (vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid, magasiaidamees) ning vallakohtust. Ülesanded: hariduselu ja valla dokumentide korrashoid, tüliküsimuste lahendamine, vaeste eest hoolitsemine. 7. Iseloomusta tööstuse arengut 19. sajandil
majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene
raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine Seadus Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819
Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale. Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi nekruteid. 1807. a moodustati talupoegadest maakaistsevägi e maamiilits.
Talupojad võisid omada kinnis- ja vallasvara, kuid võisid tegeleda vaid põlluharimisega. Tehingud talupoegadega keelustati. Talupojad pidid mõisnike käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist. Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist. Talupoeg võis oma mõisniku juurest lahkuda, kuid ei võinud minna linna ega teise kubermangu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Valla kogukond moodustus iga mõisa talupoegadest. Valla ülesanneteks olid: 1. Vaestehoolekanne ja haridus. 2. Nõuda sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3. Ehitada teid. 4. Kogusid vilja magamisaita. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamise õigusel; b) vallakohtute loomisel; c) teokoormiste normeerimisel?
moodustasid sõjaväelased, keda oli rahuajal 5-15%, sõjaolukorras kuni 30% elanikkonnast. Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi 3) linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga sarnasused, erisused: Rootsi ajal olnud 10-le linnale lisandus Paldiski ja Võru [Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Viljandi, Vana-Pärnu, Valga, Haapsalu, Paide, Rakvere, Paldiski ja Võru 12] 8. Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj. 1) asehalduskord millal, miks, millised muutused: Asehalduskord 1783-1796 , Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi ajajärk saanud ajalookirjanduses asehalduskorra nime. Eestimaa neljale maakonnale(Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa) lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima lühikeseks ajaks.
Eesti 19. sajandil 1.Pärisorjuse kaotamine 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine. *1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine
keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! ülesanded struktuur tähtsam organ Maapäev, 12 kuni 1877 magistraadid, vallakohus, 1866. lisandub
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest.
· Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine
18 saj sõdade tõttu hakkasid linnad jällegi alla käima. Uue valduse poolastamise tähtsaks eelduseks peeti selle muutumist taas katoliiklikuks. Peavaenlane Rootsi oli ju luterlik maa. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Tähtsal kohal oli ka jesuiitide ordu, kes etendas olulist rolli praktilise hariduselu kujundamisel. Jesuiitide keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583 hakati kolleegiumi kujundama, mille raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar. Jesuiitide kolleegiumile kuulusid 2 kirikud ja elumaja. Jesuiitide populaarsus linnades eriti suur polnud, küll aga maarahva seas. Et vaimulike eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, tuli trükkida raamatuid. Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta ,,Agenda Parva". Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem.
TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi
Kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel 1849 (1850) rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga. Talurahva omavalitsus 1. Kellest koosnes vallakohus, milliseid küs. Arutati? Kolmest liikmest, ühe valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Arutati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ja haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 2. Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded? Magasivili ja vaestehoolekanne, nekrut 25 aastat pidi teenima 21aastane mees. 3
Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' välja Saksa keisririik. keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara
Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Keskvõimu esindas kohapeal kindralkuberner, Balti aadlike huve esindasid rüütelkonnad. 3.Kuidas impeeriumi sõjad puudutasid eestlasi? Eestlaste hulgast värvati palju nekruteid (sõjamehi) impeeriumi sõjaväkke, siia paigutati lisavägesid ning eestlastel lasus kohustus neid majutada ning vedada. 4.Milline oli baltisakslaste roll Venemaal? Nimeta tuntud baltisakslasi. Baltisakslased olid haritud ning venelased vajasid asjatundjaid, spetsialiste, sealhulgas ka vägedejuhatajaid. Adam Johann von Krusestern Vene admiral, sünd. Hagudis, juhatas 1. ümbermaailmareisi, maetud Tallinna toomkirikusse
1816.a/1819.a - Pärisorjus kaotati, vaba talupojaseisus. Talupoegade müük/ost keelati täielikult. Peale seisuse vahetuse kõik lubatud. Liikumisvabadus kubermangu piires. Uuendused põllumajanduses: Kartuli kasutuselevõtt, suur linakasvatusbuum (lina kallim, kui teravili, andis kiiremini võimaluse osta omale talu päriseks), viinapõletus, nuumhärjad, meriinolambad. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Esimeste talurahvaseadustega hakkas tekkima kohalik omavalitsus - vallakogukond, loodi vallakohtud. Ülesanneteks lahendada talupoegade omavahelisi tülisid, nõuda võlgu, valve avaliku korra järele, hallata vallalaekaid ja magasiaitu. Samuti hoolitseda vaeste eest ja nekrutit varustada. Ühisvastutus - teede ja magasiaida korrashoid, koolide ehitamine jms tööd vallas. Talurahva koormised: Mõisa - teotöö ja raharent Riiklikud - pearaha ja nekrutiandmine Kogukondlikud - teede ja magasiaida korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas. 8
enne oma surma); · Seal õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid; · Teaduskonnad: filosoofia (kõigile), teoloogia, juura, meditsiin; · Õppekeel: ladina keel (teaduskeel); · Õppevormid: loengud ja dispuudid (avalikud filosoofilised vaidlused); 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused · 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; · Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist; · Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa; · Käis 2 õpilasega Stockholmis kuninga juures tõestamas, et talurahval on võimalik haridust omandada; · Kooli lõpetas 160 poissi ehk 160 uut koolitatud õpetajat ehk rahva haritus suurenes
aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster (selle eest vastutas mõisnik). Mõisnike meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima. Alustati ka piibli tõlkimist. 2) Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632.aastal johann Skytte poolt. (Avati ladina keelsena) Peamiselt õppisid seal sakslased, rootslased, lätlased. Eestlasi siis seal veel ei õppinud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: bioloogia, filosoofia, arsti- ja õigusteaduskond. 3) Õpetajate seminar Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Forselius rajas Piiskopmõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Sinna asusid õppima ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks Forselius. (Kirjutas 1686 aabitsa, mille järgi sai õpetada) Koolis õpiti: soravat lugemist, usuõpetus, kirikulaulu, arvutamist, saksa keelt. 1. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada. 2. Haridus pani mässama. 3. Talupojad on orjadeks loodud.
Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hernhuutid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile jutlustaja. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse
mis oli eestlaste mällu sööbind kui vana hea rootsi aeg. ○ Eestlased ei saanud ülikoolis õppida, sest kool oli ladinakeelne, eestalsed olid pärisorjad ja ülikool oli kallis ja aeganõudev (talutööd) ○ Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, õigus-, usu- ja arstiteaduskond. ○ Õppetöö vormid: loengud, dispuudid (seminarid) ● 1684. a asutati Tartu lähedale Forseliuse seminar eesti koolmeisrite ja köstrite ettevalmistamiseks Bengt Gottfried (hahahah get it?? Got fried :D) Forseliuse poolt. ○ Õpetati: lugemist, usuõpetust, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. ○ Kooli lõpetas u. 160 poissi ● Forselius koostas ise ka aabitsa ● Läks 2 parima õpilasega Stockholmi kuninga juurde - selle tulemusena sai loa asutada eestis koole. ● Forselius pani aluse õpetajate väljaõpetamisele Arhitektuur.
Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus)
ja kõik teadsid, mis oli kelle oma. Kui saadi tagasi maad, saadi tagasi ka kõik õigused talupoegade üle. Teine osa oli see, et kõik senised seadused ja ka maksukorraldus säilisid. Kui taheti kehtestada uusi seadusi, tuli need kohapeal registreerida, kohalikud baltisakslased pidi nõus olema. Siinse ametliku usuna jäi kehtima luteri usk, kuigi Venemaal oli selleks õigeusk. Kohaliku asjaajamiskeelena säilis saksa keel, ametnikena töötasid siin sakslased mitte venelased. Aadli omavalitsus sai edasi tegutseda, Liivimaal see isegi taastati. Oluline on, et koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad. Ainult need aadliperekonnad, kes olid sinna kantud, said otsustada Maapäeval kohalike asjade üle. See oli oluline, sest nii taheti ära hoida venelastest aadlike lisandumist. Säilis ka Rootsiaegne kohtusüsteem, esialgne, mitte see mis tuli reduktsiooniga, erinevus oli selles, et kaebusi sai esitada Eesti- ja Liivimaa asjade
Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses,
aastal kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Tartu Ülikool asutati eesmärgiga, et aadlike noored Saksamaale õppima ei läheks. Ei soovitud, et nad sinna jääks või mässumeelsete ideedega naaseksid. Peamiselt õppisid seal sakslased, rootslased ja lätlased. Eestlasi siis seal veel ei õppinud. Ülikoolis oli 4. teaduskonda: arstiteaduskond, õigusteaduskond, bioloogia ja filosoofia. Kool avati ladina keelsena. 3. Õpetajate seminar Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forselius rajas Piiskopmõisa(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Õppima asusid sinna ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius ise. Koolis õpiti: 1. Soravat lugemist 2. Usupõetust ja kirikulaulu 3. Raamatuköitmist 4. Arvutamist e rehkendamist 5. Saksa keelt
Skytte. Johan Skytte- Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). Tänu temale loodi 1630 a Tartus Akadeemiline Gümnaasium Tallinnas avati gümnaasium 1631.a 1632- avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, esimene kõrgeim õppeasutus Eestis õppijateks olid saksalsed ja rootslased, vähesel määral ka soomlased Õpetajate seminar (1684-1688 Piiskopimõisas) 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis 1684 rajas Bengt Gottfries Foreseliuse Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari Bengt Gottfried Forselius- kooli- ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas
1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused) Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal 1802. ja 1804. a talurahva muudatustega seoses tehti esimesed sammud talurahva omavalitsuse ehk vallakogukonna kujunemise suunas. 1816. Ja 1819.a seadustega kujunes talurahva omavalitsus ehk vallakogukond. Pidid lahendama omavahelised tülid, magasiaida korraldamine ja hoolekanne vaeste eest. Vallaesimeheks sai Eestimaal vallatalitaja ja Liivimaal vöörmünder. Sellegipoolest sõltus tollane omavalitsus suhteliselt palju mõisnikest. 1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu
Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Huvi oli, et Eesti- ja Liivimaa ei jääks Venemaa kätte. Moodustus teatav liit. Turu rahuleping 1743- lõpetas järjekordse Rootsi-Vene sõja, lõpetas 1741-1743 kestnud sõja nende 2 vahel See leping omakorda kinnitas jälle balti eriõigusi. 4. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat. Haldusjaotus. Riiklik võimuaparaat. Rüütelkondade omavalitsus. Luterlikud territoriaalkirikud. Linnad. Õiguskorraldus. Kohtukorraldus. Kommunikatsioon Heinrich Claus von Fick- läks Rootsi võimu alt Vene poolele. Tegeles Vene keskasutussüsteemide loomisega- kollegiumidega- eri elu valdkondades. Saadeti Siberisse, siis sai uue võimu korral jälle tagasi (1743). Konglomeraatriik- Riigitüüp, mis hülmab erinevaid regioone, mis on riigi tuumalaga erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17
annaabi.ee 
